| Riik | Hispaania Kuningriik (Reino de España) |
| Pindala | 505 957 km² koos Baleaaride, Kanaari saarte ning Aafrika rannikul paiknevate Ceuta ja Melilla autonoomsete linnadega |
| Rahvaarv | 47,3 miljonit |
| Rahvastiku tihedus | 93,0 elanikku km² kohta |
| Riigikeel | hispaania keel (español) |
| Ametlikud regionaalsed keeled | katalaani keel (catalan) - kasutusel Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) - kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) - kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas; valencia keel (valenciano)- tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari saartel. |
| Riigikord | parlamentaarne monarhia |
| Riigipea | Kuningas Juan Carlos I |
| Valitsusjuht | Peaminister Mariano Rajoy (alates 22. detsembrist 2011. a) |
| Pealinn | Madrid – 3,3 miljonit elanikku |
| Rahaühik | Euro (EUR) = 100 senti |
| Ajavöönd | CET |
| Haldusjaotus | 17 autonoomset piirkonda ning kaks autonoomset linna Ceuta ning Melilla |
Hispaania on riik Lõuna-Euroopa lääneosas Pürenee poolsaarel. Riigi kogupindala on 505 957 km², millest mandriosa moodustab 493 486 km², Baleaarid 4992 km², Kanaarid 7447 km² ja Põhja-Aafrikas asuvad Ceuta ja Melilla linnad 32 km². Hispaanial on maismaapiir Prantsusmaaga, Andorraga, Portugaliga, Ühendatud Kuningriigiga (Gibraltariga) ja Marokoga (Ceuta ja Melilla linnad). Maismaapiiri pikkus on 2032 km ja merepiiri pikkus on 7921 km.
Hispaania rahvaarv oli 1. jaanuari 2013. aasta seisuga 47,1 miljonit inimest, 33% elanikkonnast elab regioonide pealinnades. Suurim linn on pealinn Madrid, kus Hispaania Statistikainstituudi andmetel elas 1. jaanuaril 2009. aastal 3,3 miljonit inimest. Hispaania miljonilinn lisaks pealinnale on Barcelona, teised suuremad on Valencia, Sevilla ja Zaragoza.
Rahvastikust on 91,3% hispaanlased, kellest 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. 79,3% elanikkonnast peab end katoliiklaseks.
Hispaania riigikeel on hispaania keel (español). Ametlikult kasutatakse ka järgnevaid regionaalseid keeli:
Hispaania on parlamentaarne monarhia, mille riigipea on kuningas. Seadusandlik võimuorgan on kahekojaline parlament (Cortes Generales), mis koosneb 350 liikmelisest alamkojast (Congreso de los Diputados) ja 259 liikmelisest ülemkojast (Senado). 20. novembril 2011. a toimunud erakorralistel parlamendivalimistel saavutas absoluutse enamuse Rahvapartei Partido Popular ning seni võimul olnud Sotsialistlik Töölispartei sai ränga kaotuse osaliseks.
Täidesaatvat võimu teostab Valitsus 12 ministeeriumi kaudu. Valitsusjuht on alates detsembrist 2011 Mariano Rajoy.
Hispaania jaguneb 17 autonoomseks piirkonnaks ja kaheks autonoomseks linnaks (Ceuta ja Melilla).
Vaata lisaks: http://www.investinspain.org
1. jaanuar – Uusaasta
6. jaanuar – Kolmekuningapäev
märts – Palmipuudepüha (liikuv)
märts/aprill – Suur Reede (liikuv)
4. aprill – Esimene Lihavõttepüha (liikuv)
1. mai – Töörahvapüha
3. juuni – Korpus Cristi püha
15. august – Taevaminemispäev
12. oktoober – Hispaania Rahvuspäev
1. november – Kõigi Pühakute päev
6. detsember – Konstitutsioonipäev
8. detsember – Inmaculada püha
25. detsember – esimene jõulupüha
Peale nende pühade tähistatakse Hispaanias veel mitmeid regionaalseid pühasid, mille tõttu koolist ja töölt vabu päevi on oluliselt rohkem kui Eestis.
Kui Teil on mõni muu kui EL riigi kodakondsus, siis tuleb Hispaanias tööleasumiseks taotleda viisat. Lisainfo allolevas dokumendis.
Konsulaarinfo Hispaania kohta eesti keeles HISPAANIA konsulaarinfo 2013
Konsulaarinfo Hispaania kohta vene keeles Hispaania konsulaarinfo vene keeles 2013
Kõrgeim kohtuorgan on Riigikohus (Tribunal Supremo). Riigikohtu president on ametisse valitud 20 Kohtu Üldnõukogu kohtuniku poolt ning ametisse kinnitatud kuninga poolt. Territoriaalsed kohtud (audiencias) on esindatud igas 17-autonoomses piirkonnas. Kõige madalamal tasemel on ringkonnakohtud. Audiencia Nacional käsitleb neid kaasuseid, mis ületavad regionaalseid piire või mis on seotud riigiadminisratsiooniga. Hispaanial on ka 12-liikmeline Konstitutsioonikohus (Tribunal Constitucional), kelle ülesandeks on hinnata seaduste sobivust ning otsustada autonoomsete piirkondade ja keskvalitsuse vaidluste üle.
