Avaleht Tööotsijale Elamis- ja töötamistingimused EUROOPAS Šveits

Šveits

ÜLDINFO

ÜLDINFO

ŠVEITSI KONFÖDERATSIOON

Ametlik riiginimi: Šveitsi Konföderatsioon
Pealinn: Bern
Rahaühik: Šveitsi frank (CHF)
Pindala: 41,285 km2
Rahvaarv: 7,5 miljonit
Haldusjaotus: 26 kantonit

Šveitsi Konföderatsioon asub Kesk-Euroopa Alpi regioonis. Šveits piirneb põhjast Saksamaaga, lõunast Itaaliaga, läänest Prantsusmaaga ja idast Austria ja Liechtensteiniga. Elanikkonnast 79,8% moodustavad Šveitsi kodanikud ja vastavalt välismaalastest residente 20,2%, kellest suurima osakaaluga itaallased 18%.
Lisaks Bernile on teised suuremad linnad Geneva ja Zürich.
Keel
Šveitsis on neli ametlikku riigikeelt: saksa-, prantsuse-, itaalia- ja romaani keel Umbes 70% rahvastikust kõneleb saksa keelt, 20% prantsuse keelt, 7% itaalia keelt. Romaani keelt räägitakse ainult mõnes Graubündeni kantoni orus.
Kohalik aeg:
Šveitsis on kasutusel talveaeg ja suveaeg. Talveaeg ehk standartaeg on GMT+1 ja suveaeg GMT+2. Kuna ka Eestis on ka kasutusel nii talveaeg kui ka suveaeg, siis nt. kui Eestis on kell 09.00, siis Hollandis on samal ajal kell 08.00 (10.12.2007 seisuga).
Telefoni kaugvalimise kood:
Šveitsi helistades: 00 41 ja seejärel Šveitsi kohalik telefoninumber.
Šveitsist helistades: 00 - sihtriigi kood – piirkonna kood – kohalik telefoninumber.
Hädaabi numbrid:
Politsei: 117; tuletõrje: 118; kiirabi: 144; helikopteriga hädaabiteenus: 1414/1415;
Maantee hädaabi: 140; lastekaitse number: 147; hädaabi mürgituste korral: 145; „abistav käsi“: 143.
Kliima
Šveits asub parasvöötmelises kliimas ning on mõjutatud Golfi hoovusest. Suvi on reeglina soe ja niiske koos mõningaste vihmaperioodidega. Talvine ilm mägedes on päikeseline ja lumega, kuid madalamatel aladel kaldub talv olema pilvine ja udune. Keskmine temperatuur suvel on 18,7 kraadi (juuli) ja talvel -0,84 kraadi (jaanuar).
Poliitika
Konstitutsiooniga on paika pandud, et Šveitsi juhitakse kui vabariiki ja riigis valitseb föderaalne demokraatlik riigikord. Seadusandlikuks koguks on Föderaalne Assamblee, mis koosneb kahest võrdsest kojast: Ülemkojas (Osariikide Nõukogu, Council of States) on 46 saadikut, kes esindavad kantoneid ja Alamkojas (Kodanike Nõukogu, National Council) on 200 liiget, kes esindavad elanikkonda. Kõrgeim juriidiline võim on Lausannes asuv Föderaalne Ülemkohus.
Igal kantonil on oma konstitutsioon, parlament, valitsus ja kohus. Kantonite koosseisu kuuluvad umbes 2900 omavalitsust (kommuuni) omavad samuti küllaltki suurt autonoomiat.
Usk
Šveitsis valitseb usuvabadus. Kaks kõige enam levinud religiooni on rooma katoliku usk (ca 41,8%) ja protestantism (40%). Immigratsioon on toonud Šveitsi ka islami usu (4,3%).
Kultuur
Šveitsi kultuurielu on väga mitmekesine. See tuleneb paljuski sellest, et Šveitsis on neli ametlikku keelt ja rahvastiku mitmekesisusest on tingitud ka kultuuri mitmekesisus. Ajaloolised vanad linnad, lossid, kirikud ja nunnakloostrid on tõendiks Šveitsi rikkalikust ajaloopärandist. Šveits on uhke oma muuseumite arvukuse (980 muuseumit) ja mitmekesisuse üle. Üle maailma on kuulsad oma kvaliteedi ja elegantsi poolest Šveitsi kellad. Samuti teab maailm Šveitsi šokolaadi ja juustu. Kindlasti seonduvad Šveitsiga Alpid ja suusatamine. Kultuuri ja seltskonna elu kohta saate lugeda informatsiooni: www.myswitzerland.com
Eestis puudub Šveitsi Suursaatkond. Vajadusel on võimalik ühendust võtta Šveitsi Aupeakonsuliga Eestis:
Aupeakonsul Eestis Hr. Andreas Lehmann
Laki 5, 10621 Tallinn
Tel.: +372 658 1133
Faks: +372 658 1139
E-mail: andreas dot lehmann at trueb dot ee

