Sloveenia

• ÜLDINFO

  ÜLDINFO

  Pealinn: Ljubljana
  Pindala: 20 273 km²
  Riigikeel: sloveeni
  Rahvaarv: 2 011 614 (septembser 2006)
  Rahvastiku tihedus: 95,5 in/km²
  Riigikord: parlamentaarne vabariik
  Iseseisvus: 25. juuni 1991
  Rahaühik: euro (EUR)
  Ajavöönd: Kesk-Euroopa aeg
  Tippdomeen: .si
  Telefonikood: 386
  
  Sloveenia, ametlikult Sloveenia Vabariik (sloveenia keeles: Republika Slovenija), on riik Kesk-Euroopa lõuna-osas. Tal on ühised piirid Itaaliaga läänes, Horvaatiaga lõunas ja idas, Ungariga kirdes ja Austriaga põhjas. Sloveenia asub Aadria mere kaldal, mis jääb riigi edela-osasse. Sloveenia pealinn on Ljubljana.
  
  Sloveenia on olnud Rooma impeeriumi, Karantaania vürstiriigi, Saksa-Rooma riigi, Austria-Ungari, sloveenide, horvaatide ja serblaste riigi, Jugoslaavia Kuningriigi ja viimasena Jugoslaavia Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi osa. 25. juunil 1991 saavutas Sloveenia iseseisvuse.
  
  Sloveenia on 2004. aastast Euroopa Liidu, 1993. aastast Euroopa Nõukogu ja 2004. aastast NATO liige. Jaanuaris 2008 võttis Sloveenia kasutusele Euroopa Liidu ühisraha euro ja 2008. aasta jaanuarist juulini oli Sloveenia Euroopa Liidu eesistujariik.
  
  Eesti Euroopa Liiduga Ühinemislepingust ning Euroopa Ühenduse Asutamislepingust tulenevalt võivad Eesti kodanikud alates 1. maist 2004 siseneda Sloveenia territooriumile nii kehtiva passi kui isikutunnistuse (ID-kaardi) alusel.
  
  Juhul, kui Eesti kodanik soovib Sloveeniasse elama, tööle või õppima asuda või seal tööd otsida, peab ta riigis viibimise registreerima. Registreerimiseks tuleb pöörduda kohaliku pädeva ametiasutuse poole mitte hiljem kui kolme kuu möödudes riiki sisenemise päevast arvates.
  
  SUURSAATKOND HELSINGIS
  Suursaadik T.E. Hr. Tone Kajzer

  Eteläesplanadi 24 A
  FIN-00130 Helsingi 
  Soome
  Tel: +358 9 228 99 40
  Faks: +358 9 69 44 775
  e-mail: vhe at gov dot si
  http://www.helsinki.embassy.si

  
  Eesti saatkond Sloveenias puudub.
  Sloveeniale lähim Eesti saatkond asub Budapestis.

  EESTI SUURSAATKOND BUDAPESTIS
  Suursaadik Hr. MIKO HALJAS
  1062 Budapest VI
  Lendvay u. 12 fszt.3
  Ungari
  Tel: (361) 354 25 70
  Faks: (361) 354 25 71
  e-mail: Embassy.Budapest@mfa.ee
  
  Hädaabinumbrid:
  politsei: 113
  kiirabi ja tuletõrje: 112
  
  Kasulikud lingid / Allikad:
  
  Sloveenia riigi ametlik lehekülg: http://e-uprava.gov.si/e-uprava/en/portal.euprava
  Sloveenia Tööturuamet: http://www.ess.gov.si
  Sotsiaalministeerium: http://www.mddsz.gov.si
  Tervishoiuministeerium: http://www.mz.gov.si/
  Haridus- ja Teadusministeerium: http://www.mvzt.gov.si
  Rahandusministeerium: http://www.mf.gov.si/angl/index.htm
  Siseministeerium: http://www.mnz.gov.si
  Välisministeerium: http://www.mzz.gov.si
  http://et.wikipedia.org/wiki/Sloveenia
  http://e-uprava.gov.si/e-uprava/en/portal.euprava
  http://www.ess.gov.si/eng/Eures/Eures.htm
  http://www.vm.ee

• TÖÖTURU OLUKORD

  TÖÖTURU OLUKORD

  Maailma majanduse langemine annab tunda ka Sloveenia tööturul. Detsembris 2009 oli ainult 844655 majanduslikult aktiivset isikut (4% vähem võrreldes eelmise aasta andmetega), samal ajal on kasvanud registreeritud töötute arv. (või mõtlesid: on registreeritud töötute arvu tõus? 1.- võraslo tsislo registrirovannõh besrabotnõh, 2. – registrirovano rost tsisla besrabotnõh)
  
  Töötus kasvab tänu töötute hulgale, kes kaotasid oma töö ettevõtte pankroti või likvideerimise tõttu või kelle tööandja ei ole pikendanud tähtajalisi lepinguid.
  
