Hispaania

  • ÜLDINFO

    ÜLDINFO

     

    Maa ja rahvas

    Hispaania on riik Lõuna-Euroopa lääneosas Pürenee poolsaarel. Riigi kogupindala on 505 957  km², millest mandriosa moodustab 493 486 km², Baleaarid 4992 km², Kanaarid 7447 km² ja Põhja-Aafrikas asuvad Ceuta ja Melilla linnad 32 km². Hispaanial on maismaapiir Prantsusmaaga, Andorraga, Portugaliga, Ühendatud Kuningriigiga (Gibraltariga) ja Marokoga (Ceuta ja Melilla linnad). Maismaapiiri pikkus on 2032 km ja merepiiri pikkus on 7921 km.

    Hispaania rahvaarv oli 1. jaanuari 2013. aasta  seisuga 47,1 miljonit inimest, 33% elanikkonnast elab regioonide pealinnades. Suurim linn on pealinn Madrid, kus Hispaania Statistikainstituudi andmetel elas 1. jaanuaril 2009. aastal 3,3 miljonit inimest. Hispaania miljonilinn lisaks pealinnale on Barcelona, teised suuremad on Valencia, Sevilla ja Zaragoza. 

    Rahvastikust on 91,3% hispaanlased, kellest 17% on  katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. 79,3% elanikkonnast peab end katoliiklaseks.

    Hispaania riigikeel on hispaania keel (español). Ametlikult kasutatakse ka järgnevaid regionaalseid keeli:

    • katalaani keel (catalan) - kasutusel Kataloonia autonoomses piirkonnas;
    • baski keel (euskera) - kasutusel Baskimaal;
    • galeegi keel (gallego) - kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas;
    • valencia keel (valenciano) - tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari saartel.

    Poliitiline süsteem

    Hispaania on parlamentaarne monarhia, mille riigipea on kuningas. Seadusandlik võimuorgan on kahekojaline parlament (Cortes Generales), mis koosneb 350 liikmelisest alamkojast (Congreso de los Diputados) ja 259 liikmelisest ülemkojast (Senado). 20. novembril 2011. a toimunud erakorralistel parlamendivalimistel saavutas absoluutse enamuse Rahvapartei Partido Popular ning seni võimul olnud Sotsialistlik Töölispartei sai ränga kaotuse osaliseks.

    Täidesaatvat võimu teostab Valitsus 12 ministeeriumi kaudu. Valitsusjuht on alates detsembrist 2011  Mariano Rajoy.

    Hispaania jaguneb 17 autonoomseks piirkonnaks ja kaheks autonoomseks linnaks (Ceuta ja Melilla).

    Vaata lisaks: http://www.investinspain.org

    Riiklikud pühad

    1. jaanuar – Uusaasta

    6. jaanuar – Kolmekuningapäev

    märts – Palmipuudepüha (liikuv)

    märts/aprill – Suur Reede (liikuv)

    4. aprill – Esimene Lihavõttepüha (liikuv)

    1. mai – Töörahvapüha

    3. juuni – Korpus Cristi püha

    15. august – Taevaminemispäev

    12. oktoober – Hispaania Rahvuspäev

    1. november – Kõigi Pühakute päev

    6. detsember – Konstitutsioonipäev

    8. detsember – Inmaculada püha

    25. detsember – esimene jõulupüha

    Peale nende pühade tähistatakse Hispaanias veel mitmeid regionaalseid pühasid, mille tõttu koolist ja töölt vabu päevi on oluliselt rohkem kui Eestis.

    Kui Teil on mõni muu kui EL riigi kodakondsus, siis tuleb Hispaanias tööleasumiseks taotleda viisat. Lisainfo allolevas dokumendis.