või Riias asuva saatkonna Regionaalse konsulaarkeskusega Balti riikidele:

Šveitsi Konföderatsiooni Suursaatkond Riias
Regionaalne konsulaarkeskus Balti riikidele
Elizabetes iela 2, 1340 Riia, Läti
Tel: + 371 67 33 83 51/52;
Fax: + 371 67 33 83 54
E-mail: rig dot vertretung at eda dot admin dot ch (saatkond)
E-mail: baltischestaaten at eda dot admin dot ch (Regionaalne konsulaarkeskus Balti riikidele)
www.eda.admin.ch/riga

Keskuses osutatakse konsulaarteenused (passi- ja ID-kaardi taotlemine, perekonnaseisu toimingud, registreerimine, viisad jms)
Eesti Aukonsul Šveitsis, Zürichis Hr. Hans Graf
Bergstrasse 52, CH-8712 Stäfa
Switzerland
Tel. +41 1 926 8837
Faks: +41 1 926 8838
E-post: estland at bluewin dot ch
www.baltics.ch/konsulat
Eesti Aukonsul Šveitsis, Genfis Hr. Matteo Inaudi
av. Léon-Gaud 5, Geneve 1206
Tel: + 41 22 839 70 00;
Fax + 41 22 839 70 07
E-mail: minaudi at avocats dot ch

Vaata lisainfot: www.swissworld.org, www.ch.ch; www.admin.ch, www.vm.ee.
TÖÖTURU OLUKORD
TÖÖTURU OLUKORD

Tööturu lühiülevaade

Keskmine töötuse määr Šveitsis veebruaris 2013 a. oli 3,4%, mis on üks madalamaid võrreldes ülejäänud Euroopaga. Śveitsi siseselt on märgata suuri piirkondlikke erinevusi. Riigi prantsuse ja itaalia keelt kõnelevas osas oli keskmisest kõrgem tööpuudus (4,3%) samas kui riigi saksa keelt kõnelevas osas oli keskmine 2,1%. Samuti on töötuse määr oluliselt suurem sisserändajate hulgas - 6,9%, mis on pea kolm korda kõrgem Šveitsi kodanike töötuse määrast (2,1%).
Šveitsi majanduse aluseks on kõrgelt kvalifitseeritud tööjõul teostatavad kõrgelt kvalifitseeritud tööd. Peamised valdkonnad on mikrotehnoloogia, Hitech, biotehnoloogia ja keemia, tervishoid ja sealhulgas ka ehitus. Viimastel aastatel on kasvanud kiiresti teenindussektoris töötavate inimeste osakaal. Enamik tööealistest inimestest Šveitsis leiab rakendust väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes, mis mängivad olulist rolli Šveitsi majanduses. Põllumajandusel on niivõrd oluline osa Šveitsi elus, et selle roll on sätestatud riigi põhiseaduses. Umbes neli protsenti tööealisest elanikkonnast töötab põllumajanduses ja metsanduses, kuid nende arv jätkuvalt langeb.
Endiselt on säilinud vajadus peamiselt kõrgharidusega spetsialistide järele:
- insenerid;
- kõrgharidusega IT-spetsialistid;
- arstid ja õed;
- ehitussektori oskustöölised (müürsepad, tislerid, puusepad, maalrid jm);
- elektrikud, elektrimehaanikud;
- kokad; kelnerid, ettekandjad ja baaridaamid.
Allikas: http://eures.europa.eu/
PALGAD:
Šveitsis ei ole riiklikul tasandil kehtestatud ühtset miinimumpalka. Ainult teatud kollektiivlepingud sisaldavad siduvaid sätteid, mis käsitlevad tasu. Palgatase Šveitsis on üldiselt võttes kõrgem, kui teistes Euroopa riikides. Näiteks oli 2012. aastal riigi keskmine brutopalk CHF 6127 kuus. Kuid tase erineb oluliselt erinevate tööstus- ja teenindussektorite lõikes.
Šveitsi Ametiühingute Liidu poolt on koostatud palga kalkulaator, mis võimaldab tööotsijal saada ettekujutuse palgast, mis teda ees ootab – seda siis vastavalt töösoovile ja erialasele kvalifikatsioonile. Palga kalkulaatori võite leida aadressilt: www.lohnrechner.ch.

