Läti

• ÜLDINFO

  ÜLDINFO

  Läti Vabariik - Latvijas Republika
  Pealinn Riia (Rīga)
  Pindala 64 589 km² (vesi – 1000 km², maa – 63 589 km²)
  Rahvaarv 2 231 503 elanikku (juuli 2009)
  Riigikeel läti keel
  Riigikord parlamentaarne demokraatia
  Läti president Andris Bērziņš
  Rahaühik Läti latt (LVL) 1 Läti latt = 0,70 EUR
  Ajavahe Lätis on Eestiga sama aeg
  Telefonid Läti maakoodiks on 371, lisanduvalt tuleb valida regiooni suunakood
  Religioon luteri, õige- ja katoliku usk

  Hädaabinumbrid:

  110 - politsei
  112 - päästeteenistus
  113 - kiirabi (lauatelefonilt 03)
  (371) 6748 1818 - turismipolitsei abitelefon
  1888 - tehniline abi teedel
  www.1188.lv - üldinfo
  
  Läti asub Balti Mere ääres Eesti ja Leedu vahel ning on sillaks Euroopa ja Venemaa vahel. Lätis on 26 maarajooni (496 valda) ja 7 riikliku tähtsusega linna (Rīga, Daugavpils, Liepāja, Jelgava, Jūrmala, Ventspils, Rēzekne). Läti kliima on parasvöötmeline. Keskmine temperatuur suvel on 18 kraadi ja talvel –5 kraadi. Läti on alates 2004. aastast NATO ja EL liige. Riia vanalinn on UNESCO kaitse all ning Läti on tuntud oma laulu- ja tantsupidude poolest.
  Riigikeele kõrval on enim kõneldavad keeled vene, valgevene, poola ja leedu keel.
  
  Lätti saabudes peab kõigil isikutel (k.a. alaealistel lastel sõltumata vanusest) olema kaasas pass või ID-kaart. See nõue kehtib kogu Euroopa Liidu piires.

  Eesti kodanikud, kes soovivad Lätis viibida kauem kui 90 päeva poole aasta jooksul, peavad ennast Läti Kodakondsus- ning Migratsiooniametis registreerima. Täpsem info registreerimise kohta:  www.pmlp.gov.lv.
  Lätis töötamiseks Eesti kodanikud tööluba ei vaja.  Lätis tööle asudes kehtivad Eesti kodanikele samasugused õigused nagu kõigile teistele EL kodanikele. Rohkem infot leiate alalõigust "registreerimine".
  
  Tagamaks Eesti kodanikele konsulaarkaitset välisriikides, soovitab Eesti Välisministeeriumi konsulaarosakond kodanikel ennast registreerida ehk anda teavet enda välisriigis viibimise kohta.
  
  Registreerimine on soovitav eelkõige neile, kes elavad ja/või töötavad välisriigis pikemat aega või kes reisivad riiki, kus Eestil ei ole esindust või kellega Eestil puuduvad diplomaatilised suhted. Kodaniku antud teavet kasutatakse üksnes juhtudel, kui piirkonnas peaks tekkima kriisiolukord, mis eeldab välisesinduse operatiivset reageerimist ja vajadusel konsulaarabi korraldamist.
  Küsimuste korral saate rohkem infot konsulaarosakonna telefonil 6377 440.

  Allikas: eures.europa.eu

• TÖÖTURU OLUKORD

  TÖÖTURU OLUKORD

  Läti rahvaarv on ligikaudu 2,2 miljonit (2 261 300), kellest 1,2 miljonit (1 204 200) ehk 53,3% on majanduslikult aktiivsed. 1,34 miljonit ehk 59,2% rahvastikust moodustavad lätlased, 636 800 ehk 28% venelased ning ülejäänud esindavad teisi etnilisi gruppe.
  Majanduslik aktiivsus on peamiselt kontsentreeritud Riia linna ning selle lähiümbrusse. Veidi vähem kui pool Läti elanikest elab Riias ning märkimisväärne hulk Riia lähiümbruse elanikke töötab pealinnas. 

  Registreeritud töötus oli 2010. aasta 31. märtsi seisuga 17,3% (28. veebruaril 17,1%). Töö leidmise võimalused erinevad regioonide lõikes tugevalt. Näiteks Riias oli töötuse määr 2010. aasta 31. märtsi seisuga 12,9%. Läti idaosas Rezekne linnas oli see aga 25%, vastavas piirkonnas Latgales 22,9%. Eesti naaberpiirkonnas Vidzemes oli töötuse näitaja 19,5%. Raske majandus- ja tööturu olukorra tõttu on lätlaste hulgas kasvanud valmisolek väljarändeks ning huvi töötamisvõimaluste vastu Euroopa Liidu riikides.
  
  Kõige sagedamini pakutavad ametikohad 31.12.2010 seisuga olid: kokk, montaažilukksepp, keevitaja ja leeklõikaja, intervjueerija, müügispetsialist, müügiesindaja, klienditeenindaja, projektijuht.

  Kõige rohkem töötuid oli 31.12.2010 seisuga järgmiste ametite esindajate hulgas: abitööline, jaemüügi teenindaja, hooldaja, autojuht, ehitaja, kokk, turvatöötaja, heakorratöötaja, õmbleja.

  Lätis töötamiseks Eesti kodanikud tööluba ei vaja.
  
  Lisainfo:
  Läti Tööturuamet - www.nva.gov.lv
  Läti Riiklik Statistikaamet - www.csb.gov.lv
  Tööandjate register - www.lursoft.lv
  
  Allikas: eures.europa.eu

• TÖÖKOHA OTSIMINE

  TÖÖKOHA OTSIMINE

  Lätis tööd otsides on oluline teada, et vajalik on läti keele oskus ning kasuks tulevad vene, inglise ja saksa keele oskus.
  
  Peamised Lätis kasutatavad tööotsingu kanalid on:
  
  • tööturuasutused
  • ajakirjandus
  • eratööbürood
  • isiklikud kontaktid
  • internet
  
  Tööturupoliitikat ja -programme rakendab Läti Tööturuamet, mis on vastutav aktiivsete tööturumeetmete eest (kutseõpe, ümberõpe, hädaabitöö, tegevused piiratud töövõimega inimestele).
  