  2010. a jaanuari lõpus oli Sloveenia Tööturuametis registreerunud 99591 töötut, mis on 34,7% rohkem kui aasta varem. Töötute koosseis on muutunud, palju on suurenenud koondatud töötajate arv. Seoses Tööturuameti statistika andmetega oli töötuse määr detsembris 2009 10,3%. Rahvusvahelise tööturu uuringu firma (Labour Force Survey) andmetel oli kolmandas kvartalis 2009 töötuse määr 6,2%, mis on vähem ELi keskmisest.

  Toodangu maht vähenes näiteks järgmistes sektorites: mäe-, tekstiili-, naha-, toiduainete- ja puidutööstus.
   

  Tööjõu pakkumise ja nõudluse mittevastavus on eriti märgatav ehituses, metallitöötluses, masinaehitustööstuses, tarnete alal, peale selle nii teadus- ja tehnikaspetsialistide kui ka tervishoiuspetsialistide osas (meditsiiniõed ja arstid).
  
  Tööjõupuudus (aprill 2010)
  
  2130 Arvutisüsteemide disainerid, analüütikud, programmeerijad
  2143 Elektriinsenerid
  2145 Mehaanikainsenerid
  2221 Arstid
  2222 Hambaarstid
  2411 Finantsspetsialistid
  3226 Füsioterapeut jms abispetsialistid

  3231 Põetamise abispetsialistid
  5122 Kokad
  5123 Kelnerid ja baarmenid
  5169 Mujal liigitamata kaitseteenindajad
  7122 Müürsepad
  7124 Puusepad
  7137 Elektrikud
  7212 Keevitajad ja leeklõikajad
  7214 Metallkonstruktsioonide valmistajad
  7222 Tööriistavalmistajad
  7241 Elektrikud ja elektrimehaanikud
  8324 Mootorrattajuhid (raskeveokijuhid, tõstukijuhid)

   

   

  Tööjõu ülejääk (mai 2009) 
  2442 Sotsioloogid, antropoloogid jms

  2443 Ajalooteadlased, poliitikaanalüütikud
  4113 Andmete sisestaja

  4141 Raamatukuguametnikud ja kartoteegi- või registripidajad
  4190 Muud kontoriametnikud
  5145 Sotsiaalvaldkonna klienditeenindajad
  7224 Kraasilinditeritaja, metallilihvija, metallipoleerija, metallipuhastaja, metalliteritaja,

           metalliviimistleja.

  7421 Puidutöötleja

  7435 Tekstiili-, nahk- jms toodete lekaalitegijad ja juurdelõikajad
  7436 Õmblejad, tikkijad jms töölised

  8141 Puidu esmastöötlemise operaatorid

  8223 Metalliviimistlus-, plaatimis- ja galvaanimismasinate operaatorid

  8240 Puidtoodete operaatorid

  8263 Masinõmblejad

  8266 Jalatsitootmise operaatorid

  8283 Elektroonikaseadmete koostajad

  8284 Metall-, kummi- ja plasttoodete koostajad

  9152 Uksehoidjad, valvurid jms töölised

   

  Minimaalne töötasu
  
  Alates 01.03.2010 on miinimumkuupalk – 734,19 EUR bruto (562 EUR neto). Tulenevalt seadustest ja kollektiivlepingutest on tööandja kohustatud maksma vähemalt miinimumpalka.
  http://www.stat.si/

  
  Keskmine töötasu kuus
  
  Detsembris 2009 oli keskmine kuupalk 1488,19 EUR bruto ja 957,14 EUR neto. Kõrgemad palgad olid finants-, avaliku halduse, kindlustus-, haridus-, tervishoiu ja sotsiaalkindlustuse ja avalike teenuste sektoris. Madalad palgad olid toitlustus-, tekstiili-, ehitus- ja põllumajandussektoris. Osrednjeslovenska piirkonnas olid palgad kõrgemad kui keskmine üle riigi, Pomurska, Koroška ja Notranjska-kraska piirkonnades olid palgad natuke madalamad riigi keskmisest.

  http://www.stat.si/
  
   

  Töötuse määr
  
  Eurostati andmete alusel oli märtsis 2010 töötuse määr 6,2% (63000 inimest).

  http://epp.eurostat.ec.europa.eu/portal/page/portal/statistics/themes
  
  Kasulikud lingid / Allikas:
  http://eures.europa.eu

• TÖÖKOHA OTSIMINE

  TÖÖKOHA OTSIMINE

  Sloveenias võib otsida tööd Tööturuameti ja tööagentuuride kaudu. Tööandjad on kohustatud reeglina teatama kõikidest töökohtadest Tööturuametile.
  Sloveenia Tööturuamet:http://www.ess.gov.si
  
  Töövahendusteenustega, töökuulutuste avaldamisega ja töö otsimisega tegelevad Sloveenias Tööturuamet, volitatud organisatsioonid ehk tööandjad (edaspidi tööagentuurid), kellel on sõlmitud litsentsileping Tööministeeriumiga ja Sotsiaalministeerumiga. Töövahendusteenuste eest ei pea töövahendusasutused ja agentuurid tasu nõudma.
  