Allikas: Euroopa töövahendusportaal: http://eures.europa.eu /september 2012/
TÖÖKOHA OTSIMINE

TÖÖKOHA OTSIMINE

Alates 01.05.2012 otsustas Šveitsi valitsus vähendada kaheksast 2004. aastal Euroopa Liiduga liitunud riigist sh. Eesti Vabariigist pärit töötajate ligipääsu oma tööturule, vähendades aastas väljaantavate B kategooria elamisõiguste arvu kuni 2000-ni (varasema 6000 asemel). Sellest tulenevalt on B kategooria elamislubade taotlemine raskendatud ja eeldab üldjuhul tööandja olemasolu, kes on tõsiselt huvitatud töötaja värbamisest Eestist.
EL kodanikel on elamisõigus Šveitsis juhul, kui ollakse Šveitsis kas töötaja, ettevõtja, õppija või suudetakse tõestada, et elamisloa taotleja omab piisavalt elatusvahendeid.

Rohkem infot leiate alalõigust "Registreerimine" ja Šveitsi Migratsiooniameti kodulehelt www.swissemigration.ch.

Šveitsis tööd otsides on oluline teada, et vajalik on saksa ja/või prantsuse keele oskus. Mis keel just tööotsinguiks vajalikum, oleneb asjaolust, mis piirkonnas Te Šveitsis tööd otsite. Mõningates piirkondades võib vajalik olla ka itaalia keele oskus. Kasuks tuleb ka inglise keele oskus, kuid ainult inglise keelega on tööd leida väga raske.
Peamised Šveitsis kasutatavad tööotsingu kanalid on:
• regionaalsed tööturuasutused
• otsekontaktid tööandjatega
• ajakirjandus
• eratööbürood
• internet

Šveitsis vastutavad riiklikul tasemel pakutava töövahenduse eest regionaalsed (kantonite) tööturuasutused. Kantonites asuvad tööturuasutused jagavad infot vabade töökohtade ning töötamisega kaasnevate õiguste ja kohustuste kohta. Nende kontaktid ja ka tööpakkumised võite leida aadressilt www.jobarea.ch.

Soovitame tööotsijal tutvuda ka rahvusvahelise Euroopa EURES portaaliga eures.europa.eu, kus tööpakkumised millele on lisatud Euroopa Liidu sinine lipuke, on suunatud välistööjõule. See tähendab, et tööandjad ei leia hetkel kohalikult tööturult sobivaid kandidaate ja on valmis värbama töötajaid teistest riikidest.
Riiklike töövahendajate kõrval eksisteerib Šveitsis hulgaliselt era töövahendusfirmasid. Tulenevalt Šveitsi seadusandlusest, peavad kõik era töövahendusfirmad omama antud teenuse osutamiseks litsentsi. Litsentseeritud agentuuride loetelu leiate: www.avg-seco.admin.ch.
Suur osa tööpakkumistest ei leia kajastamist ajalehtedes või interneti tööotsingu portaalides. Śveitsis on väga levinud praktika, et paljud töökohad täidetakse tööotsijatega, kes on eelnevalt võtnud isiklikult firmaga kontakti. Tänapäeval paljud firmad avaldavad teavet vabadest töökohtadest oma kodulehel.
Śveitsi firmade nimed, tegevusalad ja kodulehed võite leida järgmistelt aadressidelt: www.swissfirms.ch; www.cci.ch.
Ajakirjandus:
www.zeitung.ch
www.onlinenewspapers.com
Tööotsinguportaalid:
www.jobarea.ch; www.eures.ch;
www.monster.ch; www.jobs.ch;
www.jobpilot.ch; www.jobscout24.ch;
www.jobup.ch; www.stepstone.ch;
www.jobrapido.ch; www.jobkralle.ch;
www.baujob.ch; www.aushilfe.ch;
www.adsjob.com; www.hoteljob.ch;
www.agriwork.ch.
Kandideerimisdokumendid:
Täielik kandideerimisdokumentide "pakk" sisaldab endas: kaaskiri, CV (soovitavalt fotoga), sertifikaadid ning diplomid (või nende kinnitatud koopiad) ja võimalusel ka soovituskirjad. Kõik antud dokumendid peavad olema koostatud ühes Śveitsi ametlikus riigikeeles, st saksa, prantsuse või itaalia keeles. Mõningatel asjaoludel, näiteks, kui tegemist on rahvusvahelise kopmaniiga, siis aktsepteeritakse ka ingliskeelseid kandideerimisdokumente.
Kirjalik tööavaldus peaks olema korrektselt koostatud, sest seeläbi kujuneb tööandjal Teist esmamulje.

