Avaleht Tööotsijale Elamis- ja töötamistingimused EUROOPAS Belgia

Belgia

ÜLDINFO

ÜLDINFO

Ametlik riiginimi: Belgia Kuningriik
Pealinn: Brüssel
Rahaühik: euro
Pindala: 30,528 km2
Rahvaarv: 10,58 miljonit

Belgia Kuningriik asub Lääne-Euroopas ning omab ühist riigipiiri Saksamaa, Hollandi, Prantsusmaa ja Luksemburgiga ning lühikest rannajoont Põhjamerega. Belgia on kolmest piirkonnast koosnev liitriik. Põhjas asub Flandria, kus kõneldakse hollandi keelt, lõunapool asuvas Valloonias räägitakse prantsuse keelt ning pealinnas Brüsselis on ametlik staatus mõlemal keelel. Riigi idaosas on ka väike saksakeelne vähemus, kuhu kuulub 70 000 inimest. Rahvastikust 92% on kodanikud ning ka ca 6% mittekodanikke on EU maadest.
Lisaks Brüsselile on teised suuremad linnad Antwerpen, Namur, Gent, Liege ja Chaleroi.

Keel
Belgias on kasutusel kolm riigikeelt: hollandi, saksa ja prantsuse keel.

Kohalik aeg:
Belgias on kasutusel talveaeg ja suveaeg. Talveaeg ehk standartaeg on GMT+1 ja suveaeg GMT+2. Kuna ka Eestis on ka kasutusel nii talveaeg kui ka suveaeg, siis nt. kui Eestis on kell 09.00, siis Belgias on samal ajal kell 08.00.

Telefoni kaugvalimise kood:
Belgiasse helistades: 00 32 ja seejärel Belgia kohalik telefoninumber.
Belgiast helistades: 00 - sihtriigi kood – linna kood – kohalik telefoninumber.

Hädaabi numbrid
Õnnetusjuhtumid, kallaletungid: 112; kiirabi: 100; politsei: 101.
Infotelefon - 1307 (riigisisene); 1304 (rahvusvaheline); 1407 (riigisisene inglise keeles).

Kliima
Belgias on mereline kliima, vihmaseid päevi aastas umbes 200. Keskmine temperatuur suvel on 15-16 kraadi ja talvel 2-4 kraadi.

Poliitika
Belgia kuningriik on konstitutsiooniline monarhia. Seadusandlikku võimu teostatakse ühiselt Kuningaga, Esindajatekoja ning Senatiga. Kuningas on ideoloogiliselt sõltumatu ning tal on õigus välja anda kohustavaid seadusi ja dekreete, nimetada ametisse riigiametnikke ja kohtunikke, kuulutada sõda ja juhatada vägesid ning laiali saata Esindajatekoda.
Vastavalt Põhiseadusele koosneb föderaalparlament üldise kohustusliku valimisõiguse alusel neljaks aastaks valitud 150-liikmelisest Esindajatekojast ning 71-liikmelisest Senatist. Iga 18 aastane Belgia kodanik on valimiskohuslane, valitud võib saada iga 21 aastane alaliselt Belgias elav kodanik.
Belgia on Euroopa Liidu asutajaliige. Samuti on Belgia NATO ja OECD liige.

Usk
Usuvabadus on Belgias tagatud konstitutsiooniga. Religioonidest on kõige enam levinud roomakatoliku usk - ca 75%. 25% on esindatud teised religioonid (enim protestante).

Kultuur
Belgia kultuurielu on väga mitmekesine ja elav. Belgia on hea näide selle kohta, kuidas ühele pisikesele maale mahuvad nii suursugused suurlinnad kui maalilised maakohad. Belglased on abivalmid ja suhtlemisaltid, kuid ei muutu samas kunagi pealetükkivaks. Belglased armastavad hästi süüa ja ka ohtralt õlut pruukida. Kesvamärjukest toodetakse väikeriigis mitutsadat erinevat sorti - osa neist on vägagi kanged - ning belglased on oma õllekultuuri üle uhked. Kindlasti saab kohalikega jutule ka juhul, kui oskate midagi arukat öelda jalgrattaspordi (igal juhul toonitage uhkusega, et Jaan Kirsipuu on eestlane) või jalgpalli teemadel.
Vaata lisainfot:http://www.belgium-info.com ;www.diplomatie.be.

Belgia saatkond Tallinnas
Rataskaevu 2-9, 10123 Tallinn
Tel: (372) 627 41 00
Faks: (372) 627 41 01
E-post: tallinn at diplobel dot fed dot be
Estonia

Eesti suursaatkond Brüsselis:
Rue Guimard 11/13
B-1040, Brüssel
Telefon: +32 2 779 07 55
Faks: +32 2 779 28 17
E-mail: saatkond@estemb.be
Konsulaarküsimused: KonsulBru@mfa.ee
Konsulaarvastuvõtt: T ja N, kell 10-12 (eelnev registreerumine KonsulBru@mfa.ee, +32 2 779 07 55).
TÖÖTURU OLUKORD
TÖÖTURU OLUKORD

Tööturu lühiülevaade
Belgias oli septembris 2012 töötuse määraks 7,4%, mis on madalam kui EL keskmine töötus (EL27) 10,6%. Allikas: Eurostat.

Töötuse määr varieerub piirkonniti. Kõige madalam on töötus Brüsseli regioonis ning järgnevad juba Flaami ja Vallooni piirkond (sept 2012). Allikas: Brussels Instituut voor Statistiek en Analyse (BISA).

Keskmine brutopalk kuus täistööajaga töötajatele on 3103 EUR (2010 a. andmed).
Allikas: Brussels Instituut voor Statistiek en Analyse (BISA).

Tööjõu puudujäägid on peamiselt neis ametites:
- insenerid
- projektijuhid
- meditsiiniõed
- IT- Spetsialistid
- torulukksepad/keevitajad
- C- ja E- kat autojuhid
  
  Statistikat leiab www.bisa.irisnet.be/en
  Regioonide Tööhõiveagentuurid: Flandria regioon (VDAB): www.flanders.be; Brüsseli regioon (ACTIRIS): www.bruxelles.irisnet.be;
  Valloonia regioon (FOREM): www.wallonie.be;
  Saksa kogukonna kohalik omavalitsus: www.dglive.be.

TÖÖKOHA OTSIMINE

REGISTREERIMINE
REGISTREERIMINE

Riiki sisenemise tingimused

Eesti Euroopa Liiduga ühinemislepingust ning Euroopa Ühenduse asutamislepingust tulenevalt võivad Eesti kodanikud alates 1. maist 2004 siseneda Belgia territooriumile nii kehtiva passi kui ID-kaardi (k.a alaealistel lastel sõltumata vanusest) alusel. See nõue kehtib kogu Euroopa Liidu piires. Eesti kodanikel on võimalik viibida Belgias kuni kolm kuud.
Alates 01.05.2009 ei ole Belgias töötamiseks enam vaja tööluba. Küll aga tuleb taotleda elamisõigus, kui on kavas Belgias viibida kauem kui kolm kuud.