Täpsem info äri- ja e-kommertsi õigusest.
Üldine info Hispaania õigussüsteemist.
Hispaania turule sisenedes tuleb kindlasti silmas pidada, et ei ole olemas ühtset Hispaania turgu, vaid 17 erinevat autonoomset piirkonda, mis erinevad nii keele, kultuuri, kliima kui ka temperamendi poolest. Seepärast tuleb väga täpselt teha selgeks oma ettevõtte võimalused ja soovid ning siis välja valida piirkonnad, kuhu on soov siseneda ja arvestada kõikide eripäradega.
Andaluusia (pealinn Sevilla) – 2009. aasta seisuga on Andaluusia maakonna rahvaarv 8,3 miljonit, mis teeb Andaluusiast suurima populatsiooniga maakonna Hispaanias, nendest 555 831 on välismaalased. SKP on 2009.aasta seisuga 142 874,2 mln eurot. Alates Tööstusrevolutsioonist on Andaluusia olnud majanduslikult vaesem piirkond võreldes teiste Hispaania piirkondadega. Kuna Andaluusia lõunaosas asuv hiiglaslik rannapiir on läbi aegade olnud paljude turistide sihtpunkte, koondusid sinna buumi ajal paljud ehitusärid, mis majanduskriisi tõttu kõvasti kannatada said.
Ettevõtluse alustamiseks on piirkonnal pakkuda mitmeid toetusi. Kümne riigiülikooliga ja üle 300 koolitusasutusega Andaluusiat loetakse ka piirkonnaks, millel on kõrgeim noorte kvalifitseerituse indeks. Maantee- ning lennuühendus on arenenud ning võimaldab vabalt liikuda.
Peamised majandusharud on põllumajandus (45% pindalast on põllumajanduslik maa), lennundus, biotehnoloogia, taastuvenergia, metallurgia ja IT. Kasvatatakse oliive, erinevaid tsitrusvilju ning palju on ka viinamarjaistandusi. Viimasel ajal on palju populaarsust kogunud mahepõllundus. 50% maast hõlmavad metsad.
Täpsemat infot ja kontakte saab aadressidelt:
http://www.investinspain.org/icex/cda/controller/interes
/0,5464,5322992_6261815_6279115_0_15,00.html
http://www.juntadeandalucia.es/index.html
Asturias (pealinn Oviedo) - 2009. aasta seisuga on Asturia maakonna rahvaarv 1, 01 miljonit, SKP 22 736 mln eurot ning välisinvesteeringud 6,34 mln eurot. Hispaania põhjaosas asuva Asturiase üks plussidest on väga hea infrastruktuur. EL-i toetus selles regioonis on suur – kuni 30% investeeringust. Looduse poolest on Asturias üks ilusamaid piirkondi Hispaanias.
Peamised majandusharud on toiduainetööstus, IT, kapitalikaubad ja taastuvenergia.
Täpsem info ja kontakt: http://www.investinspain.org/icex/cda/controller/interes
/0,5464,5322992_6261815_6279115_0_2,00.html
Aragon (pealinn Zaragoza) – Hispaania põhjaosas asuva Aragoni rahvaarv on 1,34 miljonit ning SKP 32 473 mln eurot. Aragoni peetakse dünaamiliseks ja arenevaks piirkonnaks, millel on väga hea elukvaliteet ning rohkesti maaressursse. Samuti on suurlinnade lähedus tähtis (300km Barcelonast ja Madridist).
Peamine majandusharu on keskkonnatehnoloogia, kuid tähtsad on ka biotehnoloogia, logistika, toidutööstus, autotööstus, IT ja lennundus.
Täpsem info ja kontakt: http://www.investinspain.org/icex/cda/controller/interes
/0,5464,5322992_6261815_6279115_0_6,00.html
Baleaari Saared (pealinn Palma de Mallorca) – Vahemeres asuvate Baleaari Saarte 1,09 miljonist elanikust 180 360 on välismaalased, peamiselt inglased ja sakslased. SKP oli 2009. aastal 26 327 mln eurot. Peamised majandusharud on turism, IT, tööstus, keskkonnatehnoloogia ja toiduainetööstus.
Täpsem info ja kontakt: http://www.investinspain.org/icex/cda/controller/interes
/0,5464,5322992_6261815_6279115_0_13,00.html
Baskimaa (pealinn Vitoria-Gasteiz) – 2,17 miljonit elaniku ja 65 492,6 mln eurose SKP-ga piirkonna peamised majandusharud on energiatööstus ja keskkonnatehnoloogia. Baskimaad loetakse kõrgeimate palkadega piirkonnaks Hispaanias. Kasutusel on baski keel.