Tööavaldus Śveitsis koosneb 2 osast:

Kaaskiri: peaks olema trükitud; stiililt konkreetne, selge ja ametlik ning ei tohiks pikkuselt ületada ühte A4 formaadis lehekülge. Sõnastuses tuleks oma tööleasumise põhjused arusaadavalt esile tuua. Kaaskirjas peaks olema veel ära toodud Teie põhjendus, miks Te arvate ennast sobivat sellesse ametisse ja Teie motiveeritus seda tööd teha. Töötajate värbamisel on Śveitsi tööandjad väga huvitatud töötaja motiveeritusest. Lõpetuseks võiksite kaaskirjas märkida, et oleksite väga tänulik võimaluse eest intervjuul oma avaldust veel kord tutvustada.

Elulookirjeldus (CV): Śveitsis on tavaks kasutada eluloo sõnastuses asjalikku stiili. CV peaks olema vormistatud trükitud kujul, sisaldama üksnes fakte ja arve ning pikkus maksimum kaks A4 lehekülge (soovitavalt tabeli formaadis). Elulookirjelduse ülesehitus on alljärgnev: isikuandmed, kontaktandmed, haridus, töökogemus, keeled ja arvutioskus, vaba aja tegevused, soovitajad. Haridus ja töökogemus peab olema kronoloogilises järjekorras. Reeglina ei kuulu CV juurde passifoto ja diplomid – need esitatakse juhul, kui tööandja nõuab.
Erinevates keeltes CV näidise leiate aadressilt www.europassikeskus.ee. Europassi kodulehel on võimalik täita elektrooniliselt CV ja selle täitmist lihtsustavad juhendmaterjalid ning näited.
REGISTREERIMINE