  Läti Tööturuameti töövahendusportaal www.nva.gov.lv jagab infot vabade töökohtade ning töötamisega kaasnevate õiguste ja kohustuste kohta. Tööpakkumised on kättesaadavad kõigile huvilistele ning vajadusel on võimalik lisainformatsiooni küsida infotelefonilt +37180007700. Soovitame tutvuda ka Läti rahvusliku EURES portaaliga aadressil www.nva.gov.lv/eures/ ning rahvusvahelise Euroopa EURES portaaliga eures.europa.eu.
  
  Litsenseeritud eratööbüroode nimekirjaga on võimalik tutvuda www.nva.lv

  Tööpakkumised internetis:
  
  www.cv.lv
  www.workingday.lv
  www.edarbs.lv
  www.vakance.lv
  www.cvmarket.lv
  www.ejob.lv
  www.mycv.lv
  
  Eratööbürood internetis:
  
  www.fontes.lv
  www.mps.lv
  www.ariko.lv
  www.adros.lv
  www.prime.lv
  www.mercuriurval.lv
  www.fastpeople.lv
  www.eirokonsultants.lv

  Töökohale kandideerimise üldlevinud kord Lätis

  Tavaliselt algab kandideerimismenetlus sobiva tööpakkumise leidmisega. Soovitatav oleks kasutada kõiki võimalikke vahendeid ja meetodeid: internetti, meediat, isiklikke kontakte (Lätis väga tõhus). Isegi kui olete saatnud oma elulookirjelduse mitmele ettevõttele, ei saa te olla kindel, et mõni neist teid töövestlusele kutsub. Protsessi tõhustamiseks tuleks luua kontakt ettevõtte personalijuhiga, helistades talle selleks, et koguda rohkem teavet kandideerimismenetluse kohta. Kandideerimismenetluse väga oluline osa on kaaskiri: selles kirjeldatakse tööotsija kogemusi, teadmisi ja kirjutamisoskust. Soovituskirju, elulookirjeldust ja kaaskirja on Lätis ametliku töökohale kandideerimise menetluse puhul viimastel aastatel üha rohkem kasutama hakatud, kuid nende koostamise tüüpnõudeid ei ole välja töötatud.
  
  Nagu varem mainitud, leitakse töö kõige sagedamini sotsiaalsete võrgustike ja isiklike kontaktide kaudu. Elulookirjeldust ja kaaskirja nõutakse enamasti kandideerimisavalduse toetuseks. Tavaliselt saadetakse need dokumendid e-posti teel, vahel ka postiga, väga harva viiakse need kohale isiklikult. Kui taotlete hooajalist või kvalifikatsiooni mittenõudvat tööd, võite seda teha telefoni teel, sest tööandjad teevad selliste töökohtade täitmiseks tavaliselt juba eelvaliku.
  Optimaalne aeg tööpakkumiskuulutuse avaldamise ja töö alustamise vahel on üks kuu. Kuid see oleneb ka töökohast, tööturu olukorrast, kutsealast jne.
  Tegelikult ei ole oluline, millisel moel te kandideerimisavalduse esitate (käsitsi kirjutatud taotlus, kandideerimine telefoni või e-kirja teel jne). Kõige tähtsam on taotletava töökoha täpne määratlemine ja menetluskorra järgimine. Ärge unustage lisamast kaaskirja (selles selgitage, kes te olete ja miks te kõnealusele töökohale kandideerite). Kuigi tavaliselt on Läti äriettevõtted huvitatud oma menetluse vastavusse viimisest Lääne-Euroopa standarditega, mis (enamikul juhtudel) on vähem ametlikud, on paljud Läti ettevõtted oma ülesehituse ja juhtimiskultuuri poolest siiski hierarhilised.
  Sama kehtib ka nende suhtumise kandideerimismenetlusse. Kandideerimisavalduse väga oluline osa on kaaskiri, mis on otsekui kandidaadi hääl tööandjate ja personalivaliku spetsialistide jaoks. Seetõttu peab kaaskiri olema usaldusttekitav ja veenev. Tööandjad otsivad inimest, kes mõistab nende äritegevust, missiooni ja turgu. Valeandmed töökogemuste kohta või muu ebaõige teave on lubamatu.
  
  Tavaliselt kasutavad ettevõtted psühholoogiliste võimete ja iseloomuomaduste või praktiliste oskuste väljaselgitamiseks intervjuusid ja teste. Tööandja jaoks ei ole olulised üksnes ametialased aspektid, vaid ka inimlikud omadused. Vestluse laad oleneb töökohast, töö eripärast ja ettevõte poliitikast või sellest, kas on tegemist väikese kohaliku ettevõtte või rahvusvahelise ettevõttega.
  Tavaliselt osaleb kolm intervjueerijat, sealhulgas ettevõtte juht või asjaomase osakonna juhataja ja personalitöötaja. Enamasti ei võta ühe kandidaadi intervjueerimine rohkem aega kui pool tundi. Võidakse pakkuda gaseeritud või gaseerimata vett. Ametliku vestluse puhul on küsimused kõikidele töötaotlejatele väga sarnased. Eeldatakse, et kandidaat on vestluseks valmistunud ning omab teadmisi ettevõtte ja taotletava töökoha kohta. Kandidaatidel on lubatud esitada töö, ametikohustuste ja muu sarnasega seotud küsimusi, millele nad ei ole veel vastust saanud. Lätis toimub töövestlus tavaliselt ametliku vestluse vormis, kuigi see oleneb paljudest asjaoludest, näiteks pakutav töökoht, tööandja, personal, tööjõupuudus, inimlikud tegurid jms. Tööandjad võivad korraldada nn katsevestlusi, mis viiakse läbi telefoni teel või rühmas, et liidrit välja selgitada. Üha populaarsemaks on muutunud õhtusöögiga ühendatud vestlused väljaspool tööaega.
  Oma motivatsiooni, töötahte ja suutlikkuse tõestamine on väga oluline. Te peate olema aus ja oskama selgitada, mida suudaksite paremaks muuta ja kuidas te seda teeksite. Te peate näitama, et olete ettevõtte heaks töötamisest tõeliselt huvitatud.
  Lätis on vastu võetud erinevaid dokumente, mis keelavad diskrimineerimise rassilise kuuluvuse, etnilise päritolu, usutunnistuse, puude, vanuse, seksuaalse sättumuse, sotsiaalse kuuluvuse, keele, poliitiliste vaadete jne põhjal. Osa Läti ühiskonnast arvab, et Lätis puudub diskrimineerimine täielikult või et see on nii vähene, et ei tekita probleeme. Teine osa elanikkonnast seostab diskrimineerimise rahvusküsimusega. Tegelikkuses seadusega tagatud õigusi tavaliselt ei rikuta, kuid esineb teatavat
  vaenulikkust mitmekesisuse suhtes.
  Tavaliselt püütakse võimaliku tööandjaga vesteldes vastata kõikidele küsimustele, isegi kui küsimused on vastajatele vastumeelsed. Arvatakse, et millegi ütlemata jätmine võib näida negatiivne või mõjutada tööandja suhtumist. See on enesekindluse küsimus.
  Diskrimineerivateks ja eraelu puudutavateks loetakse küsimusi
  kandidaadi perekonnaseisu või laste saamise kavatsuste kohta. Küsimusi vanuse, perekonnaseisu ja isikuandmete (pikkus, kaal ja kehakuju) kohta võib samuti pidada diskrimineerivateks. Vahel kasutatakse kavalust: tööandjad võivad teilt paluda täispikkuses foto saatmist või korraldavad stressivestluse, et jälgida töötaotleja käitumist ebamugavas olukorras, hinnata tema loovust jne. See on huvitav meetod, kuigi piir seadusega lubatud tehnikate ja töötaotleja õiguste rikkumise vahel on õhkõrn. Töötaotleja peaks tundma ettevõtte kuvandit, s.t kas on tegemist rahvusvahelise ettevõttega, millises keeles ettevõttes suheldakse jne.
  