Täpsem info ja kontakt: http://www.investinspain.org/icex/cda/controller/interes
/0,5464,5322992_6261815_6279115_0_4,00.html j
http://www.euskadi.net
Kanaari Saared (pealinnad Palmas Gran Canaria /Santa Cruz de Tenerife) – 2,1 miljoni elanikuga Aafrika külje all, Atlandi ookeanis asuvate saarte elanikkonnast 276 827 elanikku on välismaalased, kuna Kanaarid on tuntud väga hea kliima ja elukvaliteedi poolest. Hiljuti on riik investeerinud turismi arendamiseks 3300 mln eurot. Kanaari saari iseloomustavad veel madalad maksud ja suurepärane infrastruktuur. Peamised majandusharud on biotehnoloogia ja meditsiin, audiovisuaalsektor, turism, IT ja transport.
Täpsem info ja kontakt: http://www.investinspain.org/icex/cda/controller/interes
/0,5464,5322992_6261815_6279115_0_17,00.html
Kantaabria (pealinn Santander) – Hispaania põhjaosas asuva väikeses piirkonnas oli 2009. aastal 589 235 elanikku ning SKP oli 13 479 mln eurot. Kantaabria on tuntud ilusa looduse, efektiivse inimkapitali ja arenenud inftrastruktuuri poolest. Tähtsamad majandusharud on biotehnoloogia, toiduainetööstus, keskkonnatehnoloogia, autotööstus ja keemiatööstus.
Täpsem info ja kontakt: http://www.investinspain.org/icex/cda/controller/interes
/0,5464,5322992_6261815_6279115_0_3,00.html
http://www.gobcantabria.es/portal/
Castilla ja Leon – 2,56 miljoni elanikuga Castilla ja Leon on ümbritsetud 9 autonoomse piirkonnaga ning seega omab väga head ühendust nii teiste piirkondade kui ka ülejäänud Lõuna-Euroopaga. SKP oli 2009. aastal 55 981,7 mln eurot. Peamised majandusharud on biotehnoloogia, energiatööstus, autotööstus, turism, toiduainetööstus, lennundus ja IT.
Täpsem info ja kontakt: http://www.investinspain.org/icex/cda/controller/interes
/0,5464,5322992_6261815_6279115_0_8,00.html
Castilla La Mancha (pealinn Toledo) – 2,08 miljoni elanikuga Castilla La Mancha, mis asub Hispaania keskosas, on tuntud keskmisest odavama maakapitali poolest (hind võib Hispaania keskmisest erineda kuni 50%) ning väga hea infrastruktuuri poolest. Peamised majandusharud on lennundus ja uued tehnoloogiasüsteemid.
Täpsem info ja kontakt: http://www.investinspain.org/icex/cda/controller/interes
/0,5464,5322992_6261815_6279115_0_11,00.html
Kataloonia (Barcelona) – 7,47 miljoni elanikuga ja 195 402,7 mln eurose SKP-ga Kataloonia, on üks Hispaania tähtsamaid regioone, mille pealinnaks on Barcelona. Asudes Hispaania idarannikul, omab Kataloonia ideaalset ühendust teiste Euroopa linnadega ning samuti on väga hea lennuühendus ülejäänud maailmaga. 20% igal aastal Hispaaniasse asutatud firmadest on Kataloonia piirkonnas. Tänu suurlinna lähedusele omab Kataloonia kvaliteetset inimkapitali ja talenti Elukalliduse poolest on Kataloonia Hispaanias teisel kohal.
Tähtsamad majandusharud on lennundus, toiduainetööstus, biofarmaatsia, taastuvenergia, ja IT. Peale hispaania keele kasutatakse väga palju ka katalaani keelt.
Täpsem info ja kontakt: http://www.investinspain.org/icex/cda/controller/interes
/0,5464,5322992_6261815_6279115_0_7,00.html
Ceuta, Meilla – Aafrika põhjaosas asuvad kaks autonoomset linna.
Rohkem infot: http://www.ceuta.es ja http://www.melilla.es
Extremadura (Mérida) – Lääne-Hispaanias Portugaliga piirnevas Extremaduras elas 2009.aastal 1,1 miljonit inimest ning SKP oli 17 609 mln eurot. Selles piirkonnas on investorite toetus tavalisest suurem, kuni 49%. Üle 2800 tunni päikesepaistet aastas teeb Extremadura üheks tähtsamaks energiatootjaks Hispaanias. Peamised majandusharud on toiduainetööstus ning pakendamise- ja pakkimistööstus.
Täpsem info ja kontakt: http://www.investinspain.org/icex/cda/controller/interes
/0,5464,5322992_6261815_6279115_0_14,00.html
Galicia (pealinn Santiago de Compostela) – Loode-Hispaanias Atlandi ookeani ääres asuv autonoomne piirkond, mis piirneb Portugaliga. Rahvaarv on 2,79 miljonit inimest ning 2009.aasta SKP väärtus oli 54 686 mln eurot. Galicias on kasutusel galeegi keel, mis sarnaneb portugali keelele. Peamised majandusharud on telekommunikatsioon ning energiatööstus ja keskkonnatehnoloogia.