    Konsulaarinfo Hispaania kohta eesti keeles HISPAANIA konsulaarinfo 2013

    Konsulaarinfo Hispaania kohta vene keeles Hispaania konsulaarinfo vene keeles 2013

    Kohtusüsteem

    Kõrgeim kohtuorgan on Riigikohus (Tribunal Supremo). Riigikohtu president on ametisse valitud 20 Kohtu Üldnõukogu kohtuniku poolt ning ametisse kinnitatud kuninga poolt. Territoriaalsed kohtud (audiencias) on esindatud igas 17-autonoomses piirkonnas. Kõige madalamal tasemel on ringkonnakohtud. Audiencia Nacional käsitleb neid kaasuseid, mis ületavad regionaalseid piire või mis on seotud riigiadminisratsiooniga. Hispaanial on ka 12-liikmeline Konstitutsioonikohus (Tribunal Constitucional), kelle ülesandeks on hinnata seaduste sobivust ning otsustada autonoomsete piirkondade ja keskvalitsuse vaidluste üle.

    Täpsem info äri- ja e-kommertsi õigusest.

    Üldine info Hispaania õigussüsteemist.

    Autonoomsed piirkonnad

    Hispaania turule sisenedes tuleb kindlasti silmas pidada, et ei ole olemas ühtset Hispaania turgu, vaid 17 erinevat autonoomset piirkonda, mis erinevad nii keele, kultuuri, kliima kui ka temperamendi poolest. Seepärast tuleb väga täpselt teha selgeks oma ettevõtte võimalused ja soovid ning siis välja valida piirkonnad, kuhu on soov siseneda ja arvestada kõikide eripäradega.

    Andaluusia (pealinn Sevilla) – 2009. aasta seisuga on Andaluusia maakonna rahvaarv 8,3 miljonit, mis teeb Andaluusiast suurima populatsiooniga maakonna Hispaanias, nendest 555 831 on välismaalased. SKP on 2009.aasta seisuga 142 874,2 mln eurot. Alates Tööstusrevolutsioonist on Andaluusia olnud majanduslikult vaesem piirkond võreldes teiste Hispaania piirkondadega. Kuna Andaluusia lõunaosas asuv hiiglaslik rannapiir on läbi aegade olnud paljude turistide sihtpunkte, koondusid sinna buumi ajal paljud ehitusärid, mis majanduskriisi tõttu kõvasti kannatada said.

    Ettevõtluse alustamiseks on piirkonnal pakkuda mitmeid toetusi. Kümne riigiülikooliga ja üle 300 koolitusasutusega Andaluusiat loetakse ka piirkonnaks, millel on kõrgeim noorte kvalifitseerituse indeks. Maantee- ning lennuühendus on arenenud ning võimaldab vabalt liikuda.

    Peamised majandusharud on põllumajandus (45% pindalast on põllumajanduslik maa), lennundus, biotehnoloogia, taastuvenergia, metallurgia ja IT. Kasvatatakse oliive, erinevaid tsitrusvilju ning palju on ka viinamarjaistandusi. Viimasel ajal on palju populaarsust kogunud mahepõllundus. 50% maast hõlmavad metsad.

    Täpsemat infot ja kontakte saab aadressidelt:
    http://www.investinspain.org/icex/cda/controller/interes
    /0,5464,5322992_6261815_6279115_0_15,00.html

    http://www.juntadeandalucia.es/index.html

    Asturias (pealinn Oviedo) - 2009. aasta seisuga on Asturia maakonna rahvaarv 1, 01 miljonit, SKP 22 736 mln eurot ning välisinvesteeringud 6,34 mln eurot. Hispaania põhjaosas asuva Asturiase üks plussidest on väga hea infrastruktuur. EL-i toetus selles regioonis on suur – kuni 30% investeeringust. Looduse poolest on Asturias üks ilusamaid piirkondi Hispaanias.

    Peamised majandusharud on toiduainetööstus, IT, kapitalikaubad ja taastuvenergia.