  Läti tööõiguse kohaselt saab töövõtjate ja tööandjate õigusi kaitsta üksnes kirjalike lepingutega.
  Kui töötaja lepib tööandjaga töötingimuste suhtes suuliselt kokku, on nende töösuhe hõlmatud üksnes eraõigusega ning töötaja võib kaotada õiguse sotsiaalkindlustusele. Enne kirjaliku lepingu sõlmimist arutavad tööandja ja töövõtja läbi kõik töötingimused, mis hõlmavad palka, palga maksmise sagedust, töötunde ja ületunnitööd, katseaega, lisahüvitisi ja muid küsimusi. Töötaja võib töötingimustega nõustuda või mitte. Seda otsustab ta ise. Tavaliselt makstakse Lätis palka üks või kaks korda kuus.
  Tööandja võib soovida, et töötaja teeks läbi katseaja. Tavaliselt on katseaeg hõlmatud töölepinguga ja kestab 1–3 kuud.
  Lisaks seadusega ettenähtud õigustele võidakse pakkuda lisahüvitist sõidu- või elamiskulude või spordikeskuste külastamise katteks jne. Kõik preemiad sõltuvad tööandja heast tahtest.
  
  Lätis aitavad soovituskirjad tööotsijal lihtsamini tööd leida, sest töö otsimine isiklike kontaktide kaudu on väga levinud ja tõhus. Samas võivad soovitused ja soovituskirjad olla ka ametliku kandideerimismenetluse osa. Neid saab anda eelmine tööandja või kolleeg, kuid mitte sugulased.
  Nõudmisel tuleb esitada diplomite koopiad ja kvalifikatsioonitunnistused. Teatavate ametikohtade puhul on tõendid hea käitumise kohta kohustuslikud.

  Tööandja eeldab, et olete vestluse alguseks kohal. See näitab teie täpsust ja vastutustunnet. Selle, kas vestlusele tulekut peab kinnitama või mitte, otsustab ettevõte. Kui teil on tõsine põhjus vestlusele mitteilmumiseks, saate kokku leppida uue kohtumise. Siiski sõltub see tavaliselt tööandja vastutulelikkusest. Rõivastusstiil oleneb ametialast ja konkreetsest töökohast. Kui tööandjaks on pank või riigiasutus või kui te kandideerite kontoritööle või sellega samalaadsele tööle, peaksite riietuma traditsiooniliselt. Oluline on puhtus ja hoolitsetud välimus. Otsuse tagasiside andmise kohta teeb tööandja, kuid tavaliselt võib kandidaat telefoni või e-kirja teel tulemusi või tagasisidet küsida.

  Kandideerimisdokumendid:

  Tööle kandideerides tuleks pühendada piisavalt aega kandideerimisdokumentide CV ning kaaskirja koostamisele, pöörata tähelepanu õigekirjale ning veenduda, et esitatud andmed on õiged.

  CV eesmärgiks on anda tööandjale teada Sinu sobivusest pakutavale vabale töökohale. Seetõttu on oluline enne kandideerimist läbi mõelda, millised on sellele ametikohale esitatavad nõuded ning millised on Sinu senised oskused, kogemused ja isikuomadused. CV-s peaks ennekõike rõhutama neid oskusi ja omadusi, mida tööandja töökuulutuses välja on toonud. CV-d koostades tuleks proovida kujundamisel kasutada sellist liigendust, et CV-le peale vaadates on kõige olulisem kohe näha.

   

  CV-sse kantakse üldjuhul järgmised andmed:

  1.    kontaktandmed;

  2.    andmed hariduse kohta alustades viimasest (koolid, kolledžid, ülikoolid);

  3.    täienduskoolitused alustades viimasest;

  4.    andmed töökogemuse kohta alustades viimasest;

  5.    muud oskused – näiteks keeled, arvutioskus, juhilubade olemasolu jmt;

  6.    muud andmed – näiteks hobid ja isikuomadused, aga mõnel juhul ka palgasoov või muud ootused töökohale;

  7.    soovitajad.
   

  CV koostamisel on abiks Europassi CV vorm www.europassikeskus.ee, kus on võimalik koostada enda CV ka läti keeles.

   

  Tavaliselt lisatakse CV-le ka kaaskiri. Kaaskirja mõte on teavitada tööandjat, millisele töökohale kandideerid ning et oled tööandja poolt seatud tingimustega tutvunud ja nõus.