Täpsem info ja kontakt: http://www.investinspain.org/icex/cda/controller/interes
/0,5464,5322992_6261815_6279115_0_1,00.html
La Rioja (pealinn Logroño) – on Põhja-Hispaanias asuv väike piirkond, kus elab 321 702 elanikku ja SKP 7 825 mln eurot. Tähtsamad majandusharud on jalatsitööstus, autotööstus, lennundus, veinitootmine ja teenused.
Rohkem infot: www.larioja.org
Madrid (pealinn Madrid) – Madridi autonoomses piirkonnas elab 6,38 miljonit elanikku ning välismaalasi on 882 293. SKP oli 2009. aastal 189 060 mln eurot, mis teeb Madridist kolmanda suurima ostujõuga piirkonna Euroopas. Välisinvesteeringutest investeeriti 34% Madridi. Olles Hispaania äri- ja finantskeskus, asetseb Madridis suurim arv firmasid võrreldes teiste autonoomsete piirkondadega. Madridis on 16 ülikooli, mille lõpetab igal aastal üle 40 000 üliõpilase.
Infrastruktuur on kõrgelt arenenud ning Barajase lennujaam asub kõigest 12km kaugusel kesklinnast. Olles Hispaania pealinn, on Madridis väga hea elukvaliteet ning hinnad ja palgad on Hispaania keskmisest kõrgemad. Peamised majandusharud on meditsiin, IT, lennundus, energiatööstus, ja logistika.
Täpsem info ja kontakt: http://www.investinspain.org/icex/cda/controller/interes
/0,5464,5322992_6261815_6279115_0_10,00.html
Murcia (pealinn Murcia) – Murcia piirkonna rahvaarv on 1,44 miljonit inimest ning 2009. aasta SKP oli 27 017,9 mln eurot. Vahemereäärne asukoht teeb kaubavahetuse teiste Euroopa riikidega lihtsamaks ning samuti on Murcia tuntud hea kliima ja elukvaliteedi poolest. Tähtsamad majandusharud on turism, taastuvenergia, keemiatööstus ning biotehnoloogia.
Täpsem info ja kontakt: http://www.investinspain.org/icex/cda/controller/interes
/0,5464,5322992_6261815_6279115_0_16,00.html
Navarra (pealinn Pamplona) – Prantsusmaaga piirnevas Navarras elab 630 578 inimest ja SKP oli 2009.aastal 18 245,6 mln eurot.
Rohkem infot: http://www.navarra.es/home_es
Valencia (pealinn Valencia) – on üks tähtsamatest ja järjest enam jõudu koguv piirkond, kus elab 5,09 miljonit elanikku ning kasutusel on ka valencia keel. Vahemererannikul paiknev autonoomne piirkond, millel on 518 km rannapiiri on sihtkohaks paljudele turistidele.
Peamised majandusharud on logistika ja audiovisuaaltehnika. Väga hästi on arenenud sadamad.
Täpsem info ja kontakt: http://www.investinspain.org/icex/cda/controller/interes
/0,5464,5322992_6261815_6279115_0_12,00.html
Allikas: Välisministeerium www.vm.ee
Telefoni kaugvalimise kood
Hispaaniasse helistades 0034+
Hispaaniast välja helistades00-riigi suunakood-linna/piirkonna suunakood-number
Tasuta numbritele helistades tuleb ette valida 1008
1003 on Hispaania siseriiklik telefoniabi teenusenumber, kust saab infot rahvuslike ja rahvusvaheliste suunanumbrite kohta.
Rahvusvahelise info saamiseks tuleb helistada numbril 025
Hädaabi numbrid
Üldine hädaabi - 112 või vajutada punasele nupule telefonil
Üleriigiline politseinumber - 091, kohalik politsei 092
Kiirabi - 061
Tuletõrje - 080
Tsiviiilkaitse - 1006
Punane Rist - 91 335 45 45
Avariiabi - 90012 35 05
Hispaania on üheks EL riigiks, kus ülemaailmne majanduskriisis kõige tugevamalt tunda annab. Seda ennekõike tänu ehitus- ja kinnisvarasektori suurele osakaalule kogu majandusest ja kriisieelsel ajal tekkinud kinnisvaramullile. Lisaks ehitussektorile on kõvasti kannatanud ka autotööstus.
Hispaanias on olnud aastate jooksul väga kõrge tööpuudus. Praeguse majanduskriisiga on tööpuudus hüppeliselt tõusnud. Tööturgu on mõjutanud ka immigratsiooni kasv viimase 10 aasta jooksul. Kui 1996. aastal oli Hispaanias umbes pool miljonit immigranti, siis 2010 aastaks oli see arv 5,6 miljonit, mis on umbes 12% elanikkonnast.
Eurostat andmete järgi (2012 dets.) on Hispaanias tööpuuduse tase 26,3%. Alla 25-aastaste hulgas on töötuse määr 52,6%.