Belgiasse saabumise järel (sõltumata sellest kui kauaks plaanite riiki jääda) tuleb Teil kümne päeva jooksul oma elukoht registreerida (v.a. turismireis) kohalikus omavalitsuses. Kaasa tuleb võtta kehtiv pass või ID-kaart ning siis väljastatakse Teile spetsiaalne dokument nimetusega "presence notification" (esmase registreerimise dokument).

Kui soovite riigis viibida vähem kui 3 kuud, siis on vajalik (declaration of presence).

NB! Mõningatel juhtudel on vajalik ka lühiajalisel viibimisel taotleda Annex 19. Näiteks: kui otsite Belgias tööd, siis nõutakse tööturuasutuses vormi Annex 19; minnes palgatööle võib tööandja vastavat vormi soovida.

Kui Teil on soov jääda Belgiasse pikemaks ajaks kui 3 kuud, siis on Teil vaja taotleda registreerimist kohalikus omavalitsuses. Selleks on Teil vaja täita vorm Annex 19 (lisa 19) ehk registreerimistõendi taotlus. Lisaks Annex 19-le vajate veel kehtivat isikut tõendavat dokumenti ja esmase registreerimise dokumenti ("presence notification"). Te peate ka teavitama oma Belgiasse jäämise põhjuse (nt töötamine, töö otsimine, õppimine vm).

Registreerimistõendi (Annex 8) taotlemine:

Registreerimistõendi taotlemiseks on vaja pöörduda kohalikku omavalitsusse ning esitada vajalikud dokumendid, mis on loetletud Annex 19-s ehk siis registreerimistõendi taotluses. Vajalikke dokumente on Teil aega esitada 3 kuu jooksul alates registreerimistõendi taotluse (Annex 19) esitamisest.
Vajalikud dokumendid:
- kehtiv isikutunnistus (kui Teiega on kaasas lapsed, siis ka laste passid, kui nad ei ole Teie passi kantud);
- dokumendifotod (3,5 x 4,5 cm),
- perekonnaseisu kinnitavad dokumendid (abielutunnistus, sünnitunnistus)
- kehtiv Euroopa ravikindlustuskaart,
- vajadusel vorm U1 või U2;
- Isik peab olema võimeline tõestama, et tal on kas töökoht või on ta finantsiliselt kindlustatud või asub ta õppima;
Alati on kohalike omavalitsuste töötajatel õigus juurde küsida ka täiendavaid dokumente, kui nad peavad seda vajalikuks (nt karistusregistri tõend, haridust tõendavad dokumendid (diplom).

Lisainfot saate veel järgnevatest infoportaalidest: www.belgium.be; www.bijob.be.

Belgia kodakondsuse taotlemiseks tuleb riigis elada vähemalt 3 aastat (st peab olema riigis elanud olles registreerunud).

Ettevaatusabinõud:

On soovitav kaasa võtta piisavalt raha esimese kuu jaoks (jooksvateks kuludeks - majutus, muud igapäevased kulud);
Soovitav on teha kindlustus, et tagada piisav kaitse õnnetusjuhtumi puhul või raske haiguse korral.
Lisainfot küsi elukohajärgsest kohalikust omavalitsusest.
Kasulik on teada, et Belgias liikudes tuleb kaasas kanda kehtivat isikut tõendavat dokumenti (ID-kaart, pass).

Täiendavat informatsiooni saab ka Belgia saatkonnast ja Eesti Suursaatkonnast Belgias:

BELGIA SUURSAATKOND TALLINNAS
Suursaadik T.E. Mr. Nicolaas BUYCK
Rataskaevu 2, 10123 Tallinn
Tel: (372) 627 41 00
Faks: (372) 627 41 01
E-mail: tallinn@diplobel.fed.be
www.diplomatie.be/tallinn/

EESTI SUURSAATKOND BELGIAS
Avenue Isidore Gerard 1
B-1160, Brüssel
Telefon: +32 2 779 07 55
Faks: +32 2 779 28 17
E-mail: saatkond@estemb.be
Konsulaarküsimused: KonsulBru@mfa.ee
TÖÖSEADUSANDLUS

TÖÖSEADUSANDLUS

Belgias on minimaalseks töötamise vanuseks 16 eluaastat ja lubatud on töötada osalise tööajaga kombineerides seda õppimisega. Vastavalt Belgia seadustele on alaealistel (alla 18-aastastel noortel) lubatud sõlmida ja lõpetada tööleping ainult vanemate täielikul nõusolekul.

Töölepingud
Teoreetiliselt ei kohusta Belgia seadused tööandjat vormistama kirjalikku lepingut. Ka suuline leping on ametlikult kehtiv tööleping, kuid siiski on soovitav sõlmida tööleping kirjalikult.

Belgias jagunevad töölepingud peamiselt kolme erineva kriteeriumi järgi:

1.   tööleping vastavalt töö sisule - tehakse vahet nn valgekraede ja sinikraede töölepingute vahel. Sinikraed on peamiselt füüsilise töö tegijad ja valgekraed intellektuaalset laadi töö tegijad;
2.   tööleping vastavalt töösuhte kestvusele – tähtajatu ja tähtajaline tööleping; tööleping asendamaks ajutiselt töölt eemal olevat töötajat; tööleping ajutise töö tegemiseks;
3.   tööleping tulenevalt töö mahust.

Vastavalt Belgia tööseadusandlusele peab kirjalikus töölepingus olema fikseeritud kindlalt kaks järgmist klauslit:

·        katseaeg;
·        konkurentsi osutamise keeld ja ärisaladuse hoidmine.

Töötasu
Belgias ei ole palgad seadusega kindlalt fikseeritud ning enamasti on nad määratud kollektiivlepingutega (CAOs). Töötasu sõltub teie vanusest ja sellest mitu kuud olete oma tööandja heaks töötanud. Siiski on kehtestatud riiklikul tasemel miinimumpalk kõikidele töötajatele alates 21. eluaastast. Miinimum brutopalk (seisuga veebruar 2012) töötajatele alates 21. eluaastast on 1472.40 EUR kuus (täistööajaga töötades).
Lisainfot leiate: www.eures.europa.eu