   

  Kaaskirjas peab kindlasti olema:

  ·    pöördumine ettevõtte/asutuse juhi poole;

  ·    pealkiri, mis viitab konkreetsele vabale töökohale;

  ·    kinnitus, et soovid osaleda konkursil;

  ·    lühike selgitus, miks arvad, et just Sina võiksid sobida pakutavale töökohale.

  Hea tava kohaselt on kaaskiri pool kuni 1 lk pikk, lõppeb positiivse ootusega ning selle all on kindlasti Sinu nimi ja kontaktandmed.
  
  Allikas: eures.europa.eu

• REGISTREERIMINE

  REGISTREERIMINE

  Riiki sisenemise tingimused

   

  Eesti Euroopa Liiduga ühinemislepingust ning Euroopa Ühenduse asutamislepingust tulenevalt võivad Eesti kodanikud alates 1. maist 2004 siseneda Läti territooriumile nii kehtiva passi kui ID-kaardi (k.a. alaealistel lastel sõltumata vanusest) alusel. See nõue kehtib kogu Euroopa Liidu piires. Eesti kodanikel on võimalik viibida Lätis kuni kolm kuud. 

  
  Kui Eesti kodanik soovib Lätti elama, tööle või õppima asuda või seal tööd otsida ning riigis soovitakse viibida kauem kui kolm kuud, tuleb tähtajalise elamisloa omandamiseks end registreerida Läti Kodakondsus- ja Migratsiooniametis hiljemalt kolme kuu möödumisel riiki sisenemise päevast arvates. Dokumendid peavad olema tõlgitud ning notariaalselt kinnitatud, koopiate esitamisel tuleb lisaks esitada ka originaaldokument. Tähtajaline elamisluba omandatakse kuni viieks aastaks.
  
  Töölepingu esitamisel väljastatakse elamisluba töölepingus märgitud tähtajani, kuid mitte pikemaks perioodiks kui viis aastat. Füüsilisest isikust ettevõtjale väljastakse elamisluba kuni üheks aastaks. EL kodanikul on õigus alalisele elamisloale, kui ta on tähtajalise elamisloa alusel elanud Lätis püsivalt viis aastat järjest.

  Registreerimine on EL kodanikele tasuta ning esitada tuleb järgmised dokumendid: avaldus, kehtiv reisidokument, foto, töölepingu või mõne muu töösuhet kinnitava dokumendi koopia, väljavõte karistusregistrist.  

  Vajalike dokumentide loetelu ja edasised tegevusjuhised leiate siit. Sisestage oma kodakondsus ning valige viibimise periood. Läti Kodakondsus- ning Migratsiooniameti koduleheküljega on võimalik tutvuda läti ja inglise keeles www.pmlp.gov.lv.

  Lätis töötamiseks Eesti kodanikud tööluba ei vaja.
  
  Kolme kuu juuksul tuleb registreerida elukoht piirkondlikus omavalitsuses.
  
  Kui olete leidnud töö, tuleb Teil end registreerida maksumaksjana Maksuametis www.vid.gov.lv.

  Allikas: eures.europa.eu

• TÖÖSEADUSANDLUS

  TÖÖSEADUSANDLUS

  Tööleping

  Tööle asumise iga Lätis on 18 aastat. Siiski on lubatud töötada vähemalt 15aastastel isikutel. Alla 18aastast isikut võib tööle värvata alles pärast meditsiinilise kontrolli läbimist. Kontroll tuleb läbida igal aastal kuni 18. aastaseks saamiseni. Erandkorras on lubatud töötada vanemate kirjalikul nõusolekul ka alates 13. eluaastast, kui töösuhe ei takista lapse õpinguid, on tema eale jõukohane ning ei kahjusta tema ohutust, tervist, moraali ja arengut. Näiteks kergemad põllumajanduslikud või koristustööd.

  Tööle asudes sõlmitakse töötaja ning tööandja vahel kirjalik tööleping. Tööleping vormistatakse 2 eksemplaris, üks töötajale ning üks tööandjale.

  Üldreeglina sõlmitakse töölepingud määramata tähtajaks, kui töö eripärast lähtuvalt ei tulene teisiti:

  • hooajatööd (kuni 10 kuud aasta jooksul);
  • palgalise töötaja asendamine;
  • erakorralised tööülesanded, mis ei kuulu ettevõtte igapäevategevuse alla;
  • lühiajaline töömahu suurenemine;
  • välistest teguritest tulenevad hädaabitööd;
  • tasustatud avalik töö (Tööturuameti ning sotsiaalprojektid).

  Tähtajalist lepingut ei ole lubatud sõlmida pikemaks perioodiks kui 3 aastat. Lepingu sõlmimisel tuleb konkreetselt määratleda lepingu lõppemise tähtaeg või asjaolud, mis toovad endaga kaasa lepingu lõppemise. Kui lepingus märgitud töösuhte lõppemise ajahetkel kumbki lepingu sõlminud osapooltest ei ole teinud ettepanekut leping lõpetada ning töösuhe endiselt jätkub, loetakse leping tähtajatult sõlmitud töölepinguks.

  Tööandjal on õigus töötaja ametikohale sobivuse väljaselgitamiseks rakendada katseaega, mille pikkus ei või ületada 3 kuud. Katseaja rakendamine tuleb töölepingus eraldi alapunktina välja tuua. Kui töölepingus puudub märge katseaja rakendamise kohta, loetakse leping sõlmituks ilma katseaja rakendamiseta. Katseaega ei ole lubatud rakendada alla 18aastastele töötajatele. Katseajal on töötajal ning tööandjal õigus lepingust loobuda andes teisele osapoolele oma soovist teada 3-päevase kirjaliku etteteatamisega.
  