  Kõik registreeritud vabad töökohad Sloveenias on avalikustatud Tööturuameti infotahvlil, netileheküljel või videotekstina kättesaadavad. Reeglina on need vabad töökohad, mida tööandja reklaamib ka teistes meediakanaleis.
  
  Paljud Sloveenia ettevõted annavad teavet oma vabadest töökohtadest ka igapäevastes või regionaalsetes ajalehtedes või raadio teel, samuti internetilehekülgedel ja teletekstis. Enamik tööpakkumisi ilmub Sloveenia peamistes ajalehtedes: Delo, Dnevnik, Vecher, Primorske novice, Gorenjski glas.
  
  Delo http://www.delo.si
  Dnevnik: http://www.dnevnik.si/
  Vecher: http://www.vecer.si
  Gorenjski glas http://www.gorenjskiglas.si
  
  Paljud ettevõtted otsivad uusi töötajaid paigaldades informatsiooni oma internetileheküljele või tööagentuuride kaudu, mis litsentsilepingu põhjal leiavad tööd ja tööjõudu ning selle kõrval ka ajutist tööd tudengitele.
  Tööotsijad võivad ennast registreerida CV andmebaasides, see võimaldab tööandjal võtta ühendust sobiva kandideerijaga.
  
  Sloveenia värbamisteenistuste ja töövahendusfirmade veebileheküljed:
  http://www.profil.si
  http://www.zaposlitev.net
  http://www.adecco.si
  http://www.kadis.si
  http://www.atama.si
  http://www.manpower.si
  http://www.izberi.si
  
  Andmeid vabadest töökohtadest EL/EMÜ riikides võib leida ka EURESe tööjõu liikuvuse portaalis:
  www.eures.europa.eu
  
  Kui vajate rohkem informatsiooni vabadest töökohtadest ning töö- ja elutingimustest Sloveenias, on võimalik võtta ühendust ka EURESe nõustajatega.
  
  Kui olete leidnud sobiva töökoha, siis kandideerimiseks saatke tööandjale kiri. Kiri sisaldab tavaliselt järgmist informatsiooni:
  • kirja alguses: Teie nimi ja kontaktandmed; tööandja nimi ja aadress;
  • kirja sissejuhatav osa: tervitus, sissejuhatus;
  • kirja põhiosas: informatsioon töökohast, mida taotletakse; informatsioon sellest, kust oli leitud töökuulutus ja miks te olete sobiv kandidaat sellele töökohale;
  • kirja lõpus: viisakusvormel, allkirjastaja nimi, lisad.
  
  Kaaskiri kirjutatakse tavaliselt sloveenia keeles, kuid võib olla kirjutatud ka inglise või saksa keeles. Kirjale võib lisada CV ja haridust tõendavate dokumentide koopiaid.
  
  Euroopa Liit on kasutusele võtnud elulookirjelduse ühise formaadi. Informatsiooni CV koostamisest ja CV blanketi võib leida Europassi koduleheküljelt:
  http://europass.cedefop.europa.eu
  
  Kasulikud lingid / Allikas:
  http://eures.europa.eu
  http://europass.cedefop.europa.eu

• REGISTREERIMINE

  REGISTREERIMINE

  Eesti Euroopa Liiduga Ühinemislepingust ning Euroopa Ühenduse Asutamislepingust tulenevalt võivad Eesti kodanikud alates 1. maist 2004 siseneda Sloveenia territooriumile viisata nii kehtiva passi kui ka isikutunnistuse (ID-kaardi) alusel ning viibida seal kuni kolm kuud.
  
  Juhul, kui Eesti kodanik soovib Sloveeniasse elama, tööle või õppima asuda või seal tööd otsida, peab ta riigis viibimise registreerima. Registreerimiseks tuleb pöörduda kohaliku pädeva ametiasutuse poole mitte hiljem kui kolme kuu möödudes riiki sisenemise päevast arvates.
  
  Elamisluba
  
  EL riikide kodanikel on õigus viibida Sloveenias registreerimata kuni 3 kuud. Kui te kavatsete elada Sloveenias kauem kui kolm kuud, siis peate taotlema elamisloa ja registreerima oma elukoha või aadressi kohalikus omavalitsuses, mis asub samas regioonis, kus te elate.
  