Tööaeg
Seadus ütleb, et päevas võib töötada maksimaalselt 8 tundi ja nädalas 38 tundi.  Belgias on põhimõtteliselt keelatud teha ületunde. Mõningatel juhtudel on võimalikud ka erandid tööajas, kuid selleks peab olema kindlasti eelnev kooskõlastus/luba vastavalt ametkonnalt ning tingimusel, et tööaeg ei ületa 11 tundi päevas või 50 tundi nädalas.
Ületunnitöö kompenseerimine: Ületundide kompenseerimine on kohustuslik. Ületunnitöö eest tasutakse 50 % ulatuses üle tavapärase palgamäära ja 100 % ulatuses üle tavapärase palgamäära juhul, kui töötamine leiab aset pühapäeviti või riiklikel pühadel.
Pühapäeval töötamine: Belgia seaduste järgi on pühapäeval töötamine keelatud. Siiski on mõningad tegevused lubatud ka pühapäeviti ja seda juhul, kui firma töö spetsiifikast tulenevalt ei ole neid teenuseid/töid võimalik sooritada mõnel teisel nädalapäeval (nt hotellid, toitlustusasutused, raviasutused ....) või tuleb neid lisaks teistele päevadele teha ka pühapäeval.
Öötöö: Keelatud on töötamine ajavahemikus kell 20.00 kuni 6.00. Siiski, erandid on võimalikud. Öötöö on lubatud tingimusel, et töö või teenuse iseloomust tulenevalt on see vajalik. Öötööd on lubatud rakendada ainult meeste ja naiste puhul, kes on 18aastased ja vanemad.

Töölepingu keel: Töölepingu keel on määrtletud seadusega selle järgi, kus asub tööandja peakontor (kui see asub hollandi keeleses kogukonnas, siis peab olema tööleping hollandi keeles; kui prantsuse keeleses kogukonnas, siis prantsuse keelne ning kui saksa keelses kogukonnas, siis saksa keelne). Kakskeelses Brüsseli regioonis peab olema tööleping hollandi keelt rääkivale personalile hollandi keeles ning prantsuse keelt rääkivale personalile prantsuse keeles.
Puhkused
Korralise puhkuse pikkus erasektoris sõltub puhkusele eelnenud aastal töötatud päevade arvust. Kui töötaja on töötanud terve aasta, siis on tal õigus 20 puhkusepäevale ja seda juhul, kui tööpäevade arv nädalas on 5 ja 24 päevale juhul, kui tööpäevade arv nädalas on 6. Puhkuse ajal on õigus puhkusekompensatsioonile.
Avalikus sektoris sõltub puhkuse pikkus töötaja vanusest ja töötamise perioodist jooksval aastal.
Sealhulgas on õigus saada veel tasulist „karjääripuhkust“ ja seda nii avalikus kui ka erasektoris; vanemapuhkust; õigus puhkusele on ka lapse adopteerimise korral; (mõlemal adopteerival vanemal).
Rohkem informatsiooni puhkuse eeskirjade kohta on Belgia Sotsiaalkindlustuse kodulehelt: www.socialsecurity.fgov.be.

Raseduspuhkus
Rasedad võivad saada rasedus- ja sünnituspuhkust 15 nädalat, mitmike sünni korral 17 nädalat. Taotletud raseduspuhkusele võib jääda kõige varem 6 nädalat, mitmike korral 8 nädalat enne eeldatavat sünnituskuupäeva. Sellest 6 (või 8) nädalast võib võtta kuni 5 (või 7) nädalat omal valikul kas enne või pärast sünnitust. Sünnitusele vahetult eelneval nädalal on puhkus kohustuslik. Enne sünnitust kasutamata jäänud osa raseduspuhkusest võib kasutada pärast sünnituspuhkuse lõppu või siis, kui laps tuuakse pärast pikka haiglas viibimist koju. Sünnituspuhkuse pikkus on 9 nädalat pärast sünnitust.

Töölepingu lõpetamine
Töölepingu lõpetamise erinevad võimalused:
·        töölepingu lõppemine kokkulepitud ajal (tähtajaline tööleping);
·        töölepingu lõppemine peale konkreetse töö lõpuleviimist;
·        lõpetamine avalduse alusel, avalduse esitab kas tööandja või töövõtja;
·        lõpetamine vastastikusel kokkuleppel;
·        töölepingu lõppemine vääramatu jõu tõttu, millel on pikaajaline mõju;
·        ühe osapoole surm.

Tähtajaline tööleping - lõpeb automaatselt kokkulepitud ajal. Kui soovitakse lõpetada varem, siis peavad mõlemad, nii tööandja kui töövõtja, kinni pidama etteteatamisajast.

Tähtajatu tööleping – lõpetamise võib algatada nii tööandja kui töövõtja ja vajalik on etteteatamise periood.

Töölepingu kohene ülesütlemine väärteo korral – töölepingu võib lõpetada ilma etteteatamisperioodita ja õiguseta hüvitisele, kui tegemist on tõsise väärteoga (õigus on mõlemapoolne). Töölepingu ülesütlemisel tuleb järgida kindlat protseduuri, sest vastasel juhul võib töölepingu lõpetamist pidada õigustühiseks.

Töötajal on õigus liituda ametühinguga, kuid kedagi ei tohi liituma sundida ega liitumise pärast vallandada. Töösuhetega seotud probleemide korral, mida ei ole võimalik lahendada koostöös tööandjaga, kontakteeruge ametühinguga.
Lisainfot leiate: www.fgtb.be; www.csc-en-ligne.be; www.cgslb.be

FIEna tegutsemine:
www.socialsecurity.fgov.be
www.inasti.be
www.mineco.fgov.be
www.economie.fgov.be
www.onem.be

Kasulikud lingid:
www.employment.belgium.be – avaliku teenistuse, tööhõive ja sotsiaalse dialoogi   koduleht,
www.eures.europa.eu – Euroopa EURES portaal
www.belgopocket.be/; www.bijob.be; www.belgium.be.
MAKSUD
MAKSUD

Belgia ja Eesti vahel on sõlmitud tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ja maksudest hoidumise tõkestamise lepingud www.riigiteataja.ee/akt/26579

Maksuaasta kestab 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini.
Belgias on põhiliselt kahte tüüpi otseseid makse: tulumaks ettevõtetele ja üksikisiku tulumaks. On ka mitmeid kaudseid makse, millest olulisim ja levinuim on käibemaks. Need maksud kuuluvad keskvalitsuse vastutusalasse ehk siis on riiklikul tasemel reguleeritud. Samuti eksisteerivad erinevad kohalikud maksud, mis võivad olla väga erinevad kohalike omavalitsuste lõikes.

OTSESED MAKSUD

Tulumaks
Iga isik, kes omab sissetulekut (on palgasaaja), peab maksma üksikisiku tulumaksu ja sotsiaalkindlustusmaksu. Üksikisiku tulumaks on progresseeruv ja sõltub lisaks sissetulekule perekonna hetkeolukorrast (nt kas abikaasa töötab või on ülalpeetav; laste arv, jms). Maksumaksjal on ka õigus taotleda mingis osas tulumaksuvabastust, mille suurus sõltub taas perekondlikest asjaoludest, kuid on ka teisi aspekte, mis annavad õiguse tulumaksuvabastusele. Et saada ülevaadet võimalikest soodustustest, tuleks potensiaalsel maksumaksjal pöörduda lähima spetsialisti poole (maksuametisse või ka panka).