REGISTREERIMINE

Riiki sisenemise tingimused
Eesti Euroopa Liiduga ühinemislepingust ning Euroopa Ühenduse asutamislepingust tulenevalt võivad Eesti kodanikud alates 1. maist 2004 siseneda Śveitsi territooriumile nii kehtiva passi kui ID-kaardi alusel. See nõue kehtib kogu Euroopa Liidu piires.
01.05.2012 jõustus otsus, millega Šveitsi valitsus otsustas vähendada kaheksast 2004. aastal Euroopa Liiduga liitunud riigist pärit töötajate ligipääsu oma tööturule, vähendades aastas väljaantavate B kategooria elamisõiguste arvu kuni 2000-ni (varasema 6000 asemel). Põhjuseks on märgitud Šveitsi valitsuse vajadus hoida immigratsiooni kontrolli all.
Šveitsi valitsuse otsus puudutab 1. mail 2004 Euroopa Liiduga ühinenud Eesti, Läti, Leedu, Slovakkia, Sloveenia, Poola, Tšehhi ja Ungari kodanikke.
Ilma elamisloata on Eesti kodanikel võimalik viibida Šveitsis kuni kolm kuud. Siiski on isik kohustatud 14 päeva jooksul peale riiki saabumist registreerima oma peatumiskoha kohalikus omavalitsuses.
Kui Eesti kodanik soovib Šveitsi elama, tööle või õppima asuda või seal tööd otsida ning riigis soovitakse viibida kauem kui kolm kuud, tuleb lisaks kohalikus omavalitsuses registreerimisele taotleda ka elamisluba. Kui olete eelnevalt registreerinud oma peatumiskoha kohalikus omavalitsuses, siis üldiselt edastab juba kohalik omavalitsus Teie dokumendid edasi migratsiooniameti kohalikku esindusse. Šveitsi elama ja tööle asujaile elamisloa väljastamise eest vastutab migratsiooniameti kohalik esindus. EL kodanikel tekib elamisõigus Šveitsis juhul, kui ollakse Šveitsis kas töövõtja, ettevõtja, õppija või suudetakse tõestada, et elamisloa taotleja omab piisavalt elatusvahendeid.
Eestis ajutise või alalise elamisloa alusel viibivatel isikutel, kes ei ole EL kodanikud, tuleb Šveitsis töötamiseks taotleda tööluba.
Registreerimiseks ja elamisloa saamiseks vajalikud dokumendid:
- kehtiv isikutunnistus,
- tõendusmaterjal, et isik omab töökohta, on ettevõtja või on muul moel finantsiliselt kindlustatud,
- kaks dokumendifotot (3,5 x 4,5 cm),
- kehtiv Euroopa ravikindlustuskaart,
- vajadusel vorm E301 või E303;
- vajadusel teisi ametiisiku poolt küsitud dokumente (sünnitunnistus, haridust tõendavad dokumendid jm.)
Migratsiooniameti kohalik esindus väljastab allpool kirjeldatud elamislube:
L-elamisluba - lühiajaline elamisluba: väljastatakse tähtajaliselt ja maksimum kuni üheks aastaks. EL/EEA kodanikel on õigus L-tüübi elamisloale juhul, kui loa taotleja omab töölepingut kestvusega kolmest kuust kuni 12-ne kuuni. Kui töösuhte kestus jääb alla kolme kuud, siis ei ole vajalik elamisluba taotleda vaid piisab esmasest registreerimisest kohalikus omavalitsuses 14 päeva jooksul peale riiki saabumist.
B-elamisluba – elamisluba kehtivusega kuni viis aastat. EL/EEA kodanikel on õigus B-tüübi elamisloale juhul, kui loa taotleja omab töölepingut kestvusega üle ühe aasta või kui tegemist on tähtajatu töölepinguga. Elamisluba saab pikendada veel viieks aastaks ilma, et oleks vaja läbida täiendavaid protseduure, kui välisriigi kodanik vastab elamisloa nõuetele.
C-elamisluba – alaline elamisluba väljastatakse välisriigi kodanikele, kes omavad eelnevalt juba B-elamisluba ning on viibinud riigis eelnevalt viis kuni kümme aastat.
Lisainfot küsi migratsiooniameti kohalikust esindusest või elukohajärgsest kohalikust omavalitsusest. Kantonite migratsiooni- ja tööhõiveasutuste kontaktid: http://www.bfm.admin.ch/bfm/en/tools/kontakte.html

Lisainfot registreerimisprotseduuride kohta leiate: www.bfm.admin.ch, www.swissemigration.ch
TÖÖSEADUSANDLUS
TÖÖSEADUSANDLUS

Alates 01.05.2012 otsustas Šveitsi valitsus vähendada kaheksast 2004. aastal Euroopa Liiduga liitunud riigist sh. Eesti Vabariigist pärit töötajate ligipääsu oma tööturule, vähendades aastas väljaantavate B kategooria elamisõiguste arvu kuni 2000-ni (varasema 6000 asemel). Sellest tulenevalt on B kategooria elamislubade taotlemine raskendatud ja eeldab üldjuhul tööandja olemasolu, kes on tõsiselt huvitatud töötaja värbamisest Eestist. Kui Eesti Vabariigi kodanikule on väljastatud L- või B-kategooria elamisluba, siis on tal palga, soodustuste, sotsiaalkindlustuse, töötingimuste jms suhtes samad õigused nagu Šveitsi töövõtjatel.