  Alla 18-aastaseid lapsi registreerivad nende vanemad või hooldajad.
  
  Kui te viibite Sloveenias turistina, siis registreerib teid politseis teie elamiskoha omanik.
  
  Enne kui saate Sloveenia elamisloa, jääb kehtivaks maa elamisluba, kus te olete varem elanud. Kui te olete saanud elamisloa Sloveenias, siis teie elamiskoht registreeritakse aadressil Sloveenias, kus te nüüd elate.
  
  Registreemisel ja elamisloa taotlemisel peate esitama tõendid, et teil on õigus elada registreeritud aadressil:
  - omandiõigust tõendav dokument,
  - deklaratsioon kindlustatud toimetuleku kohta,
  - töötamise kohta tööandja poolt väljastatud tõend,
  - pensioni väljamaksmise tõend,
  - tõendid toimetuleku kohta teistest allikatest.
  
  Registreerimisel ja elamisloa saamisel saab välismaalane isikukoodi (EMŠO), mis on kantud Rahvastikuregistrisse. Andmed isikukoodist saadetakse samal ajal Maksuametile ja teistele ametkondadele. Rohkem informatsiooni EL kodanikele elamisloa saamise tingimuste kohta on võimalik küsida Siseministeeriumi migratsiooni osakonnast http://www.mnz.gov.si
  
  Tööluba
  
  Eesti kodanikud ei vaja töötamiseks Sloveenias tööluba.
  
  Et kontrollida olukorda tööturul, registreerivad kohalikud tööandjad tööle saabunud EL kodanikud Sloveenia Tööturuametis.
  
  Sloveenias tööle asumiseks peab teil olema tõend töölevõtmise kohta või nii töövõtja kui ka tööandja poolt allkirjastatud tööleping. Kaasas peavad olema ka teised ametiisikute poolt tihti küsitavad dokumendid nagu üliõpilaspilet, pensionitunnistus või FIEna tegutsemist tõendav dokument.
  
  Sloveenias viibival isikul peab olema kaasas ka EL riikidele ühine ravikindlustuskaart, mida väljastab Eesti Haigekassa. Põhjalikum info Haigekassa kodulehel: http://www.haigekassa.ee
  
  Registreerimisel Tööturuametis on vajalikud samuti
  - isikutunnistuse (ID-kaardi) või passi koopia;
  - sotsiaalkindlustuse tunnistuse koopia.
  
  Registreerimine Tööturuametis toimub töölepingu alusel vähemalt üks päev enne tööle asumist.
  
  Kasulikud lingid / Allikad:
  http://eures.europa.eu
  http://e-uprava.gov.si
  http://www.mnz.gov.si
  http://www.policija.si
  http://stockholm.embassy.si/en

• TÖÖSEADUSANDLUS

  TÖÖSEADUSANDLUS

  Töötingimused

  Enne tööle asumist sõlmivad töötaja ja tööandja töölepingu. Sloveenias on lubatud töötada alates 15. eluaastast. Tööleping sõlmitakse kas määratud või määramata ajaks ning täistööpäeva või osalise tööajaga. Tööandja võib rakendada töötaja tööle asumisel ka katseaega sõltuvalt tema haridustasemest või töö raskusest.
  
  Kaheksa päeva jooksul pärast seda, kui leping on sõlmitud, peab tööandja registreerima töötaja sotsiaal- ja töövõimetuskindlustuse saamiseks. Tööandja esitab töötajale kõik kindlustust puudutavad dokumendid 15 päeva jooksul pärast töötaja tööle asumist.
  
  Tööleping

  Tööleping sõlmitakse vastavalt Sloveenia töölepinguseadusele. Reeglina saab töötaja töölepingu vähemalt 3 päeva enne selle allakirjutamist. (Töölepingus võivad tööandja ja töötaja kokku leppida tööaja kestuse, palga maksmise korra ja tähtaja, puhkuse kestuse arvutamise ja puhkuse etteteatamisaja.)
  
  Reeglina peavad töölepingus olema järgmised tingimused ja andmed:
  1) poolte andmed (nimi, isikukood või registreerimisnumber, elukoht);
  2) töölepingu sõlmimise ja töötaja tööle asumise aeg;
  3) töö nimetus ja tööülesannete kirjeldus;
  4) töötamise koht;
  5) tähtajalise töölepingu korral lepingu kestus;
  6) puhkuse kestus;
  7) tööajanorm;
  8) palgatingimused
  9) töölepingu lõpetamise tähtajad;
  10)viide kollektiivlepingu rakendatavuse kohta töölepingule jne.
  