Tulumaksu määrad 2012 (2013 deklareeritav):
- 25 %-ga maksustatakse sissetulek 1- 8 350 EUR aastas;
- 30 %-ga maksustatakse sissetulek 8 351 –11 890 EUR aastas;
- 40 %-ga maksustatakse sissetulek 11 891–19 810 EUR aastas;
- 45 %-ga maksustatakse sissetulek 19 811–36 300 EUR aastas;
50 %-ga maksustatakse sissetulek üle 36 300 EUR aastas.

Aasta 2012 sissetuleku eest on tulumaksuvaba standartmäär 6800 EUR/inimese kohta. Üldiselt mitteresidendid, kellel ei ole elukohta Belgias ja kes ei teeni vähemalt 75% nende kutsetegevuse tulu Belgias, ei tohi maha arvata isiklikke maksusoodustusi.

Tulumaksu määrad 2013 (2014 deklareeritav):
- 25 %-ga maksustatakse sissetulek 1- 7900 EUR aastas;
- 30 %-ga maksustatakse sissetulek 7901 –11 240 EUR aastas;
- 40 %-ga maksustatakse sissetulek 11 240–18 730 EUR aastas;
- 45 %-ga maksustatakse sissetulek 18 730–34 330 EUR aastas;
  
  50 %-ga maksustatakse sissetulek üle 34 330 EUR aastas.
Aasta 2013 sissetuleku eest on tulumaksuvaba standartmäär 6430 EUR/inimese kohta. Üldiselt mitteresidendid, kellel ei ole elukohta Belgias ja kes ei teeni vähemalt 75% nende kutsetegevuse tulu Belgias, ei saa maha arvata isiklikke maksusoodustusi.

Tulumaks töötasult peetakse kinni tööandja poolt. Iga maksumaksja on kohustatud esitama iga aasta juuni lõpuks tuludeklaratsiooni eelneva aasta tulude kohta oma elukohajärgsesse Rahandusministeeriumi (maksuameti) osakonda. Lisainfot Belgia maksusüsteemist võib saada kohalikust maksuametist või koduleheküljelt: www.fiscus.fgov.be

Sotsiaalmaks
Kui inimene alustab töötamist Belgias, siis kohustub ta maksma ka makseid Belgia sotsiaalkindlustussüsteemi. Kuigi teoorias lasub sotsiaalkindlustusmaksete maksmise kohustus töötajal, siis reaalselt peab sotsiaalmaksu töötaja palgast kinni ja teeb sissemaksed Belgia Sotsiaalkindlustusametile tööandja. Sotsiaalmaksu määrad on kehtestatud riiklikul tasemel ning on jagatud tööandja ja töövõtja vahel. Sotsiaalmaksu määr töövõtjale on 13,07%, millest 7,5% on pensionikindlustus, 0,87% töötuskindlustus, tervisekindlustushüvitis 1,15% ja tervishoid 3,55%.
Lisainfot:www.socialezekerheid.fgov.be ja www.socialsecurity.be/

KAUDSED MAKSUD

Käibemaks
Käibemaksu (VAT) rakendatakse nii toodetele kui teenustele, mis äritegevuses Belgias esindatud on. Belgias on 5 erinevat käibemaksu määra, millest kaks levinumat on:
VAT standardmäär: 21%.
Alandatud VAT: 6% (toiduained, ravimid, raamatud, majutusteenused jpm)

KOHALIKUD MAKSUD

Belgias on igal kohalikul omavalitsusel teatud osas maksuautonoomia, st kohalikel omavalitsustel ja provintsidel on õigus kehtestada mõningaid täiendavaid makse erinevatele toodetele või teenustele (tulenevalt peamiselt antud regiooni omapärast).

Maksukorraldust puudutava lisainfo saamiseks võtke ühendust sealse maksuametiga: www.fiscus.fgov.be

Kasulikud lingid:
www.eures.europa.eu - Euroopa tööalase liikuvuse portaal
www.minfin.fgov.be – Belgia Rahandusministeerium
www.emta.ee - Eesti Maksu- ja Tolliamet
SOTSIAALKINDLUSTUS JA TERVISHOID
SOTSIAALKINDLUSTUS JA TERVISHOID

Kui alustate töötamist Belgia tööandja juures, hakkate maksma omaosalust Belgia sotsiaalkindlustussüsteemi. Teie tööandja peab Teid vormistama sotsiaalkindlustuse liikmeks. Tervisekindlustus sinna hulka ei kuulu – selle fondi peate ise endale valima. Nende riskide vastu kindlustamiseks peate valima enda äranägemise järgi kindlustusseltsi (mutualité/ziekenfonds) või registreerima end ravi- ja töövõimetuskindlustuse abikassa (Caisse auxiliaire d’assurance maladieinvalidité/ Hulpkas voor ziekte- en invaliditeitsverzekering – CAAMI/HZIV) kohalikus büroos. Selleks, et registreerida end tervisekindlustuse fondis, vajate kirjalikku tõendit töötamisest koos tööandja allkirjaga (tööleping). Kuigi fonde on erinevaid, siis ei ole neil sisulist vahet, kuna hüvitiste määrad on valitsuse poolt paika pandud. Need fondid ei kata 100% teie arvetest (võite saada kaetud poole või kuni kolmandiku arsti või eriarsti visiidist). Kulutuste katmise suuruse osa võib eelnevalt küsida oma arstilt. Paljud inimesed võtavad endale ka eraravikindlustuse (complémentaire).
Olles kindlustatud, saate SIS kaardi (pangakaardi sarnane kaart). Seda kaarti on teil vaja haiglates ja apteekides. Samuti saate lehe kleepsudega (vinjettidega), mille peate kleepima arsti arvetele, selleks et saada rahalist kompensatsiooni.

Kui Teie sotsiaalkindlustusosalus on 13,07% (brutopalgast), tööandja võtab selle maha Teie palgast.