Šveitsis on lubatud tööle asuda alates 15. eluaastast. Mõningatel erijuhtudel on lubatud töötada alates 13. eluaastast (nt erinevat laadi kergemad tööd, kultuuri-, kunsti- ja spordiüritustel, reklaamis, postiteeninduses).
Śveitsis eksisteerib mitut liiki töölepinguid
Esiteks individuaalsed töölepingud, mis sõlmitakse ühe konkreetse tööandja ja töövõtja vahel ja mille kohaselt töötaja kohustub töötama tööandja heaks kokkulepitud tasu (palga) eest. Lepingus on välja toodud osapoolte õigused ja kohustused: töötaja peab täitma talle tööandja poolt pandud töökohustusi ja samal ajal peab tööandja maksma töötajale töötasu, tema eest sotsiaalkindlustusmakseid ning võimaldama töötajale tasulist puhkust jne.
Teine levinud töölepingu liik on kollektiivleping, mida kasutatakse mitmetes kindlates tööstus- ja majandusharudes. Kollektiivleping on kirjalik konventsioon ühe või mitme tööandja või nende ühenduse ja ametiühingute vahel.
Töölepingud jagunevad veel omakorda kaheks: tähtajalised töölepingud ja tähtajatud töölepingud.

Töölepingus peavad kirjas olema:
- töötaja ja tööandja nimed ja muud rekvisiidid (aadress, kontaktandmed jne);
- töösuhte alguskuupäev, töö tegemise koht;
-   palgamäär ja maksmise sagedus (vajadusel lisainfo toetuste, preemiate ja palga maksmise     kohta töötaja haigestumise korral);
- tööaeg (eeldatav tööaeg, maksimaalne tööaeg; vajadusel välja tuua erijuhud: öötöö, töötamine pühapäeviti jm);
- puhkuste ja haigestumisega seonduv info;
- töötaja ning tööandja etteteatamisajad töösuhte lõpetamise korral,
- ametinimetus ning lühike töö kirjeldus
- tähtajalise lepingu puhul töösuhte lõpukuupäev
- info kollektiivsete lepingute kohta, mis mõjutavad töötaja õigusi ja töötingimusi
Leping peab olema vormistatud kirjalikult. On võimalik sõlmida tööleping ka suuliselt ja seda aktsepteeritakse, kuid siiski on praktilistel kaalutlustel soovitav sõlmida kirjalik tööleping.
Kui töötajale rakendatakse katseaega, tuleb see töölepingus eraldi punktina välja tuua. Katseaja pikkus on 1-3 kuud.
Tööaeg: Seadusega on kehtestatud maksimaalselt 45-tunnine töönädal töötajatele järgmistes valdkondades: tööstusettevõtted, kontoripersonal, tehniline personal, suurte jaemüügikaupluste müüjad.  Kõigi teiste palgatöötajate jaoks kehtib 50-tunnine töönädala ülempiir.
Ületundide eest tuleb vastavalt seadusele maksta 125% kokku lepitud töötasust (tunnitasust) või kokkuleppel töövõtjaga kompenseerida samas mahus vaba ajaga. Kirjalikus töölepingus võivad töövõtja ja tööandja siiski kokku leppida ka teistsugustes osapooli rahuldavates lahendustes. Erijuhtudena käsitletakse ajutist töötamist öisel ajal, töötamist pühapäeval ja riiklikel pühadel ning siis on ette nähtud spetsiaalne kompensatsioon.
Puhkus: õigus puhkusele on üks põhiõiguseid, mille peab tööandja töötajale tagama iga töötatud aasta eest. Seadusega sätestatud iga-aastased miiniumpuhkused on järgmised:
- 4 nädalat töötajatele ja praktikantidele vanuses üle 20-aasta;
- 5 nädalat kuni 20-aastastele töötajatele ja praktikantidele;
Kollektiivlepingutes võib olla sätestatud ka pikemad puhkused, seda just kõige sagedamini tulenevalt tööstaažist antud ettevõttes või tulenevalt töötaja vanusest.
PALK: Śveitsis ei ole kehtestatud riiklikku miinimumpalka. Ainult teatud sektorite kollektiivlepingutes on kehtestatud kohustuslikud palgamäärad (miinimumpalk). Näitena võib välja tuua hotellide ja restoranide töötajad. Mõned kollektiivlepingud võivad ette näha ka kõrgemaid palku, väiksemat töötundide arvu nädalas, pikemat puhkust jne. Samas osad kollektiivlepingud kehtivad ainult kindlates kantonites. Sellest tulenevalt on soovitav enne esmast intervjuud kontakteeruda antud sektori ametiühingu kontaktisikuga, kuhu Te tööd otsite, saamaks rohkem infot antud sektori palkade kohta. Sellele vaatamata on palgatase Śveitsis kokkuvõttes kõrgem kui teistes Euroopa riikides, kuid varieerub suuresti nii erialade kui ka kantonite lõikes. Palka makstakse enamasti kord kuus pangakontole.
Vaata lisainfot-palgakalkulaatorid: www.lohnrechner.bfs.admin.ch; www.lohnrechner.ch.