  Pärast töölepingu sõlmimist töötaja avab konto Sloveenia pangas ja maksab makse vastavalt Sloveenia seadusandlusele.
  Rohkem informatsiooni maksude maksmise kohta võib leida Sloveenia Finantsministeeriumi koduleheküljelt:
  http://www.mf.gov.si/angl/dav_car/taxation.htm
  
  Töötasu

  Alates 01.03.2010 on miinimumkuupalk – 734,19 EUR bruto (562 EUR neto). 

  Palk kantakse töötaja pangaarvele või toimub palga maksmine teisel viisil, milles on tööandja ja töötaja kokku leppinud töö- või kollektiivlepingus.
  
  Tööaeg

  Tööaeg on reeglina 36–40 tundi nädalas. Juhul kui töö on seotud suure riskiga või ohuga tervisele, võib tööaeg olla vähem kui 36 tundi nädalas.
  
  Tööandja võib nõuda töötajalt, et ta teeks ületunde. Samal ajal tuleb arvesse võtta, et tööandja võib nõuda ületundide tegemist vaid erandlikel juhtudel ning mitte rohkem kui 8 tundi nädalas, 20 tundi kuus või 180 tundi aastas.
  Öötöö kestab reeglina 8 tundi ning toimub kell 23.00-6.00 või kell 22.00-7.00. Öötöö on keelatud alla 18aastastele ning ka rasedatele ja imetavatele emadele.
  
  Puhkus

  Töötajal on õigus iga-aastasele puhkusele, mis kestab vähemalt 4 nädalat, sõltumata sellest, kas töötaja töötab täistööaega või osalise koormusega.
  Kui töötaja töötab 5 päeva nädalas, on tal õigus saada puhkust 20 tööpäeva aastas. Neil, kes töötavad 6 päeva nädalas, kestab puhkus 24 päeva aastas. Kui töötaja töötab esimest aastat, siis on tal õigus puhkusele peale 6-kuulist töötamist.
  
  Riiklikud pühad Sloveenias:
  1. ja 2. jaanuar - uusaasta
  8. veebruar, rahvapäev – Prešerni päev.
  24. märts - lihavõttepühad
  27. aprill - rahvusliku vastupanu päev
  1. ja 2. mai - töörahva püha
  25. juuni - Sloveenia rahvuspäev
  15.august - Maarja taevaminemise püha
  31. oktoober - usupuhastuspüha
  1. november - kõigi pühakute päev
  25. detsember - jõulud
  26. detsember - Sloveenia iseseisvuspäev
  
  Kasulikud lingid / Allikad:

  http://eures.europa.eu
  
  Lisainfot tööseadusandluse kohta leiate Sotsiaalministeeriumi leheküljelt: http://www.mddsz.gov.si/en/
  Seoses töötaja õiguste rikkumisega tööandja poolt võib paluda abi Tööinspektsioonilt: http://www.id.gov.si/index.php?id=2592&L=1

• MAKSUD

  MAKSUD

  Kui Te ajutiselt (rohkem kui 183 päeva aastas) või alaliselt elate ja töötate Sloveenias ning Teil on olemas sissetulek või vallas- ja kinnisvara, siis peate maksma makse.
  
  Iga kuu arvatakse töötasust maha tulumaks. Igal töötajal peab olema oma maksunumber. Selle saamiseks tuleb pöörduda Maksuametisse.
  
  Sloveenia Maksuameti kontaktandmed:
  
  REPUBLIC OF SLOVENIA
  MINISTRY OF FINANCE
  TAX ADMINISTRATION OF THE REPUBLIC OF SLOVENIA
  
  PO Box 631
  SI-1001 Ljubljana
  Slovenia
  
  Šmartinska cesta 55
  1000 Ljubljana
  
  Tel: +386 1 478 27 00
  Fax: +386 1 478 27 43
  Email:gp.durs-gdu(at)gov.si
  
  Maksuameti kontorite aadresse on võimalik leida siit:
  http://www.durs.gov.si/index.php?id=9329&L=1
  Iga töötaja peab esitama Maksuametisse tuludeklaratsioon märtsikuu lõpuni.
  Kui aasta jooksul teie tulude suurus muutub, siis tuleb teil teatud summa Maksuametisse juurde maksta või teile tagastatakse teatud summa sõltuvalt teie tuludest.
  
  Üksikisiku tulumaks on progressiivne: 16-41% sõltuvalt tuludest.
  
  Peale tulumaksu maksavad inimesed Sloveenias makse seoses kinnisvara müügiga ja  päranduse saamisega. On ka omandi- ja automaks, käibe- ja sotsiaalmaks jt.
  
  Ettevõtjad on kohustatud maksma ka sissemakse seoses töötajate kindlustusega (seoses haiguse, sünnituse, pensioni, töövõimetuse, tööpuuduse ja töötraumadega). Sellise maksu määr on 16,1%. Sotsiaalkindlustusmaks on 20,1%.
  