Belgia sotsiaalkindlustussüsteem jaguneb kolmeks erinevaks süsteemiks:

Palgatöölised (suurim kolmest) – keskseks institutsiooniks on Riiklik Sotsiaalkindlustusamet. (RSZ-ONSS), mis kogub nii töövõtjate kui ka tööandjate sotsiaalkindlustusmakseid. Toetuste väljamaksmine toimub läbi makseorganisatsioonide, mida nimetatakse avaliku sektori osalusega institutsioonideks (’parastatal’). Igal sotsiaalkindlustuse valdkonnal on oma vastav institutsioon:
·        RKW-ONAFTS - riiklik peretoetuste amet
·        RVA-ONEM - riiklik tööturuamet
·        RVP-ONP - riiklik pensioniamet
·        RIZIV-INAMI - riiklik tervise- ja invaliidsuskindlustus
·        FAO-FAT - tööõnnetuste fond
·        FBZ-FMP - kutsehaiguste fond
·        RJV-ONVA - riiklik puhkuseamet

Füüsilisest isikust ettevõtjad (FIE) - on kindlustatud viies erinevas sotsiaalkindlustussektoris (arstiabi, invaliidus või töövõimetus, sünnituskindlustus, perekonnatoetused, pensionid ja pankrot). FIEd liituvad ja maksavad ka sotsiaalmakse FIEde sotsiaalkindlustusfondile või riiklikule sotsisaalkindlustuse abifondile, mis on mõeldud FIEle ja mida kontrollib riiklik sotsiaalkindlustusamet füüsilisest isikust ettevõtjatele (RSVZ-INASTI).
RSVZ-INASTil on kaks põhilist ülesannet:
1. koguda sotasiaalkindlustusmakseid;
2. koordineerida toetuste maksmist
  
  Riigiametnikud - võib jagada kahte kategooriasse: kohalike omavalitsuste teenistujad ja riigiasutuste teenistujad. Kohalike omavalitsuste teenistujad sõltuvad riiklikust kohalike omavalitsuste sotsiaalkindlustusametist (RSZPPO-ONSSAPL). Teiste riigiametnike jaoks on tööandja see, kelle vastutusalas on maksude kogumine ja maksmine, välja arvatud tervisekindlustus, mida makstakse samadel alustel nagu palgatööliste puhul.
Belgia sotsiaalkaitsesüsteem jaotatakse lisaks eelnevale jaotusele veel kaheks: klassikaline sotsiaalkindlustus ja sotsiaalabi.

Klassikaline sotsiaalkindlus koosneb seitsmest sektorist (rahastatakse sotsiaalkindlustusfondide poolt) :
1. vanadus- ja toitjakaotuspension;
2. töötuskindlustus;
3. tööõnnetuste vastane kindlustus;
4. kutsehaiguste vastane kindlustus;
5. peretoetused;
6. haigus- ja puudekindlustus;
7. iga-aastane puhkus.
Täiendavad sotsiaalabi teenused (rahastatakse riigi poolt):
·        integratsioonialane rahaline toetus (ja sotsiaalabi laiemas tähenduses);
·        garanteeritud sissetulek vanemaealistele;
·        garanteeritud peretoetused;
·        toetused puudega isikutele.

Põhjalik info sotsiaalkindlustuse kohta (eesti keeles):
Your social security rights in Belgium_et

Lisainfo sotsiaalkindlustuse kohta:
www.socialsecurity.fgov.be/en/;
www.ec.europa.eu/social/

Tervishoid
Belgiat külastavad inimesed, kel on kaasas Euroopa ravikindlustuskaart, saavad vajaminevat arstiabi samadel tingimustel Belgia kindlustatutega. Euroopa ravikindlustuskaardi ja vajadusel ravikindlustuskaardi asendussertifikaadi annab välja elukohajärgne Eesti Haigekassa osakond ning kaardi väljastamine on tasuta.
Pane tähele! Kindlusatud isikud maksavad Belgias teatud protsendi ravikuludest alati ise. Eraarsti ravikulusid ei hüvitata. Lisainfo: www.haigekassa.ee

Kohe, kui Teil tekib Belgias sissetulek (olete tööl, töötu või FIE-na tegev), siis kaasneb sellega ka kohustus registreerida end tervisekindlustusfondis (vastastikuse toetuse ühing või riiklik tervisekindlustusfond). Olles registreerunud, saate endale kleebise ja „SIS“ kaardi (social identity card). Need dokumendid on väga olulised, et hiljem saada oma kulutused hüvitatud.

Tervishoiuhüvitised: kui te olete haige, siis saate konsulteerida Teie enda poolt eelnevalt valitud arstiga. Arstilt saate visiidi järgselt tõendi Teile osutatud arstiabi kohta. Tõend, mis on varustatud Teile väljastatud kleebisega, tuleb esitada Teie poolt valitud tervisekindlustusfondi, kes seejärel hüvitab osa teie kulutustest. Osa, mida ei tagastata, on kindlustatud isiku omaosalus. Omaosaluse suurus võib erineda tulenevalt Teile osutatud arstiabi spetsiifikast, kuid üldreeglina on kindlustatud isiku omaosalus 25% tehtud kulutustest.

Ravimid: Arsti poolt välja kirjutatud ravimite hind on osaliselt või täielikult kaetud tervisekindlustusfondi poolt. Kindlustatud isik annab apteekrile oma retsepti ja „SIS“ kaardi ja maksab vaid selle osa ravimi hinnast, mis ei ole tervisekindlustuse poolt kaetud.

Haiglaravi: konsulteerides arstiga valite Te endale haigla ja palatitüübi. Tervisekindlustusfondi poolt makstav hüvitis on sama erinevat tüüpi haiglapalatitele. See tähendab, et kui soovite olla haiglas üksikpalatis või kahe inimese palatis, siis haigla võib küsida täiendavat tasu. Haiglasse saabumisel peavad Teil kaasas olema sotsiaalkindlustust tõendavad dokumendid ja isikut tõendav dokument. Mõningatel juhtudel võidakse küsida ka ettemaksu.
Teil on alati võimalik teha lisaks tervisekindlustus ka mõnes erakindlustusfirmas; mõningatel juhtudel pakuvad antud lisakindlustusvõimalust ka tööandjad.

Haigestumise korral makstavad toetused:
Kui Te ei ole võimeline haiguse või õnnetuse tõttu töötama, siis on Teil õigus asendus-sissetulekule - nn „haige päevaraha“, mida maksab tervisekindlustusfond. Need toetused vähenevad ajaga ja sõltuvad Teiega sõlmitud töölepingu tüübist: tehakse vahet nn valgekraede ja sinikraede töölepingute vahel. Teatud juhtudel ei maksta raha 1. haiguspäeva eest (ei tööandja ega ka kindlustuse poolt). Haigestumisel makstav asendussissetulek on ainult osa tegelikust palgast.

Tööõnnetuskindlustus

Tööõnnetuseks loetakse õnnetust, mis on juhtunud töövõtjaga tema töölepingu täitmise ajal ning põhjustanud talle vigastusi. Õnnetusi teel tööle ja töölt koju loetakse samuti tööõnnetusteks. Kõik palka saavad isikud on kaetud tööõnnetuskindlustusega, füüsilisest isikust ettevõtjad mitte. Riigiteenistujatele on kehtestatud oma eriregulatsioon kindlustamaks neid tööõnnetuse korral.
Tööandja peab teavitama kindlustuskompaniid igast töökohal toimunud õnnestusest kaheksa päeva jooksul õnnetuse toimumise päevast. Õnnetusest võib teatada täites selleks ette nähtud kindla teatise vormi või ka e-maili teel. Kui tööandja ei teavita tööõnnetusest vastavat institutsiooni, siis saab seda teha alati ka töövõtja ise või tema pereliige.