Allikas: Eurostati andmebaas
Infot tööturu olukorrast leiate ka Euroopa portaalilt ja Eesti Statistikaameti veebilt.
Miinimumpalk Hispaanias on 738.85 EUR kuus (2012).
Miinimumpalk on kehtestatud seadusega ja kehtib enamikule täistööajaga töötajatele kogu riigis. Miinimumpalk on brutokuupalk, millest ei ole maha arvatud tulumaks ega sotsiaalkindlustusmaksed. Mahaarvamised on riigiti erinevad. Miinumpalga jaoks lepitakse enamikus riikides kokku kuupalga määr.
Miinimumpalkade kohta Hispaanias ja mujal Euroopas leiate infot Statistikaameti kodulehelt.
Tööjõudu on spetsialistide sektorisse siiski endiselt vaja ka Hispaanias, kuna probleemiks on hea kvalifikatsiooni ja töökogemuste puudumine.
Vajadus on järgmiste töötajate järele:
Meditsiin-arstid; med.õed ja ämmaemandad;
Tööstuses – põllumajandus – ja tööstuseadmete mehaanikud ja paigaldajad;
Valdkonnad, kus on tööjõu ülejääk:
Ehituses – üldehitajad, müürisepp, keevitajad ja gaasilõikaja;
Tööstuses – kaubavedude käsitlejad, käsitsipakkijad ja teised töötleva tööstuse töötajad, detailide koostajad;
Teenindus – müüjad, koristajad jm. abilised kontoris, hotellides ja muudes asutustes, kelnerid, ettekandjad ja baaridaamid, takso-, paketi – ja veoautojuhid.
Tööjõu vaba liikumine:
Hispaania ei kohalda Eesti riigi kodaniikele piiranguid oma tööturule sisenemiseks. Eesti riigi kodanikud võivad vabalt Hispaanias liikuda, sinna elama asuda ja seal töötada. See liikumisvabadus laieneb ka Eesti kodanike pereliikmetele olenemata sellest, mis rahvusest nad on.
Seega tohite Eesti riigi kodanikuna minna Hispaaniasse tööle või alustada seal ise äri, ilma et peaksite selleks tööluba taotlema. Seejuures on Teil palga, töötingimuste, elukoha, kutseõppe, haigus ja sotsiaalkindlustuse või ka ametiühingutesse kuulumise suhtes samad õigused nagu Hispaania töövõtjatel.
Hispaaniasse sõitmiseks on Teil vaja vaid kehtivat ID kaarti või passi.
Kui Te kavatsete Hispaaniasse jääda kauemaks kui kolm kuud, peaksite endale taotlema elukohatõendi, mis kinnitab, et olete Euroopa Liidu töötaja.
Reeglina on igas riigis, sealhulgas ka Hispaanias, oluline kohaliku keele oskus. Keeleoskust ei lähe vaja ainult töötamiseks, vaid ka registreerimistoimingute tegemiseks riiki sisenedes. Kuna tööpakkumised on valdavas enamuses kohalikus keeles, siis juba tööpakkumiste teksti mõistmiseks ja neile kandideerimiseks on enamasti vajalik keeleoskus.
Samuti on mõistlik vormistada oma kandideerimisdokumendid (CV ja kaaskiri) kohalikus keeles.
NB! Kui olete tööotsija, kel on mõne muu, kui Euroopa Liidu riigi kodakondsus, siis on reeglid tööleasumiseks teised kui Euroopa Liidu kodanikule.
Konsulaarinfo Hispaania kohta HISPAANIA konsulaarinfo 2013
Konsulaarinfo Hispaania kohta Hispaania konsulaarinfo vene keeles 2013
Hispaania ettevõtluse struktuuri iseloomustab väikeettevõtete (sh eelkõige pereettevõtete) suur osakaal. Suur osa väikestest pereettevõtetest ei kasuta palgatööjõudu. Ligikaudu 27% ettevõtetest olid 1-2 töötajaga. Ka töökohtade avalik pakkumine (ajalehed, internet) ei ole väga populaarne. See teeb Hispaanias töö leidmise raskeks, eriti siis, kui Te ei ole ise Hispaanias.
Within three months of entering Spain, you must apply at the Foreigners’ Office (Oficina de Extranjeros) or a police station to be registered in the Central Register of Foreigners (Registro Central de Extranjeros). To do this, you need to present your valid passport or identity card and pay a fee. The office will give you a certificate of registration with your NIE number (foreigner’s ID number). This process has replaced the former Community resident’s card application. For more information and to download the registration form, go to: http://servicioselectronicos.policia.es:38092/portalCiudadano/extranjeria/pr_cer_reg_ue.html
Everyone who lives in Spain is obliged to register with the municipality where they live. To do this, you must go to your local town hall. The certificate of registration is required for many administrative processes, such as registering your children in school, obtaining a health card, registering with the employment office and voting in the municipal elections.
Elukoha registreerimine
Kui soovite tõestada, et elate Hispaanias peate end registreerima kohalikus omavalitsuses (Ayuntamiento). Elukoha registreerimiseks peate vaid esitama üürilepingu, veearve, elektriarve vms, mis tõestab, et Te tegelikult elate nimetatud kohas.