    Täpsem info ja kontakt: http://www.investinspain.org/icex/cda/controller/interes
    /0,5464,5322992_6261815_6279115_0_2,00.html

    http://www.asturias.es

    Aragon (pealinn Zaragoza) – Hispaania põhjaosas asuva Aragoni rahvaarv on 1,34  miljonit ning SKP 32 473 mln eurot. Aragoni peetakse dünaamiliseks ja arenevaks piirkonnaks, millel on väga hea elukvaliteet ning rohkesti maaressursse. Samuti on suurlinnade lähedus tähtis (300km Barcelonast ja Madridist).

    Peamine majandusharu on keskkonnatehnoloogia, kuid tähtsad on ka biotehnoloogia, logistika, toidutööstus, autotööstus, IT ja lennundus.

    Täpsem info ja kontakt: http://www.investinspain.org/icex/cda/controller/interes
    /0,5464,5322992_6261815_6279115_0_6,00.html

    http://portal.aragon.es/

    Baleaari Saared (pealinn Palma de Mallorca) – Vahemeres asuvate Baleaari Saarte 1,09  miljonist elanikust 180 360 on välismaalased, peamiselt inglased ja sakslased. SKP oli 2009. aastal 26 327 mln eurot. Peamised majandusharud on turism, IT, tööstus, keskkonnatehnoloogia ja toiduainetööstus.

    Täpsem info ja kontakt:  http://www.investinspain.org/icex/cda/controller/interes
    /0,5464,5322992_6261815_6279115_0_13,00.html

    http://www.caib.es/

    Baskimaa (pealinn Vitoria-Gasteiz) – 2,17  miljonit elaniku ja 65 492,6 mln eurose SKP-ga piirkonna peamised majandusharud on energiatööstus ja keskkonnatehnoloogia. Baskimaad loetakse kõrgeimate palkadega piirkonnaks Hispaanias. Kasutusel on baski keel.  

    Täpsem info ja kontakt: http://www.investinspain.org/icex/cda/controller/interes
    /0,5464,5322992_6261815_6279115_0_4,00.html
    j

    http://www.euskadi.net

    Kanaari Saared (pealinnad Palmas Gran Canaria /Santa Cruz de Tenerife) – 2,1  miljoni elanikuga Aafrika külje all, Atlandi ookeanis asuvate saarte elanikkonnast 276 827 elanikku on välismaalased, kuna Kanaarid on tuntud väga hea kliima ja elukvaliteedi poolest. Hiljuti on riik investeerinud turismi arendamiseks 3300 mln eurot. Kanaari saari iseloomustavad veel madalad maksud ja suurepärane infrastruktuur. Peamised majandusharud on biotehnoloogia ja meditsiin, audiovisuaalsektor, turism, IT ja transport.

    Täpsem info ja kontakt: http://www.investinspain.org/icex/cda/controller/interes
    /0,5464,5322992_6261815_6279115_0_17,00.html

    www.gobcan.es

    Kantaabria (pealinn Santander) – Hispaania põhjaosas asuva väikeses piirkonnas oli 2009. aastal 589 235 elanikku ning SKP oli 13 479 mln eurot. Kantaabria on tuntud ilusa looduse, efektiivse inimkapitali ja arenenud inftrastruktuuri poolest. Tähtsamad majandusharud on biotehnoloogia, toiduainetööstus, keskkonnatehnoloogia, autotööstus ja keemiatööstus.

    Täpsem info ja kontakt: http://www.investinspain.org/icex/cda/controller/interes
    /0,5464,5322992_6261815_6279115_0_3,00.html

    http://www.gobcantabria.es/portal/

    Castilla ja Leon – 2,56  miljoni elanikuga Castilla ja Leon on ümbritsetud 9 autonoomse piirkonnaga ning seega omab väga head ühendust nii teiste piirkondade kui ka ülejäänud Lõuna-Euroopaga. SKP oli 2009. aastal 55 981,7 mln eurot. Peamised majandusharud on biotehnoloogia, energiatööstus, autotööstus, turism, toiduainetööstus, lennundus ja IT.  