  Töölepingus peab kirjas olema:
  - töötaja ja tööandja nimed, töötaja isikukood ning elukoht, tööandja rekvisiidid
  - töösuhte alguskuupäev ning töö tegemise koht
  - palgamäär ja maksmise sagedus (korra kuus, nädalas)
  - töötunnid
  - puhkust ja haigust puudutav info
  - pensionikorraldust puudutav info
  - töötaja ning tööandja etteteatamisajad töösuhte lõpetamiseks
  - ametinimetus ning lühike töö sisu kirjeldus
  - tähtajalise lepingu puhul töösuhte lõpukuupäev

  Töölepingu lõpetamise soovist on töötaja kohustatud teavitama tööandjat  kirjalikult vähemalt kuu aega enne kuupäeva, mil ta soovib lepingu lõpetada, kui kollektiivlepingutega või töölepingus ei ole kokku lepitud lühemas perioodis. Teatud eritingimustel võib esineda erisusi etteteatamisperioodide pikkuses. Lisainfot leiate www.vdi.lv.

  Ametiühingusse kuuluvat töötajat ei ole lubatud vallandada ilma ametiühingu nõusolekuta.

  Miinimumpalk on Lätis aastal 2012 200 LVL ehk 285 eurot kuus. Palka makstakse reeglina mitte harvemini kui 2 korda kuus, kui töölepingus ei ole kokku lepitud teisiti (kord kuus). Tööandja on töötajale kohustatud väljastama palgalehe.

  Tööaeg
  Töötaja ei tohi reeglina töötada rohkem kui 8 tundi päevas, seega 40 töötundi nädalas 5 tööpäeva jooksul. Tulenevalt teatud tööde eripärast on võimalik kokku leppida kuue-päevases töönädalas, kuid sel juhul ei tohi tööaeg ületada 7 tundi päevas. Laupäevane tööpäev peab olema lühem kui teised tööpäevad ning see on fikseeritud kas kollektiivlepingutes või töölepingus. Ületunnitöö peab olema töölepingus fikseeritud, ületunde ei ole lubatud teha rohkem kui 144 tundi nelja-kuulise perioodi jooksul. Ületunnitöö ning töötamine riigipühadel on kõrgemalt tasustatud (100%). Riigipühadele vahetult eelnev tööpäev on lühendatud ühe tunni võrra, kui kollektiivlepingute või töölepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

  Puhkus
  Töötajal on õigus iga-aastasele 4 kalendrinädala pikkusele puhkusele, sealjuures üks puhkuse periood peab olema vähemalt kaks järjestikust kalendrinädalat pikk. Esimesel töötamise aastal tekib töötajal õigus puhkusele peale 6-kuulist töötamist. Töötajal on lisaks ettenähtud puhkusele õigus küsida tööandjalt ka palgata puhkust.
  
  Rohkem infot töötamisega kaasnevate õiguste ja kohustuste kohta leiate Läti Tööinspektsiooni koduleheküljelt www.vdi.lv. Töösuhteid reguleeriva seadusandluse kohta on võimalik leida lisainfot www.likumi.lv.
  Ametiühingute kodulehekülg www.lbas.lv.

  Naistel on õigus saada r112 kalendripäeva asedus- ning sünnituspuhkust (52+52). Lapse isal on õigus saada 10 puhkepäeva seoses lapse sünniga, kuid mitte hiljem kui 2 kuu möödudes lapse sünnist arvates. Samuti on vanemal õigus saada kuni 18 kuud lapsehoolduspuhkust, tööandja on töötajale kohustatud selle perioodi vältel säilitama töökoha.

  Füüsilisest isikust ettevõtjad ning ettevõtte loomine:

  Kui Te soovite tööle asuda füüsilisest isikust ettevõtjana (juuksurid, arstid, fotograafid), tuleb Teil selleks esmalt luba taotleda ning registreerida end Maksuametis.  Kohustuslik sotsiaalmaks füüsilisest isikust ettevõtjale oli 2008. aastal 30,44%. Lisainfot füüsilisest isikust ettevõtjana registreerimise kohta leiate www.vid.gov.lv.
  
  Ettevõtjana tegutsemiseks tuleb registreerida oma ettevõte Äriregistris. On oluline eelnevalt välja selgitada, kas ettevõttele on vajalik taotleda ka tegevusluba, näiteks alkoholi ja tubaka jaemüügi puhul. Kui tegevusluba on vajalik, tuleb see taotleda enne Äriregistris registreerimist. Samuti nõuavad eraldi luba toitlustusasutused. Maksuametis on kohustus maksumaksjana registreerida 30 päeva jooksul peale tegevuse alustamist. Kohustuslik sotsiaalmaks ettevõtjale oli 2008. aastal 30,44%. Lisainfot ettevõtjana registreerimise kohta leiate www.ur.gov.lv.

  Allikas: eures.europa.eu

• MAKSUD

  MAKSUD

  Oluline on teada, et asudes tööle ja elama teises liikmesriigis, saate enamasti ka selle riigi residendiks maksustamise tähenduses. Residentsuse määratlus on liikmesriigiti erinev. Et välja selgitada, millises riigis on Teie töötasu ja muu sissetulek maksustatav ja milliste määradega, tuleb võtta ühendust Läti Maksuametiga www.vid.gov.lv. Kasulik oleks nõu pidada nii oma praeguse elukohariigi (Eesti) kui ka selle riigi nõustajate või maksuasutusega, kuhu Te kavatsete elama asuda. Maksuasutuste nõustajad oskavad Teid juhendada ka formaalsuste osas, mis Teil täita tuleb. Niiviisi on võimalik arvesse võtta Teie kutsealane, isiklik ja perekondlik olukord.
  
  Eesti Maksu- ja Tolliameti info välisriiki tööle suunduvale eestlasele: www.emta.ee
  Oluline on teada, et välismaal saadud tulu tuleb Eestis deklareerida. Füüsiline isik peab deklareerima kogu maailmas teenitud tulud ja tasuma määratud maksud Eestis ka siis, kui ta viibib Eestist väljaspool kauem kui 183 päeval 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul, kuid tema elukoht Eestis säilib. Välisriigi tulud deklareeritakse füüsilise isiku tuludeklaratsiooni lehel "Välismaalt saadud tulu".  Kui viibite deklareerimisperioodil välisriigis, on mugavaim võimalus tuludeklaratsiooni esitamiseks Interneti teel e-maksuameti kaudu. Eesti ja Läti vahel on topeltmaksustamise vältimiseks sõlmitud kahepoolne maksukokkulepe., milles on erinevate sissetulekuliikide maksustamise õigus vastuvõtva ja päritoluriigi vahel ära jagatud. Kokkulepe võimaldab ka kindlaks määrata isiku residentsuse juhul, kui teda võiks vastuvõtva ja päritoluriigi õigusaktide kohaselt lugeda mõlema riigi residendiks.