  Käibemaksu suurus on 20% ja soodne tariif 8,5% kehtib toidu, vee, ravimite ja raamatute puhul.

  Kasulikud lingid / Allikad:

  http://www.durs.gov.si/en/
  http://www.mf.gov.si/angl/dav_car/taxation.htm
  http://www.worldwide-tax.com/

• SOTSIAALKINDLUSTUS JA TERVISHOID

  SOTSIAALKINDLUSTUS JA TERVISHOID

  Sotsiaalkindlustus
  
  Sloveenia sotsiaalkindlustussüsteem põhineb sotsiaalkindlustusmaksude maksmisel. Sotsiaalkindlustusmakse maksavad nii töötajad kui ka tööandjad ning nende maksude suurus määratakse Sloveenias vastavalt sotsiaalkindlustuse sissemaksete tasumise seadusele.
  
  Tööandja on kohustatud registreerima töötaja Sloveenia Haigekassa kindlustuse registris 8 päeva jooksul pärast töölepingu allakirjutamist. Tööandja peab ka ise registreeruma kindlustuse registris.
  
  Peale selle on inimestel võimalus saada ka vabatahtlikku (individuaalset või kollektiivset) kindlustust, mida võib vormistada erakindlustusfirmades, millel on vastav litsents tegutsemiseks.
  
  Tervishoid

  Tervishouisüsteemi tegevust reguleeritakse Sloveenias Tervishoiuministeeriumi poolt. Sloveenia Tervishoiuministeeriumi lehekülg: http://mz.gov.si
  Tervishoiuteenused ja ravimine on Sloveenias enamikel juhtudel tasuta (välja arvatud ravimine erakliinikutes ja keerulised meditsiinilised operatsioonid).
  
  Kui Te sõidate Sloveeniasse, siis peab Teil kaasas olema Euroopa ravikindlustuskaart või selle asendussertifikaat. Euroopa ravikindlustuskaart annab õiguse vajaminevale arstiabile Euroopa Liidu territooriumil ja Euroopa Majandusühenduse piirkonnas viibimise ajal.
  Euroopa ravikindlustuskaardi taotluse vorm on saadaval haigekassa koduleheküljel: www.haigekassa.ee
  
  Pärast töösuhte algust Sloveenias kuulute Te kohustuslikku Sloveenia tervisekindlustussüsteemi.
  
  Kohustusliku tervisekindlustusega tegeleb Sloveenia Haigekassa. Rohkem tervisekindlustuse kohta Sloveenia Haigekassa koduleheküljelt: (Zavod za zdravstveno zavarovanje Slovenje): http://www.zzzs.si/
  
  Peale selle on inimestel õigus ka vabatahtlikule tervisekindlustusele, mida võib vormistada erakindlustusfirmades:
  Triglav: http://www2.zav-triglav.si
  Vzajemna: http://www.vzajemna.si/
  Adriatic: http://www.adriatic-slovenica.si/
  Coris: http://www.coris.si
  Allikas: http://eures.europa.eu
  Lisainfo: http://www.haigekassa.ee/kindlustatule/arstiabi_val/riigiti/Sloveenia/
  
  Peretoetused

  Peretoetused, mida te võite nõuda sotsiaalkindlustuse keskusest, on järgmised: vanemate toetus, toetus lapse sünni puhul, lapsetoetused, toetused paljulapselistele peredele, lapsehooldustoetused ja tulude kaotamise osaline.

  Emapuhkus kestab 105 päeva. Tulevane ema läheb puhkusele 28 päeva enne arsti poolt määratud oodatavat sünnituse tähtaega. Sel perioodil saab ta sünnitusraha, mille suurus sõltub tulevasele emale möödunud 12 kuu jooksul makstud keskmisest palgast. Isal on ka õigus saada 90 päeva lapsehoolduspuhkust. Ühel vanemal on õigus võtta 260 päeva lapsehoolduspuhkust vahetult pärast emapuhkust. Lapseraha suurus sõltub pere tuludest ja selle väljamaksmisel võetakse arvesse kuulist tulu pereliikme kohta möödunud 12 kuu jooksul. Vanematel on igal ajal õigus nõuda lapsetoetust nende elukohajärgsest sotsiaalkindlustuse osakonnast, kui lapsel on alaline elamisluba. Vanematel on õigus saada lapseraha 1 aasta.
  
  Allikas: http://eures.europa.eu

• MAJUTUS JA ELUTINGIMUSED

  MAJUTUS JA ELUTINGIMUSED

  Majutuseks võib Sloveenias teha valiku järgmiste võimaluste hulgast: hotellid, apartmendid, motellid, bungalod, külalistemajad, hostelid, üliõpilaste ühiselamud.
  