Välismaalase isikunumber - Numero de identificación de Extranjero
Hispaanias on võimalik endale taotleda N.I.E number (Numero de identificación de Extranjero), mis on välismaalase isiku number ning see on vajalik isiku tuvastamiseks.
N.I.E numbri saab sel juhul kui ollakse Hispaania riigiga seotud majanduslikult, tööalaselt või sotsiaalselt.
N.I.E kaardi taotlemiseks on vaja esitada provintside välisasjade büroole või kui seda ei ole, siis politseikomissariaadile järgmised dokumendid:
- vormikohane avaldus;
- isikut tõendav dokument (originaal ja koopia);
- dokumendid, mis tõendavad isikunumbri saamise vajalikkust ja põhjuseid.
NIE numbrit kohta saab rohkem infot: http://www.mir.es
TURISMIVALDKOND, HOTELLID JA RESTORANID
http:// www.animajobs.com
http:// www.turijobs.com
http:// www.azafatasypromotoras.com
http://www.computrabajo.es/bt-ofr-SC007-81.htm
http://www.infojobs.net/ofertas-trabajo/turismo-hosteleria
http://www.trabajohosteleria.com/
http://buscartrabajo.fehr.monster.es/
http://www.empleoenturismo.com/
http://www.afuegolento.com/empleo/
http://www.anestur.com/bolsa_trabajo.htm
( Kanaari saared/Islas Canarias/Canary Islands)
SUURED HOTELLIKETID
http://www.abades.com/index.php/rrhh/?len=es
http://www.ac-hotels.com/empleoAC1.cfm
http://es.solmelia.com/rrhh/jsp/C_Home.jsp
http://www.sercotel.com/SercotelWeb/trabaja-con-nosotros.aspx
http://www.iberostar.com/ES/Bolsa-trabajo.html
http://www.parador.es/recursos/infoempleo/ofertas.html
http://www.hesperia.es/corporativo/trabajo/
"ENTERTAINMENT" VALDKOND HOTELLIDES: esinejad, tantsijad, ürituste korraldajad jms.
http://www.cosmo-entertainment.com/en/work-4-cosmo/
http://www.gardenhotels.com/es/garden-experience-entertainment-team-2010.html
http://www.funactiv.com/empleados/empleados_e.htm
SUVETÖÖD/ HOOAJATÖÖD erinevates sektorites
http://www.seasonworkers.com/summerjobs/resorts/summerjobsinspain.aspx
http://www.summerjobs.com/do/where/ES
http://www.thinkspain.com/summer-jobs-in-spain/
http://www.costablancauncovered.com/making-a-living/summer-jobs-in-Spain.html
http://www.transitionsabroad.com/listings/work/shortterm/spain.shtml
http://www.goabbeyroad.com/employment.htm
http://www.talentsearchpeople.com
TÖÖ KRUIISILAEVADEL
http://www.wave-conn.com/es/empleos_disponibles.html
http://www.connectjobs.de/index.php?lang=_en&art=124
http://www.cruiselinesjobs.com/esp/
"ENTERTAINMENT" VALDKONNA TÖÖPAKKUMISED KRUIISILAEVADEL
www.jeanannryanproductions.com
TÖÖ PÕLLUMAJANDUSES
http://www.agroterra.com/empleo/
http://www.infoagro.com/empleo/
(spetsialistidele)
http://www.elagricultor.com/trabajoagrario/ofertas
http://www.opcionempleo.com/empleo-agricola.html
VEEBILEHED INGLISE KEELE KÕNELEJATELE
http://www.thinkspain.com/hottopics/workinginspain/
http://www.talentsearchpeople.com/
http://www.jobtoasterspain.com/
http://www.spanish-living.com/jobs_index.php
http://www.thinkspain.com/hottopics/workinginspain/
http://www.jobtoasterspain.com/
http://www.spanish-living.com/jobs_index.php
HISPAANIA KEELE KURSUSED + TÖÖTAMISVÕIMALUSED:
http://www.donquijote.org/english/courses.paidjobs.asp
Eesti riigi kodanikud võivad Hispaanias vabalt liikuda, seal elama asuda ja töötada, kusjuures neil on samad õigused nagu Hispaania kodanikelgi. See liikumisvabadus laieneb ka Eesti kodanike pereliikmetele olenemata sellest, mis rahvusest nad on.
Elukoha registreerimine
Kui soovite tõestada, et elate Hispaanias peate end registreerima kohalikus omavalitsuses (Ayuntamiento). Elukoha registreerimiseks peate vaid esitama üürilepingu, veearve, elektriarve vms, mis tõestab, et Te tegelikult elate nimetatud kohas.
Välismaalase isikunumber - Numero de identificación de Extranjero
Hispaanias on võimalik endale taotleda N.I.E number (Numero de identificación de Extranjero), mis on välismaalase isiku number ning see on vajalik isiku tuvastamiseks.