  Eesti ja Läti vahelise topeltmaksustamise vältimiseks sõlmitud kahepoolse kokkuleppega on võimalik tutvuda www.riigiteataja.ee.

  Üksikisiku tulumaks Lätis aastal 2012 on 25%, tulumaksuvaba miinimum 45 LVL kuus, millele lisandub 70 LVL kuus iga ülalpeetava pealt.
  
  Sotsiaalmaks: 33,09%, millest 24,09% tasub tööandja ja 9% töötaja. Pensionärist töötaja puhul on sotsiaalmaks 28,56%, millest 21,24% tasub tööandja ja 7,32% töötaja. Sotsiaalmaksust finantseeritakse abi haiguse, töövõimetuse, vanaduse, emaduse ja töötuse tarvis.
  
  Käibemaks: 22%
  
  Miinimumpalk on Lätis aastal 2012 200 LVL ehk 285 eurot kuus. Palka makstakse reeglina mitte harvemini kui 2 korda kuus, kui töölepingus ei ole kokku lepitud teisiti (kord kuus). Tööandja on töötajale kohustatud väljastama palgalehe.
  
  2012. aasta esimeseskvartalis oli Lätis keskmine brutokuupalk 476 LVL (678 EUR); keskmine brutokuupalk avalikus sektoris 499 LVL (711 EUR), erasektoris 463 LVL ( 659 EUR).
  
  Rohkem infot maksude kohta on võimalik saada Läti Rahandusministeeriumi koduleheküljelt www.fm.gov.lv/

  Infovoldik Läti maksude kohta 1. jaanuari 2009 seisuga Maksud Lätis 2009.pdf

  Allikas: eures.europa.eu, www.emta.ee

• SOTSIAALKINDLUSTUS JA TERVISHOID

  SOTSIAALKINDLUSTUS JA TERVISHOID

  Sotsiaalkindlustus

  Töösuhte alates hakkab töötaja maksma kohustuslikke sotsiaalkindlustumakseid, mis tagavad talle riigipoolse toetuse haiguse, emaduse, tööõnnetuste ning kutsehaiguste puhul. Kohustuslikud sotsiaalkindlustusmaksed moodustavad kokku 33,09%, millest töötaja maksab 9%.
  Töötaja haigestumise korral maksab tööandja haiguskompensatsiooni 14 päeva. Alates 15. töövõimetuse päevast maksab riiklik kindlustus 80% töötaja palgast.

  Naistel on õigus saada 112 kalendripäeva rasedus- ning sünnituspuhkust (52+52). Lapse isal on õigus saada 10 päeva isapuhkust seoses lapse sünniga, kuid mitte hiljem kui 2 kuu möödudes lapse sünnist arvates.
  
  Sünnitoetust on õigus saada lapse ühel vanemal (vajalik isikukood), kuid mitte varem kui 8 päeva pärast lapse sündi.  Sünnitoetust võib taotleda kuni 12 kuu jooksul pärast lapse sündi. 
  Makstav summa on 296 LVL (423 EUR) iga lapse pealt ning lisaks esimese lapse eest 100 LVL(143 EUR), teise lapse eest  150 LVL (215 EUR), kolmanda ning iga järgneva lapse eest  200 LVL (286 EUR).
  
  Vanemahüvitist makstakse lapse ühele vanemale kuni lapse ühe-aastaseks saamiseni.
  Hüvitise suurus sõltub vanema eelnevatest sissetulekutest ning ulatub 70 protsendini vanema keskmisest palgast. Miinimummäär 1. jaanuari 2008 seisuga oli 63 LVL kuus.
  
  Riiklikku lastetoetust on õigus saada vanemal iga lapse eest, kes on noorem kui 15 aastat või on vanem kui 15 aastat ning õpib üldharidus või kutsekoolis ning ei ole abielus. Sellisel juhul makstakse vanemale toetust kuni lapse õpingute lõppemiseni, kuid mitte kauem kui 20. eluaasta täitumise või abiellumiseni.  

  Toetuse määr sõltub laste arvust:

  esimese lapse eest: 8 LVL (11.40 EUR) kuus,
  teise lapse eest: 9.60 LVL (13.70 EUR) kuus,
  kolmanda lapse eest: 12.80 LVL (18.3 EUR) kuus,
  neljanda ning järgnevate laste eest: 14.40 LVL (20.60 EUR) kuus. 

  Pensionid

  Lätis kehtib kolmesambaline pensionikindlustussüsteem(kohustuslik isiku poolt finantseeritav, riigi poolt finantseeritav ning vabatahtlik isiku poolt finantseeritav). Vanaduspensionile mineku iga on nii meestel kui naistel 62 aastat. Vanaduspensioni on õigus saada pensioniikka jõudnud Lätis elaval isikul, kes pensionile mineku ajaks on panustanud sotsiaalkindlustussüsteemi (töötanud) vähemalt 10 aastat. Pensioni suurus sõltub kindlustusmaksete suurusest ning maksete perioodi kestusest. Isikutel, kelle kindlustusperioodi pikkus on vähemalt 30 aastat, on õigus minna ennetähtaegsele vanaduspensionile 2 aastat varem. Eelpensioni saamise tingimuseks on, et isik ei tööta.
  
  Lätis makstakse ka toitjakaotuspensioni, juhul kui surnud isik oli kindlustatud.

  Töövõimetspensioni saamiseks peab isik eelnevalt olema vähemalt kolm aastat töötanud, Läti resident, töövõimetus peab olema kinnitatud tervishoiuekspertide poolt ning töövõimetuse pühjustajaks ei tohi olla tööõnnetus või kutsehaigus.
  Töövõimetutele isikutele, kes on jõudnud pensioniikka ning saavad vanaduspensioni, töövõimetuspensioni ei maksta.