Tööõnnetushüvitisi korraldab tööõnnetushüvitiste fond: (Fonds des accidents du travail/Fonds voor Arbeidsongevallen – FAT/FAO) www.faofat.fgov.be/ mille põhiülesanne on maksta kahjude korvamiseks hüvitisi meremeestele ja töötajatele, kelle tööandjad rikuvad oma kohustusi. Tööõnnetuste fond korraldab tehnilist ja meditsiinilist kontrolli ning kinnitab kokkuleppe, millega lahendatakse tööõnnetuse vaidlus kannatanu ja kindlustusfondi vahel. Tööandjad peavad oma töötajad tööõnnetuste vastu kindlustama registreeritud kindlustusfondis või kindlustuse ühiskassas.
Kui tööandja täidab oma kohustusi, siis pöördub ta tööõnnetuse korral ise tööõnnetuse kindlustusfondi, mille liige ta on.

Kutsehaigushüvitiste fond (Fonds des maladies professionnelles/Fonds voor de Beroepsziekten – FMP/FBZ) www.fmp-fbz.fgov.be/web/index.php

Peretoetused, sünnitus- ja vanemahüvitised
Peretoetustele on õigus kõigil palgatöölistel, füüsilisest isikust ettevõtjatel ja riigiteenistujatel. Isikud, kes ei oma õigust peretoetustele ühegi Belgia, mõne teise riigi või rahvusvahelise skeemi kohaselt, võivad taotleda "garanteeritud perehüvitisi" sotsiaalabi süsteemist.

Õigus lastetoetusele/peretoetusele on kuni 25-aastaseks saamiseni, kui isik kuulub ühte järgmistest kategooriatest:
- on praktikant;
- laps, kes käib koolis või läbib kooliga seonduvat väljaõppe perioodi;
- üliõpilased nii õppimise ajal kui ka väitekirja kirjutamise ajal õpingute lõppedes;
- nn ooteperioodil – see on periood, mis jääb diplomi kättesaamise ja töötutoetuse saamise vahele (isik peab oleme registreeritud töötu).
Puudega lapsel on alati õigus lastetoetusele/peretoetusele kuni 21. eluaastani.
Peretoetuste süsteem eristab kuut erinevat liiki toetusi:
1.      sünnitoetus ja vanemahüvitis;
2.      toetus lapsendamise korral;
3.      tavapärased lastetoetused/peretoetused;
4.      ühekordne toetus eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse puhul;
5.      orbude toetus;
6.      täiendavad toetused.

Info lastetoetuste koha: www.rkw.be

Sünnitoetus:
õigus sünnitoetusele tekib iga lapse sünni korral juhul, kui isikul on õigus peretoetusele. Sünnitoetuse suurus sõltub sellest, mitmes laps perekonda sünnib. Suurim summa kaasneb esiklapse sünni korral. Summa väheneb iga järgmise lapse sünni korral.

Vanemahüvitis (emale):
rasedatel on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust ning vanemahüvitist lapsehoolduspuhkuse ajal. Palgatöötajate, FIE-de ja riigiteenistujate osas reeglid mõneti erinevad.
Palgatöötajad: raseda kaitses eristatakse kahte perioodi – sünnituseelne puhkus, mille maksimumkestuseks on 6 nädalat enne eeldatavat sünnitust (8 nädalat mitmikute sünni korral) ja sünnitusjärgne puhkus kestusega vähemalt 9 nädalat või rohkem, kui sünnituseelse puhkuse kestus oli alla 6 nädala.
Riigiteenistujad: saavad sünnituspuhkust samadel alustel nagu palgalised naistöötajad. Sel perioodil saavad nad jätkuvalt edasi 100% ulatuses palka, mis oli neil enne puhkusele jäämist.
FIE: naissoost füüsilisest isikust ettevõtjatel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele kuue järjestikuse nädala jooksul. Rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal garanteerib sünnitajale sünnitushüvitise vastastikuse toetuse ühing.

Isapuhkus:
lapse sünni korral on igal lapsevanemast töötajal õigus puududa töölt 10 päeva. Need 10 päeva puhkust on võimalik välja võtta 30 päeva jooksul pärast lapse sündi ja seda kas ühes või mitmes osas. Esimesel kolmel päeval säilib töötajal tema tavapärane palk. Järgeneva seitsme päeva eest on õigus saada isatoetust, mis on fikseeritud - 82% töötaja viimasest palgast.

Pensionid:
Belgias puudub üldine pensionisüsteem. Eristatakse kolme erinevat süsteemi: palgatöölised, füüsilisest isikust ettevõtjad ja riigiteenistujad. Töötajate pensione käsitlevad õigusaktid on välja antud riikliku pensioniameti poolt. Lisainfo pensionite kohta:
www.onprvp.fgov.be/Pages/Landingpage.aspx

Vanaduspension:
vanaduspensionile mineku iga on Belgias 65 aastat ja seda nii meestel kui ka naistel. Et tekiks õigus täispensionile, peab olema töötatud 45 aastat. Vanaduspensionile on võimalik minna ka varem - 60-aastaselt, kui eelnev kindlustusperioodi pikkus on vähemalt 35 aastat. Pensioni summa suuruse väljaarvutamisel võetakse aluseks töötatud aastad ja saadud töötasud. Pensionäridel on lubatud töötada, kui saadav töötasu ei ületa teatud ülemmäära.

Toitjakaotuspension:
toitjakaotuspensionile on õigus ainult leskedel ning vastavalt varem surnud abikaasa eelnevale karjäärile ehk siis töötatud aastatele. Sarnaselt vanaduspensioni saajatega tekib õigus toitjakaotuspensionile juhul, kui isik vastab mõningatele kindlatele tingimustele:
1. vanus – isikul tekib õigus toitjakaotuspensionile juhul, kui ta on vähemalt 45-aastane. Vanuselist piirangut ei kohaldata juhul, kui lesel on ülalpeetav laps või toitjakaotuspensioni taotlevale isikule on määratud töövõimetus vähemalt 66%.
2. abielu oli kehtiv (jõus) abikaasa surma hetkel. Samuti peab abielu olema eelnevalt kestnud vähemalt ühe aasta või on penioni taotlejal laps, kes on sündinud abielust.
Juhul, kui lesk abiellub uuesti, siis toitjakaotuspension peatatakse.