  Informatsiooni elamispinna ostu, müügi ja üürimise kohta võib otsida näiteks kohalikest ajalehtedest (Delo, Dnevnik, Vecher), peale selle ka ajakirjadest ja kinnisvarabüroode kaudu internetist (nepremichninski Oglasi, Nepremichnine SLONEP) ja teistest meediaallikatest.
  
  Kui tahate rentida korterit, siis sõlmite lepingu korteri omanikuga. Leping peab olema notariaalselt kinnitatud. Korteri maksumus ja rendi hind sõltuvad sellest, kus korter asub (kas kesklinnas või linna ääres), kas korter on möbleeritud või mitte ja korteri vanusest. Kõige kõrgemad hinnad on Ljubljanas ning lähimates regioonides Primorska ja Gorenjska. Mõnikord sisaldab rent ka kommunaalmakse (vee, gaasi, elektri ja telefoni eest). Tavaliselt küsitakse renti esimese kolme kuu eest ette.
  
  Sloveenia ajalehed:
  Delo http://www.delo.si
  Dnevnik http://www.dnevnik.si
  Vecher http://www.vecer.si
  
  Hotellid:
  Sloveenia turismiinfo http://www.slovenia.info/
  Sloveenia Turismiinfokeskus http://www.ntz-nta.si/
  
  Kinnisvaraagentuurid:
  http://www.property.si/
  http://www.slonep.net/
  http://nepremicninski-oglasi.si/
  
  Hostelid:
  http://www.souhostel.com/
  http://www.bit-center.net/working_inn_pon_eng.html
  http://www.youth-hostel.si/
   

  Transport:

  Sloveenia piirneb Itaalia, Austria, Ungari ja Horvaatiaga. Transpordi infrastruktuur on hästi arendatud. Maanteedel on olemas parkimis- ja puhkamisvõimalusi, restorane ja motelle. Peamistel maanteedel on palju tanklaid, mis on avatud 24 tundi ööpäevas.
  
  Sloveenia rahvuslik lennukompanii Adria pakub lennureise peamiselt Euroopa pealinnadesse. Lennud toimuvad peamiselt Brnik lennujaamast (Ljubljana lähedal) ja Maribori lennujaamast. On olemas ka lennujaam Portorožis, see on väiksematele lennukitele ja on avatud kell 8-22 suvel ja kell 9-16 talvel.
  
  Rongiga on võimalik Sloveeniast sõita Itaaliasse, Austriasse, Ungarisse, Horvaatiasse, Makedooniasse. On olemas kaasaegne linnadevaheline rong Ljubljana ja Maribori vahel; see rong sõidab liinil Zagreb-Ljubljana-Salzburg-München. Peale selle on ka spetsiaalseid ronge, mis sõidavad Sloveenia puhkusepaikadesse (Atomske Toplice, Laško, Bohinj Water Park, BTC City and Atlantis Water Park) ja suusakuurortitesse (Pohorje, Vogel, Komna, Kobla).
  
  Koperi sadam on kõige mugavam veetranspordi ümberlaadimispunkt, mis ühendab Kesk- ja Ida-Euroopat Vahemerega.
  Sloveenias ei toimu reisijate regulaarset veevedu. On võimalik vaid veesõit Izolast Veneetsiasse märtsist novembrini.
  
  Sloveenias on olemas ka linnadevahelised ja rahvusvahelised bussiliinid.

  Kasulikud lingid / Aallikad:

  http://eures.europa.eu
  http://www.ess.gov.si/eng/Eures/GuideSlovenia/GuideSlovenia.htm

  Raudtee: http://www.slo-zeleznice.si
  Lennupiletid: http://www.adria.si, http://www.lju-airport.si, http://www.maribor-airport.si/
  Autoteed: http://www.dars.si, http://www.amzs.si/, http://www.cestnina.si/
  Buss: http://www.ap-ljubljana.si, http://www.lpp.si
  Sadam: http://www.luka-kp.si

• HARIDUS JA KUTSEKVALIFIKATSIOONID

  HARIDUS JA KUTSEKVALIFIKATSIOONID

  Sloveenias finantseeritakse haridus peaaegu täielikult riigi poolt ja osaliselt ka kohalike omavalitsuste poolt. Riik finantseerib nii ühiskondlikke koole kui ka litsentseeritud erakoole. Õppeaasta algab õpilaste jaoks 1. septembril ja üliõpilaste jaoks 30. septembril.
  Põhikool on kohustuslik ja kestab 9 õppeaastat. Laps võetakse kooli, kui ta on saanud kuueaastaseks.
  Pärast põhikooli lõpetamist jätkab 98 % õpilastest õppimist keskkoolides, kutsekoolides, kesk-eriharidusasutustes või gümnaasiumites. Õppimine on sel juhul tasuta ja kestab 2,5-5 aastat.
  