    Täpsem info ja kontakt: http://www.investinspain.org/icex/cda/controller/interes
    /0,5464,5322992_6261815_6279115_0_8,00.html

    www.jcyl.es

    Castilla La Mancha (pealinn Toledo) – 2,08  miljoni elanikuga Castilla La Mancha, mis asub Hispaania keskosas, on tuntud keskmisest odavama maakapitali poolest (hind võib Hispaania keskmisest erineda kuni 50%) ning väga hea infrastruktuuri poolest. Peamised majandusharud on lennundus ja uued tehnoloogiasüsteemid.

    Täpsem info ja kontakt: http://www.investinspain.org/icex/cda/controller/interes
    /0,5464,5322992_6261815_6279115_0_11,00.html

    www.jccm.es

    Kataloonia (Barcelona) – 7,47 miljoni elanikuga ja 195 402,7 mln eurose SKP-ga Kataloonia, on üks Hispaania tähtsamaid regioone, mille pealinnaks on Barcelona.  Asudes Hispaania idarannikul, omab Kataloonia ideaalset ühendust teiste Euroopa linnadega ning samuti on väga hea lennuühendus ülejäänud maailmaga. 20% igal aastal Hispaaniasse asutatud firmadest on Kataloonia piirkonnas. Tänu suurlinna lähedusele omab Kataloonia kvaliteetset inimkapitali ja talenti Elukalliduse poolest on Kataloonia Hispaanias teisel kohal.

    Tähtsamad majandusharud on lennundus, toiduainetööstus, biofarmaatsia, taastuvenergia, ja IT. Peale hispaania keele kasutatakse väga palju ka katalaani keelt.

    Täpsem info ja kontakt: http://www.investinspain.org/icex/cda/controller/interes
    /0,5464,5322992_6261815_6279115_0_7,00.html

    www.gencat.es

    Ceuta, Meilla – Aafrika põhjaosas asuvad kaks autonoomset linna.

    Rohkem infot: http://www.ceuta.es ja http://www.melilla.es

    Extremadura (Mérida) – Lääne-Hispaanias Portugaliga piirnevas Extremaduras elas 2009.aastal 1,1 miljonit inimest ning SKP oli 17 609 mln eurot. Selles piirkonnas on investorite toetus tavalisest suurem, kuni 49%. Üle 2800 tunni päikesepaistet aastas teeb Extremadura üheks tähtsamaks energiatootjaks Hispaanias. Peamised majandusharud on toiduainetööstus ning pakendamise- ja pakkimistööstus.

    Täpsem info ja kontakt: http://www.investinspain.org/icex/cda/controller/interes
    /0,5464,5322992_6261815_6279115_0_14,00.html

    www.juntaex.es

    Galicia (pealinn Santiago de Compostela) – Loode-Hispaanias Atlandi ookeani ääres asuv autonoomne piirkond, mis piirneb Portugaliga. Rahvaarv on 2,79 miljonit inimest ning 2009.aasta SKP väärtus oli 54 686 mln eurot. Galicias on kasutusel galeegi keel, mis sarnaneb portugali keelele. Peamised majandusharud on telekommunikatsioon ning energiatööstus ja keskkonnatehnoloogia.

    Täpsem info ja kontakt: http://www.investinspain.org/icex/cda/controller/interes
    /0,5464,5322992_6261815_6279115_0_1,00.html

    www.xunta.es

    La Rioja (pealinn Logroño) – on Põhja-Hispaanias asuv väike piirkond, kus elab  321 702 elanikku ja SKP 7 825 mln eurot. Tähtsamad majandusharud on jalatsitööstus, autotööstus, lennundus, veinitootmine ja teenused.

    Rohkem infot: www.larioja.org

    Madrid (pealinn Madrid) – Madridi autonoomses piirkonnas elab 6,38 miljonit elanikku ning välismaalasi on 882 293. SKP oli 2009. aastal 189 060 mln eurot, mis teeb Madridist kolmanda suurima ostujõuga piirkonna Euroopas. Välisinvesteeringutest investeeriti 34% Madridi. Olles Hispaania äri- ja finantskeskus, asetseb Madridis suurim arv firmasid võrreldes teiste autonoomsete piirkondadega. Madridis on 16 ülikooli, mille lõpetab igal aastal üle 40 000 üliõpilase. 