Lisainfot:
www.socialsecurity.fgov.be/
www.bijob.be
www.belgium.be
www.eures.europa.eu
MAJUTUS JA ELUTINGIMUSED

MAJUTUS JA ELUTINGIMUSED

Majutuse leidmine

Elupinda on Belgias võimalik üürida aasta läbi. Vaadake silte louer (prantsuse keeles) või Te Huur (hollandi keeles). Enamik maaklereid (agences immobilières/makelaar) pakuvad nii lühiajaliseid kui ka pikaajalisi üürimise võimalusi. Kuulutusi on võimalik leida kohalikest ajalehtedest kui ka inglise keelsetest nagu näiteks The Bulletin www.xpats.com/

Majutust on võimalik leida:

www.homeinbrussels.be
www.immoweb.be
www.spotter.be
www.vlan.be
www.woneninbrussel.be (vali woonbank)

Kulude jaotamine üürileandja ja üürniku vahel ei ole alati väga selged. Mõnikord võivad üürileandjad näha nendes kuludes võimalust suurendada oma üüritulu. siiski on olemas üsna selge kulude jaotus. Üürileandja kannab hoone omandiga seotud kulud. Üürniku kanda on korteri või maja kasutusest tulenevad kulud.

Üürileping ei pea olema tingimata kirjalik ega määratud perioodiks sõlmitud. Siiski on kirjaliku lepingu olemasolu soovitatav. Seaduse järgi on on kinnisvara omanik kohustatud maksma kinnisvaramaksu.
Kui elate korteris, siis uurige kuidas on maksud elanike vahel jaotatud. Kas on olemas mõõdikud elektri, vee, kütte mõõtmiseks või on kulud jaotatud majaelanike vahel.

Elamiskulude kohta leiab info www.numbeo.com/cost-of-living/country_result.jsp

Transport

Brüsseli lennujaam:
www.batc.be
www.brusselsairport.be

rongid:
www.b-europe.com/Travel
www.b-rail.be Belgia rongid

Täpsem info: bussid, trammid, metroo, rongid, takso:
www.belgium.be/en/mobility/public_transport/

Walloonia transport
www.infotec.be

Flandersi transport
http://www.delijn.be

Brüsseli transport
www.mivb.be
HARIDUS/KUTSEKVALIFKATSIOONID

HARIDUS/KUTSEKVALIFKATSIOONID

Belgia haridussüsteemi korraldamises osalevad kolm kogukonda ning see põhineb kolmel Belgia ametlikul keelel – hollandi, prantsuse ja saksa keelel. Lastel vanuses 6-18 eluaastat on kohustuslik omandada haridust. Kooli otsides tuleb kõigepealt välja selgitada õppekeel. võimalik on valida rahvusvaheliste koolide ja Belgia koolide vahel. Samuti on võimalik koduõpe. Kõikides kolmes piirkonnas on kolme tüüpi haridusasutusi: tasuta erakoolid (need on tavaliselt katoliku koolid või ka muu usulised), avalikus halduses olevad koolid (mis nõuavad tavaliselt õppemakse) ning kogukonnakoolid.
Lisainfo: www.europa.eu/youth/studying/index_be_et.html
Töötajal on vajadusel kohustus esitada dokumente, mis tõendavad välisriigis omandatud hariduse kehtivust Belgias.
ENIC/NARIC - National Academic Recognition Information Centre on rahvusvaheline riiklik koostöövõrgustik, mis tegeleb hariduskvalifikatsioonide alase info jagamise ning
tunnustamise küsimustega. www.enic-naric.net/index.aspx?c=Belgium
Lisainfot leiate:
Flanders www.ond.vlaanderen.be
Wallonia www.enseignement.be

www.belgium.be/en/education
www.ond.vlaanderen.be
www.enseignement.be
www.bildungsserver.be/desktopdefault.aspx
Haridussüsteemide ja õppimisvõimaluste kohta pakub infot Euroopa PLOTEUS portaal
www.ploteus.net
Eesti kool Brüsselis
Õppetöö Belgia Eesti koolis toimub kolmes vanuserühmas: 2-3 aastased, 4-6 aastased ja 7-11 aastased.
TÖÖTUKS REGISTREERIMINE, TOETUSED TÖÖTULE

TÖÖTUKS REGISTREERIMINE, TOETUSED TÖÖTULE

Teie õigused töötushüvitistele

Üldiselt on kõikidel palgatöötajatel töötuskindlustuskaitse, olenemata tööaja pikkusest
päevas või nädalas. Samuti on riigiteenistujatel õigus saada töötushüvitist pärast töösuhte
ühepoolset lõpetamist.
Töötushüvitise (allocations de chômage/werkloosheidsuitkeringen) saamiseks peate
vastama järgmistele tingimustele:

peate olema töötanud kindlaksmääratud perioodi jooksul (18–36 kuud) miinimumarvu päevi (312–624). Perioodi pikkus sõltub vanusest. Mõnes muus liikmesriigis töötatud aega võetakse põhimõtteliselt arvesse, aga peate olema oma töö kaotanud Belgias;
peate olema jäänud töötuks vastu tahtmist ja ilma tööandja antud hüvitiseta;

peate olema registreeritud tööotsijana pädeva tööhõiveameti juures ning peate vastu võtma iga sobiva töö- ning koolituspakkumise, ning alates 45-aastaseks saamisest ka ümberõppepakkumise. Flandrias on pädev tööhõiveamet VDAB, Brüsselis Actiris ja
Valloonias FOREM;
peate otsima aktiivselt tööd; pärast teatud töötusperioodi kutsutakse teid vestlusele, et teha kindlaks, kas olete tööd piisavalt otsinud; teilt nõutakse vajaduse korral kirjaliku
tööotsimiskava esitamist, mida hiljem hinnatakse;
peate olema töövõimeline;
peate olema alla 65-aastane (soost olenemata);
teie alaline elukoht peab olema Belgias ning peate ka tegelikult elama Belgias.
Füüsilisest isikust ettevõtjate jaoks töötushüvitiste skeem puudub, v.a pankrotistumise
eritoetus.
Mida töötushüvitised hõlmavad?

Töötushüvitise päevamäär sõltub töötuse kestusest, keskmisest päevapalgast ja perekonna
olukorrast. Kui töötul on ülalpeetav pere ja ta on ainus ülalpidaja, on tal õigus saada 60%
viimasest töötasust (hüvitise summa võib olla 40,32–53,64 eurot). Ülalpeetavateta töötul on
õigus saada 1. töötusaasta jooksul 60% viimasest töötasust (hüvitise summa võib olla 33,87–
53,64 eurot) ja hiljem 55% viimasest töötasust (hüvitise summa võib olla kuni 41,89 eurot).
Ülalpeetavateta, kuid sissetulekuga isikutega samas leibkonnas elaval töötul on õigus
saada 1. töötusaasta jooksul 60% viimasest töötasust (hüvitise summa võib olla 25,39–
53,64 eurot) ja hiljem 40% viimasest töötasust (hüvitise summa võib olla 25,39–31,14 eurot).
Hiljem makstakse kindlasummalist toetust 17,89 eurot.
Vähemalt 50-aastased töötud, kes on töötanud vähemalt 20 aastat, saavad täiendavat
hüvitist tööstaaži või tööle naasmise eest.
Osalise tööajaga töötu võib teatud juhtudel saada täiendavat toetust, mille suurus sõltub
tööaja pikkusest tundides.
Töötajad, kelle tööleping on nende tahtest sõltumata ajutiselt peatatud, võivad saada
ajutist töötushüvitist (allocation de chômage temporaire/tijdelijke werkloosheidsuitkering)
iga täispäeva eest, mil tööleping on peatatud.
Taotluse esitamise kuupäeval alla 30-aastased noored, kes on olnud pärast kooli
lõpetamist töötud, võivad pärast teatud ooteaega saada kindlasummalist toetust, kui nad
vastavad kõigile muudele nõuetele (nt õppevorm).
Osalise tööajaga töötajad saavad töötuks jäädes hüvitist, mis on proportsionaalne nende
tööaja osaga täielikust tööajast.
Töötushüvitiste taotlemine