N.I.E numbri saab sel juhul kui ollakse Hispaania riigiga seotud majanduslikult, tööalaselt või sotsiaalselt.
N.I.E kaardi taotlemiseks on vaja esitada provintside välisasjade büroole või kui seda ei ole, siis politseikomissariaadile järgmised dokumendid:
- vormikohane avaldus;
- isikut tõendav dokument (originaal ja koopia);
- dokumendid, mis tõendavad isikunumbri saamise vajalikkust ja põhjuseid.
NIE numbrit kohta saab rohkem infot: http://www.mir.es
Sotsiaalkindlustusnumber – Numero de Seguridad Social
Juhul kui see on Teil esimene kord kui lähete Hispaaniasse tööle peate taotlema endale sotsiaalkindlustusnumbri. Seda numbrit saate ise taotleda ning seda võib Teie eest teha ka ettevõte, kus hakkate tööle. Eelpool nimetatud numbri taotlemiseks peate sotsiaalametile esitama järgmised dokumendid:
- vormikohane avaldus (TA-1);
- isikut tõendav dokument.
Seejärel saate enda kätte sotsiaalkindlustus kaardi (Cartilla de Seguridad Social).
Lisainfo: http://www.seg-social.es
Elaniku kaart – Tarjeta de Residencia
Elaniku kaart ei ole kohustuslik, kuid on soovitav kui kavatsete Hispaaniasse jääda kauemaks kui kolm kuud. Kui Te töötate või olete (üli-)õpilane või pensionilejääja ja soovite tugevdada oma õigusi Hispaanias, siis võiksite taotleda endale elaniku kaardi. Vastavalt Hispaania seadustele pole see kaart kohustuslik, kuid mõningatel juhtudel kaardi olemasolu lihtsustab teatud haldus- protseduuride täitmist.
Nimekiri inimestest, kes võivad Hispaanias viibida elaniku kaardita juhul kui neil on kehtiv ID kaart või pass:
A) Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna ja Šveitsi kodanikud, kes on:
- palgalised töötajad või füüsilisest isikust ettevõtjad;
- üliõpilased;
- inimesed, kes võivad Hispaanias püsivalt elada.
B) Eelpool mainitud inimeste perekonnaliikmed, vaatamata nende kodakondsusele:
- abikaasa (kui abikaasad on ametlikult abielus);
- lapsed (ka abikaasa lapsed kui abikaasad on ametlikult abielus), kes on nooremad
kui 21 aastat. Samuti lapsed, kes on vanemad kui 21 aastat, kuid sõltuvad majanduslikult oma vanematest;
- vanemad (ka abikaasa vanemad kui abikaasad on ametlikult abielus), kes on majanduslikult sõltuvad v.a üliõpilaste ja nende abikaasade vanemad.
C) Piiriülesed töötajad, kes töötavad Hispaanias, aga tegelik elukoht on neil mõnes teises riigis ja nad käivad kodus iga päev või vähemalt kord nädalas.
Elaniku kaart on vajalik sel juhul kui Euroopa Majanduspiirkonna kodanik soovib taotleda elamisluba oma pereliikmele, kes ei ole liikmesriigi kodanik.
Elaniku kaarti saab taotleda lähimast provintside välisasjade büroost, kuhu kaardiomanik soovib elama asuda või provintsi politseikomissariaadist.
Lisainfo: http://www.mir.es
Täiendavat informatsiooni saab ka Hispaania saatkonnast:
HISPAANIA SAATKOND TALLINNAS
Suursaadik T.E. Hr. Alvaro de
Liivalaia 13-15, 6. korrus
10118 Tallinn
Tel: (372) 667 66 51
Faks: (372) 631 37 67
Konsulaarosakond: (372) 667 66 58
E-mail: emb dot tallin at mae dot es
Koduleht: http://www.mae.es otselink Eestis asuva Hispaania saatkonna kontaktandmetele siin.
Kui Teil on mõni muu kui EL riigi kodakondsus, siis tuleb Hispaanias tööleasumiseks taotleda viisat. Lisainfo allolevas dokumendis.
Konsulaarinfo Hispaania kohta eesti keeles HISPAANIA konsulaarinfo 2013
Konsulaarinfo Hispaania kohta vene keeles Hispaania konsulaarinfo vene keeles 2013
Eesti kodanikel on palga, soodustuste, sotsiaalkindlustuse, töötingimuste jms. suhtes samad õigused nagu Hispaania töötajatel
Hispaania tõstis alates 1.septembrist 2012 käibemaksu seniselt 18%-lt 21%-le.
Käibemaksu tõstmine on üks meede, millega Hispaania valitsus soovib vähendada riigi suurt võlakoormat. Käibemaksutõus mõjutab oluliselt kõiki Hispaania ettevõtteid ja otseselt kogu turismisektorit, mis on Hispaania majanduse üks strateegilisi valdkondi ja millel on võtmeroll majandusliku stabiilsuse saavutamisel.