  Läti sotsiaalkindlustussüsteemist ning makstavatest toetustest ning nende taotlemise alustest on võimalik lähemalt lugeda Sotsiaalkindlustusameti koduleheküljelt www.vsaa.lv
  
  Tervishoid
  
  Arstiabi saamiseks välisriigis peate raviasutuses esitama Euroopa ravikindlustuskaardi või selle asendussertifikaadi ning isikut tõendava dokumendi. Euroopa Ravikindlustuskaart tõestab tervisekindlustatuse olemasolu ning avab juurdepääsu tervishoiuteenustele Lätis. Euroopa Liidu ravikindlustuskaarti või selle asendussertifikaati ei tohi kasutada, kui inimesel puudub ravikindlustus. Vajaminev arstiabi ei pruugi olla tasuta – maksta tuleb patsiendi omavastutustasud (visiiditasu, voodipäevatasu jne) asukohamaa tariifide järgi. Patsiendi omavastutustasusid patsiendile ei korvata. Samuti ei kata kaart riikidevahelise transpordi kulusid. Haigekassa soovitab sõlmida lisaks ka reisikindlustuse. Üldjuhul tasub reisikindlustus omavastutustasude ja riikidevahelise transpordi eest. Lisainfot leiate www.haigekassa.ee.
  
  Haigestumisel võite pöörduda otse igasse riikliku tervisekindlustuse fondiga (VOAVA) lepingu sõlminud tervishoiuasutusse. Arstile tuleb esitada vormikohane tõend koos isikut tõendava dokumendiga.
  Teavet riikliku süsteemiga liitunud tervishoiuasutuste kohta leiab internetiaadressilt www.vsaa.lv .
  
  Tervishoiuteenuse saamiseks peab inimene tasuma omaosalustasu:
  - arsti vastuvõtt tervisekeskuses - 0,5 LVL
  - arsti koduvisiit - 2 LVL
  - suunamiskiri haiglaravile - 5 LVL
  - voodipäevatasu - 1,5 LVL alates teisest päevast. Haiglas viibides tuleb maksta kindlaksmääratud omaosalustasu ka mitmete lisanduvate protseduuride eest.
  - päevakeskuse vastuvõtutasu - 2,5 LVL. Lisandub 1 LVL päevatasu alates teisest päevast. Päevakeskuses viibides tuleb maksta kindlaksmääratud omaosalustasu ka mitmete protseduuride eest.
  
  Omaosalustasusid ei nõuta:
  - alla 18-aastastelt lastelt
  - rasedatelt, kes saavad rasedusega seotud arstiabi
  - sünnitanutelt sünnitusjärgse jälgimise eest kuni 42 päeva
  - vältimatu arstiabi korral
  
  Omaosaluse kogusumma ei tohi ületada 80 LVL aastas. Haiglaravi puhul on ülempiir 25 LVL aastas.

  Täiskasvanuile on hambaravi tasuline. Kuni 18-aastastele on vajaminev hambaravi tasuta.

  Ravimite loetellu kantud ravimeid hüvitatakse inimesele kindlaksmääratud hüvitusprotsendi alusel. Soodusravimeid saab vaid retsepti alusel. Retsept kehtib üldjuhul 3 kuud. Retseptiravimeid saab osta igast apteegist.

  Kui vajate kiirabi, helistage 03 või 112. Vältimatu abi korral on kiirabiteenus tasuta. Muud kiirabi veokulud kannab patsient ise.
  
  Pane tähele!
  Kui arstil ei ole lepingut riikliku tervisekindlustuse fondiga (VOAVA), peab inimene ise tasuma kõik arsti vastuvõtuga seotud kulud.
  
  Allikas: www.vsaa.lv , www.voava.gov.lv/eng/, eures.europa.eu, www.haigekassa.ee

• MAJUTUS / ELUTINGIMUSED

  MAJUTUS / ELUTINGIMUSED

  Läti ärikeskuseks on eelkõige Riia. Pealinna ja regioonide arengu vahe on Lätis märgatav. Arenenud on ka Ventspils, kuid see piirkond on täielikult spetsialiseerunud sadamate ja naftaäriga seonduvale.
  
  Näiteks on 2-toalise korteri rendihind kuus Riias 200-550 latti (285-783 EUR) või isegi rohkem. Paljudel juhtudel ei ole rendihinna sisse arvestatud kulusid gaasile või elektrile. Teistes linnades või piirkondades on võimalik 2-toaline korter üürida 70-150 lati eest (100-214 EUR). Rendihinnad varieeruvad sõltuvalt korteri asukohast: kesklinnas või kaugemal. Arvestada tuleb 1-3 kuu rendi ettemaksuga. Vältimaks võimalikke arusaamatusi, soovitatakse sõlmida ametlik rendileping.
  
  Majutust on võimalik leida:
  www.hostellinglatvia.com
  www.vzd.gov.lv
  www.arcoreal.lv
  www.vni.lv
  www.allhotels.lv
  
  Keskmine brutokuupalk Lätis 2008. aasta esimesel poolel oli 465 LVL (662 EUR). Alates 1. jaanuarist 2009.a. on kehtestatud riiklik palga alammäär 180 LVL (256 EUR).
  
  Keskmised toidu hinnad:
  liha – 5 EUR/kg;
  vorst – 4 EUR/kg;
  kana –  4.50 EUR/kg;
  juust – 6-5 EUR/kg;
  piim – 1 EUR/liiter;
  leib – 0.50-0.70 EUR;
  kartulid – 0.60 EUR/kg;
  õlu – 0.70-2 EUR/500 ml.
  
  Keskmine eine restoranis maksab 10-35 eurot. Elektri hind on lattides 7.10/100 kWh (10.10 EUR/100kwh), keskmine bensiini hind 0.75 LVL (1.07 EUR). Tasub arvestada, et ligikaudu 40% kuu keskmisest palgast kulub üürile ning kommunaalmaksetele.
  
  Allikas: eures.europa.eu

• HARIDUS / KUTSEKVALIFIKATSIOONID

  HARIDUS / KUTSEKVALIFIKATSIOONID

  Läti tunnustab reeglina EL liikmesriikides väljastatud kutsetunnistusi.
  
  Kutsetunnistuste tunnustamisega seonduvat reguleerib:
  
  - seadus teatud elukutsete ja vastavate kvalifikatsioonide tunnustamisest (vt. Läti Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehelt) http://izm.izm.gov.lv/
  
  - EL liikmesriikide spetsialistide kutsetunnistuste tunnustamise ja vajadusel nende alusel vastava Läti tunnistuse väljastamisega tegeleb Läti Akadeemilise Info Keskuse osakond www.aic.lv/rec/Eng/index.htm.
  