  Keskhariduse omandamine keskkoolides, kutsekoolides ja kesk-eriharidusasutustes  võimaldab õppimise jätkamist kõrgkoolides. Ülikooli astumiseks on vaja läbida ettevalmistuskursused, mis kestavad 1 aasta. Õppimine gümnaasiumis kestab reeglina 4 aastat ja võimaldab õpilastele õppida edasi nii ülikoolides kui teistes kõrgkoolides.

  Sloveenias on neli ülikooli (Ljubljana ülikool, Maribori ülikool, Primorska ülikool ja  Nova Gorica ülikool). Õpingud ülikoolis kestavad 4–6 aastat.

  Täiskasvanutele pakub informatsiooni ja nõuandeid edasiõppimise võimaluste kohta Täiskasvanute Õppekeskus (Andragoški center Slovenije).
  
  Kvalifikatsioonide tunnustamine

  Kui Te soovite kandideerida töökohale, mis vajab kutsekvalifikatsiooni tunnustamist (arst, medõde, farmatseut, jurist, õpetaja jt), peate esitama Sotsiaalministeeriumile kvalifikatsioonide tunnustamise taotluse. Taotlusele lisatakse kehtiva passi koopia, haridust tõendav dokument jne.
  
  Rohkem informatsiooni diplomite ja ametialaste kvalifikatsioonide tunnustamise kohta on Sloveenia Sotsiaalministeeriumi koduleheküljel: http://www.mddsz.gov.si/ ja ENIC/NARIC keskuste kodulehekülgedel: http://www.enic-naric.net.

   

  Kasulikud lingid / Allikad:

   

  Sloveenia Sotsiaalministeerium: http://www.mddsz.gov.si/

  Haridus- ja Spordiministeerium: http://www.mss.gov.si/
  Kõrgharidus-, Teadus- ja Tehnoloogiaministeerium: http://www.mvzt.gov.si
  Ljubljana Ülikool:http://www.uni-lj.si/
  Maribori Ülikool:http://www.uni-mb.si
  Primorska Ülikool: http://www.upr.si
  Nova Gorica Ülikool: http://www.p-ng.si/si/
  Sloveenia Kutsehariduse Keskus: http://www.cpi.si/
  Mobiilsuse ja Euroopa Haridus- ja Treeningprogrammide Keskus: http://www.cmepius.si/en/
  Sloveenia Täiskasvanute Haridusinstituut: http://www.acs.si/
  ENIC/NARIC http://www.enic-naric.net.

• TÖÖTUKS REGISTREERIMINE

  TÖÖTUKS REGISTREERIMINE

  Kui te olete kaotanud töö, siis on teil uue töö otsingute ajal õigus saada töötuskindlustushüvitist. Pealesunnitud töötuse vastu on kindlustatud kõik töötajad ja avalikud teenistujad, kes on kohustatud maksma töötuskindlustusmakset.
  
  Teil on õigus töötuskindlustushüvitisele, kui te olete töötuna arvele võtmisele eelnenud 18 kuu jooksul töötanud ja maksnud töötuskindlustusmakset vähemalt 12 kuud. Pärast töö kaotamist peate 30 päeva jooksul end töötuks registreerima elukohajärgses tööhõiveametis ning esitama töötuskindlustushüvitise saamiseks taotluse.
  
  Töötutoetuse saamise kestus sõltub töötu vanusest ja sotsiaalkindlustusmaksete tasumise perioodist. Inimene võib saada töötutoetust 3-24 kuud.
  
  Töötutoetus määratakse
  3 kuuks – kui teil on kindlustusstaaži 1-5 aastat;
  6 kuuks – kui teil on kindlustusstaaži 5-15 aastat;
  9 kuuks – kui teil on kindlustusstaaži 15-25 aastat;
  12 kuuks – kui teil on kindlustusstaaži 25 aastat ja enam;
  18 kuuks – inimesele vanuses 50 aastat ja kui tal on kindlustusstaaži 25 aastat;
  24 kuuks – inimesele vanuses 55 aastat ja kui tal on kindlustusstaaži 25 aastat ja enam;
  
  Töötutoetuse suurus sõltub inimese töötasust viimasel 12 töötatud kuul. Esimese kolme kuu jooksul makstakse töötutoetust 70% varasemast keskmisest töötasust, pärast seda kuni määratud perioodi lõpuni – 60%.
  
  Töötutoetuse saamiseks teisest EL riigist peab Sloveenia Tööturusüsteemis registreeruma ja esitama taotluse – vormi E303.
  
  Lisainformatsioon:
  http://www.tootukassa.ee
  
  Allikad:
  http://eures.europa.eu
  http://www.ess.gov.si/eng/Eures/GuideSlovenia/GuideSlovenia.htm

• MUU INFO

  MUU INFO

  Sloveenia EURES nõustajad.doc LWC.doc