Käibemaksu tõusu tõttu on oodata hotellide, restoranide, transpordi- ja konverentsiteenuste hindade kallinemist 2-3%.
Hispaania kodanikele on sotsiaalne kaitse tagatud paljude riigiasutuste kaudu.
Riiklik sotsiaalkindlustusamet (Instituto Nacional de la Seguridad Social – INSS) haldab pensione, puuetega inimeste toetusi ja rahalist abi kutsehaiguste, tööõnnetuste, ajutise töövõimetuse, raseduse vms korral, riiklik tööhõiveamet(Servicio Publico de Empleo – INEM) aga töötushüvitisi. Laevadel, sealhulgas kaubalaevadel töötavate isikute sotsiaalset kaitset tagab nende sotsiaalamet (Instituto Social de la Marina – ISM) ning immigratsiooni- ja sotsiaalteenuste amet (Instituto de Migraciones y Servicios Sociales – IMSERSO) teeb täiendavat sotsiaaltööd, abistab emigreerujaid ning teeb maksuvabade sotsiaaltoetuste väljamakseid. Kõik need asutused on töö- ja sotsiaalministeeriumi alluvuses ning teevad koostööd riikliku kindlustusametiga (Tesorer?a General de la Seguridad Social – TSS), mis tegeleb üksnes sotsiaalkindlustusmaksete kogumise ja haldamisega ning oma liikmete kontrollimisega. Riiklik tervishoiuamet (Instituto Nacional de la Salud – INSALUD) kuulub tervishoiu- ja tarbijakaitseministeeriumi ja autonoomsetes piirkondades selle täitevorganite alluvusse ning reguleerib ja korraldab tervishoidu ja arstiabi.
Teavet Hispaania sotsiaalkindlustussüsteemi ja selle kahekordse liikmesüsteemi kohta saate Hispaania kindlustusametist ka inglise keeles:
http://www.seg-social.es/Internet_6/index.htm
Töötajale mõeldud info leiate inglise keeles:
http://www.seg-social.es/Internet_6/Trabajadores/index.htm
Erinevate ametite esindajatele mõeldud info protseduuride kohta sotsiaalkindlustuse vormistamiseks leiate inglise keeles siit.
TERVISHOID
Tervishoidu juhib ja korraldab Hispaanias riiklik tervishoiuamet (INSALUD). On olemas riiklikud ning erahaiglad. Hispaania sotsiaalkindlustuse võrgustik koosneb nõustamiskeskustest, tervisekeskustest ja haiglatest.
Riikliku tervishoiuameti (INSALUD) kohalikes esindustes on saadaval riiklike tervisekeskuste ja haiglate täielikud loendid: http://www.msc.es
Eraravikindlustuse saamiseks pöörduge oma kodumaal või Hispaanias tegutseva eraravikindlustusseltsi poole. Hispaania kindlustusseltside kontaktandmed leiate ärikataloogist rubriigis "Sociedades Médicas".
Kui Teil on rohkem küsimusi, pöörduge tervisekindlustussüsteemi INSS poole: http://www.seg-social.es
Euroopa ravikindlustuskaart
Kui reisitakse Euroopa Liidu territooriumil, on vaja, et oleks kaasas Euroopa ravikindlustuskaart või selle asendussertifikaat. Euroopa ravikindlustuskaart annab õiguse vältimatule arstiabile Euroopa Liidu territooriumil ja Euroopa Majanduspiirkonnas viibimise ajal. Euroopa Liidu ravikindlustuskaarti või selle asendussertifikaati ei tohi kasutada, kui inimesel puudub ravikindlustus. Samuti kontrollitakse kaardi alusel ravikindlustust alla 15aastastel.
Ravikindlustuskaart väljastatakse alla 19aastastele kehtivusajaga 5 aastat, kuid mitte kauemaks kui 19aastaseks saamiseni. Vähemalt 19aastasele isikule väljastatakse ravikindlustuskaart kehtivusajaga 1 aasta, kuid mitte kauemaks kui isiku kindlustuskaitse eeldatav kestus. Lisainfo: http://www.haigekassa.ee
Majutus:
Hispaania riigi rahastatud koolisüsteemi (Escuela pública) kõrval on tähtis koht ka erakoolidel (escuelas Privaatsed), sealhulgas on palju välisriikide- ja rahvusvahelisi koole.
TUNNISTUSTE JA DIPLOMITE TUNNUSTAMINE Tunnistuste ja diplomite tunnustamine.doc
Hispaania töötute abistamise korda haldab INEM (Instituto Nacional de Empleo). Kui Te jääte Hispaanias töötuks, pöörduge kohaliku Oficina de Empleo poole, kust saate teavet selle kohta, kuidas taotleda töötu abiraha.
EURES NÕUSTAJAD EURES nõustajad.doc TÄIENDAV INFO Täiendav info.doc ELU- JA TÖÖTINGIMUSED inglise keeles
Copyright © 2004 - 2013 EURES Eesti|Kõik õigused reserveeritud|Teave: eures at tootukassa dot ee