  Lisainfot on võimalik leida ENIC/NARIC Läti kodulehelt www.aic.lv.

  Euroopa haridussüsteemide ning õppimisvõimaluste kohta pakub infot Euroopa PLOTEUS portaal: http://ec.europa.eu/ploteus/

  Rahvusvahelisi koole on võimalik leida www.ecis.org.

  Lapsele lasteaia- või koolikoha leidmiseks tuleb esmalt pöörduda kas kohaliku omavalitsuse või piirkondliku haridusosakonna poole, kus jagatakse infot valikuvõimaluste ning ootejärjekordade kohta. Suuremates linnades võib olla lasteaiakohtade arv piiratud. Võimalik on laps paigutada kas riiklikku või eraasutusse (tasuline), samuti võivad olla mõningatel ettevõtetel eralasteaiad enda töötajate laste jaoks.

  Eelkool: lapsed - 5.-6. eluaasta, ettevalmistused kooliks.
  
  Põhiharidus: vanusevahemik 7–16 aastat, kohustuslik, finantseeritakse riigi ja linna eelarvest. Põhihariduse omandamist kinnitab 9. klassi lõputunnistus.
  
  Keskharidus jaguneb kaheks: üldkeskharidus (3 aastat) või kutsekeskharidus (2-4 aastat). Vabatahtlik. Finantseeritakse riigi ja linna eelarvest. Keskhariduse või kutsekeshariduse omandamist kinnitab vastav tunnistus.
  
  Akadeemiline kõrgharidus (bakalaureus, magister):  vabatahtlik. Finantseeritakse riigieelarvest või üliõpilased tasuvad õppemaksu ise. Bakalaureuseõpe kestab 3-4 aastat, magistriõpe 1-2 aastat. Haridust tõendavaks dokumendiks on bakalaureuse või magistri diplom.
  
  Doktorikraad: eeldab magistrikraadi olemasolu. Vabatahtlik; finantseeritakse riigi eelarvest või üliõpilased tasuvad ise õppemaksu. Haridust tõendav dokument on doktori diplom. Lätis on võimalik doktorikraadi teha sotsiaalteaduste, loodusteaduste, õigusteaduse, tehnika- ning humanitaarteadustes.

  Lisainfot Läti haridussüsteemi kohta on võimalik leida Läti Haridus- ning Teadusministeeriumi kodulehelt http://izm.izm.gov.lv/.

  Allikas: eures.europa.eu

• TÖÖTUKS REGISTREERIMINE, TOETUSED TÖÖTULE

  TÖÖTUKS REGISTREERIMINE, TOETUSED TÖÖTULE

  Lätis on töötushüvitise saamise õigus isikutel, kes on töötusele eelneva perioodi vältel teinud töötuskindlustusmakseid ning ennast Läti Tööturuametis (NVA) töötuna registreerinud - www.nva.gov.lv.
  
  Töötushüvitise väljamaksetega tegeleb riigi sotsiaalkindlustusamet (VSAA) ning hüvitise väljamaksed tehakse isikule kas pangakontole või posti teel.
  Lisainfo www.vsaa.gov.lv.
  
  Töötushüvitisele kvalifitseeruvad isikud, kes on töötuna registreerimisele eelnenud 18 kuu jooksul teinud töötuskindlustusmakseid vähemalt 12 kuud.
  Hüvitise saamise kestus sõltub eelneva kindlustusperioodi pikkusest:
  
  1-9 aastat - hüvitise saamise õigus 4 kuud (esimesed 2 kuud 100% ning järgnevad 2 kuud 75%)
  10-19 aastat - hüvitise saamise õigus 6 kuud (esimesed 2 kuud 100%, järgnevad 2 kuud 75% ning viimased 2 kuud 50%)
  20 aastat - hüvitise saamise õigus 9 kuud (esimesed 3 kuud 100%, järgnevad 3 kuud 75% ning viimased 3 kuud 50%).
  
  Õigus saada hüvitist 9 kuud laieneb ka nendele isikutele, kellele viimaseks sotsiaalkindlustuse maksete tegijaks oli riik, kellel on taastunud töövõime peale invaliidsusperioodi ning kuni 16aastase puudega lapse hooldajatele.
  
  Töötushüvitise saamine mõnest EMP riigist Lätis töö otsimise ajal (E 303)
  
  Töötud, kes said 4 viimase nädala jooksul enne Lätisse minekut oma kodumaal töötushüvitist, võivad selle Lätisse kuni kolmeks kuuks eksportida ja hüvitise saamist jätkata.
  
  Võtke ühendust oma lähima Eesti Töötukassa osakonnaga www.tootukassa.ee ning teatage, et kavatsete Lätisse tööd otsima sõita. Te peate täitma standardvormi, mis tuleb õigel ajal enne äraminekut vormistada. Kui Teil on õigus hüvitist 3 kuuks eksportida, väljastatakse Teile enne äraminekut vorm E303.
  
  Teil tuleb esitada Eesti Haigekassale Euroopa ravikindlustuskaardi taotlus, mida saab teha ka interneti teel (vt. www.haigekassa.ee). Euroopa ravikindlustuskaart annab õiguse vajaminevale arstiabile Euroopa Liidu territooriumil ja Euroopa Majandusühenduse piirkonnas viibimise ajal.
  
  Lätis makstakse Teile Eesti töötuskindlustushüvitist, kui täidate selles riigis tööotsijale kehtestatud nõudmised, registreerite end Läti Tööturuametis (NVA) 7 päeva jooksul ning esitate vormi E303.
  
  Lisainfot töötuskindlustushüvitise kohta on võimalik leida Läti Sotsiaalkindlustusameti (VSAA) koduleheküljelt www.vsaa.gov.lv ning infotelefonilt +371 80001015.
  
  Allikas: eures.europa.eu

• EURES trükis „Elamine ja Töötamine Lätis“

  EURES trükis „Elamine ja Töötamine Lätis“

  ELAMINE JA TÖÖTAMINE LÄTIS, 2012