    Infrastruktuur on kõrgelt arenenud ning Barajase lennujaam asub kõigest 12km kaugusel kesklinnast. Olles Hispaania pealinn, on Madridis väga hea elukvaliteet ning hinnad ja palgad on Hispaania keskmisest kõrgemad. Peamised majandusharud on meditsiin, IT, lennundus, energiatööstus, ja logistika.

    Täpsem info ja kontakt: http://www.investinspain.org/icex/cda/controller/interes
    /0,5464,5322992_6261815_6279115_0_10,00.html

    www.madrid.org

    Murcia (pealinn Murcia) – Murcia piirkonna rahvaarv on 1,44  miljonit inimest ning 2009. aasta SKP oli 27 017,9 mln eurot. Vahemereäärne asukoht teeb kaubavahetuse teiste Euroopa riikidega lihtsamaks ning samuti on Murcia tuntud hea kliima ja elukvaliteedi poolest. Tähtsamad majandusharud on turism, taastuvenergia, keemiatööstus ning biotehnoloogia.  

    Täpsem info ja kontakt: http://www.investinspain.org/icex/cda/controller/interes
    /0,5464,5322992_6261815_6279115_0_16,00.html

    www.carm.es

    Navarra (pealinn Pamplona) – Prantsusmaaga piirnevas Navarras elab 630 578 inimest ja SKP oli 2009.aastal 18 245,6 mln eurot.

    Rohkem infot: http://www.navarra.es/home_es

    Valencia (pealinn Valencia) – on üks tähtsamatest ja järjest enam jõudu koguv piirkond, kus elab 5,09 miljonit elanikku ning kasutusel on ka valencia keel. Vahemererannikul paiknev autonoomne piirkond, millel on 518 km rannapiiri on sihtkohaks paljudele turistidele.

    Peamised majandusharud on logistika ja audiovisuaaltehnika. Väga hästi on arenenud sadamad.

    Täpsem info ja kontakt: http://www.investinspain.org/icex/cda/controller/interes
    /0,5464,5322992_6261815_6279115_0_12,00.html
      

    http://www.gva.es/

    Allikas: Välisministeerium www.vm.ee

     

     Telefoni kaugvalimise kood

     

    Hispaaniasse helistades 0034+

    Hispaaniast välja helistades00-riigi suunakood-linna/piirkonna suunakood-number

    Tasuta numbritele helistades tuleb ette valida 1008

    1003 on Hispaania siseriiklik telefoniabi teenusenumber, kust saab infot rahvuslike ja rahvusvaheliste suunanumbrite kohta.

    Rahvusvahelise info saamiseks tuleb helistada numbril 025

     

    Hädaabi numbrid

     

    Üldine hädaabi - 112 või vajutada punasele nupule telefonil

    Üleriigiline politseinumber - 091, kohalik politsei 092

    Kiirabi - 061

    Tuletõrje - 080

    Tsiviiilkaitse - 1006

    Punane Rist - 91 335 45 45

    Avariiabi - 90012 35 05

     

  • TÖÖTURU OLUKORD
  • TÖÖKOHA OTSIMINE
  • REGISTREERIMINE
  • TÖÖSEADUSANDLUS
  • MAKSUD
  • SOTSIAALKINDLUSTUS JA TERVISHOID
  • MAJUTUS/ ELUTINGIMUSED
  • HARIDUS, KUTSEKVALIFIKATSIOONID
  • TÖÖTUKS REGISTREERIMINE, TOETUSED TÖÖTULE
  • MUU INFO

Copyright © 2004 - 2013 EURES Eesti|Kõik õigused reserveeritud|Teave: eures at tootukassa dot ee