Peate esitama taotluse töötushüvitise (allocations de chômage/werkloosheidsuitkeringen)
maksmise eest vastutavale asutusele. Töötutoetuse maksmisega seotud otsused teeb riiklik
tööhõiveamet (Office national pour l’emploi/Rijksdienst voor Arbeidsvoorziening –
ONEM/RVA) ning makseid tasuvad kas ametiühingute asutatud litsentseeritud
eraõiguslikud asutused (CSC/ACV, FGTB/ABVV, CGSLB/ACLVB) või avalik-õiguslik asutus
töötutoetuse maksmise abikassa (Caisse auxiliaire de paiement des allocations de
chômage/Hulpkas voor werkloosheidsuitkeringen – CAPAC/HVW).
Töötu võib makseasutust vabalt valida ning seda millal tahes muuta.

Allikas: ec.europa.eu/social/main.jsp

Tavaliselt tagab töötushüvitised see liikmesriik, kus te töötate. Piirialadel töötavate isikute ja piiriüleste töötajate suhtes kehtivad erisätted, kui nad elavad ühes liikmesriigis, aga töötavad teises.
Teistes Euroopa Liidu riikides, Islandil, Liechtensteinis, Norras või Šveitsis omandatud kindlustus- või tööstaaži võib tingimustele vastamise analüüsimisel arvesse võtta. Kui soovite otsida tööd mõnest teisest Euroopa Liidu riigist, Islandilt, Liechtensteinist, Norrast või Šveitsist, võite töötushüvitised teatud tingimustel piiratud ajaks teise riiki üle kanda. Töötuskindlustushüvitise ekspordi kohta teise riiki saab lugeda: www.tootukassa.ee/index.php?id=11249
Lisainfo: www.onem.be/Default.htm
KASULIKUD LINGID

KASULIKUD LINGID

Belgia Saatkond Tallinnas
Rataskaevu 2-9
10123 Tallinn
Tel: (372) 627 41 00, faks: (372) 627 41 01
E-post: tallinn@diplobel.fed.be

Eesti suursaatkond Brüsselis:
Rue Guimard 11/13
B-1040 Brussels
tel: 322 779 07 55
E-post: saatkond@estemb.be
www.estemb.be
Konsulaarvastuvõtt: T ja N kell 10-12 (eelnev registreerumine KonsulBru@mfa.ee, +32 2 779 07 55)

Belgia Saatkond Helsinkis
Kalliolinnantie 5
FI-00140 Helsinki
Finland
Helsinki@diplobel.fed.be
www.diplomatie.be/helsinki/

Teave Belgia immigratsiooni teenuste kohta:
dofi.ibz.be/sites/dvzoe/NL/Pages/home.aspx
Lisainfo: www.belgium-info.com ; www.diplomatie.be

Belgia riiklik koduleht: www.belgium.be

Belgia saatkonnad: www.diplomatie.be/en
Flaami piirkond: www.flanders.be
Parntsuse kogukond: www.cfwb.be
Wallooni kogukond: www.wallonie.be
Brüsseli piirkond
www.dglive.be
www.brussel.irisnet.be
www.belo.irisnet.be

elamine ja töötamine: www.expatica.com
Majutus:
www.woneninbrussel.be
(choose woonbank)
www.homeinbrussels.be
www.immoweb.be
www.spotter.be
www.easy.be
Tööturuteenused:

Flanders www.vdab.be
Wallonia www.leforem.be
Ida piirkonnad www.adg.be
Brüssel www.actiris.be
Ametiühingud:
www.acv-online.be
www.abvv.be
www.aclvb.be/
Registreerimine (töötamise alusel):
www.sigedis.be

Tööotsing: websites Belgium 2 Augustus2011

Sotsiaalkindlustus: www.dosz.be
Diplomite tunnustamine:
Flanders www.ond.vlaanderen.be
Wallonia www.enseignement.be

Flanders investeeringud ja kaubandus: www.investinflanders.com/en/home/
Brussels Ettevõtluse Amet www.bea.irisnet.be
Turism Belgias:
www.trabel.com
www.geographia.com
www.wtg-online.com
www.lonelyplanet.com
Flanders www.toerismevlaanderen.be
Wallonia www.opt.be
www.opt.wallonie.be
Ida piirkonnad www.eastbelgium.com
Antwerp www.visitantwerpen.be
Bruges www.brugge.be
Brussels (turism + elamine Brüsselis)
www.brusselsdiscovery.com
www.bugeurope.com
Gent www.visitgent.be/
www.dekust.be
www.ardenne.org
Transport
Brüsseli lennujaam: www.batc.be
www.brusselsairport.be
Belgia raudtee
www.b-rail.be
http://www.b-europe.com/Travel
Statistikaamet: www.statbel.fgov.be
Ilm: www.meteo.be
MUU INFO

MUU INFO

Elamise ja töötamise kohta Belgias saab infot (inglise keeles): http://portal.mpsv.cz/eures/prace_v_eu/zeme/belgie/eures_brochure_en.pdf
EURES trükis „Elamine ja Töötamine Belgias“

EURES trükis „Elamine ja Töötamine Belgias“

ELAMINE JA TÖÖTAMINE BELGIAS, 2012

http://www.bachelor.be	www.bijob.be
www.vacature.com/	www.hobsons.be
www.stepstone.be/	www.inforjeunes.be
jobs.challengez.emploiregion.be/emploi/	www.secretary-plus.com
www.jobscareer.be/	www.jobat.be
www.medweb.be/	www.megajobs.be
english.monster.be/	www.pagepersonnel.be
www.mindworks.be
www.officeteam.be
www.references.be

Belgia

ÜLDINFO

TÖÖTURU OLUKORD

TÖÖKOHA OTSIMINE

REGISTREERIMINE

TÖÖSEADUSANDLUS

MAKSUD

SOTSIAALKINDLUSTUS JA TERVISHOID

MAJUTUS JA ELUTINGIMUSED

HARIDUS/KUTSEKVALIFKATSIOONID

TÖÖTUKS REGISTREERIMINE, TOETUSED TÖÖTULE

KASULIKUD LINGID

MUU INFO

EURES trükis „Elamine ja Töötamine Belgias“