Töölepingu lõpetamine: tähtajalise töölepingu puhul on töötamise viimaseks päevaks töölepingu lõppemise kuupäev ja sellest ei ole vaja eelnevalt ette teatada. Tähtajalise töölepingu pikendamisel peale tähtaja möödumist muutub ta automaatselt tähtajatuks lepinguks. Katseajal on kummalgi osapoolel kohustus töölepingu lõpetamisest teatada 7 päeva ette. Erandiks on juhud, kui kirjalikus töölepingus on osapooled kokku leppinud teisiti. Peale katseaja lõppu sõltub etteteatamise periood tööstaažist:
- 1-kuuline etteteatamise periood - tööstaaži kuni 1 aasta;
- 2-kuuline etteteatamise periood - tööstaaži 2–9 aastat;
- 3-kuuline etteteatamise periood – tööstaaži 10 aastat ja rohkem.
Nimetatud ajavahemikke on lubatud muuta lepinguosaliste kirjalikul kokkuleppel või kui kollektiivlepingus on sätestatud teisiti.
Professionaalsed ühingud nõustavad töötingimuste ning tööseadusandluse teemadel:
- töötajate katusorganisatsioon - www.travailsuisse.ch
- ametiühingud (Śveitsi Ametiühingute Föderatsioon (USS)) - www.uss.ch
- Śveitsi tööandjate esindus - www.arbeitgeber.ch

Alustavale ettevõttele

Kui Te soovite alustada tegevust Śveitsis FIE-na, siis Teile laienevad samad õigused ja ka kohustused (registreerimine jm) nagu töötajatele, kes töötavad töölepingu alusel. Elamisluba väljastatakse esialgu viieks aastaks ja sellega kaasneb õigus piiramatule geograafilisele ja tööalasele liikumisele. Peale Śveitsi saabumist on Teil aega 6 kuud tõestamaks, et saabusite riiki sooviga alustada ettevõtlusega, st: selle perioodi lõpuks peab Teil olema esitatud tõendid tulutoova ettevõtluse asutamise kohta (FIE). Selleks tuleb esitada järgmised dokumendid: tõendid, et olete liitunud vanadus- ja toitjakaotuspensioni kindlustussüsteemiga, tõendid tegevuskoha kohta Śveitsis (nt liisitud äripinnad), dokumendid FIE-na alustamise kohta (nt kanne äriregistris) ning tõendid piisava ja regulaarse sissetuleku kohta, samuti bilanss. Kui esitatud dokumentatsioon on täielik, siis ei tohiks olla probleeme viieaastase elamisloa saamisega.
Väga oluline on teada, et peate maksma tulumaksu, mis on alates 01.01. 2011 a 8,6%, kui Teie aastakäive ületab 75 000 CHF. Samuti vastutab FIE isiklikult erinevate sotsiaalkindlustussüsteemidega liitumise eest.
Lisainfot leiate: www.ahv-iv.info.

Riigipühad Śveitsis:
uusaasta (1. jaanuar),
taevaminemispüha (liikuv püha),
Śveitsi rahvuspüha (1. august),
esimene jõulupüha (25. detsember).
Kõik muud pühad (lihavõtted, nelipüha, Corpus Christi jne) on kantonite lõikes erinevalt reguleeritud. See tähendab, et kantoni siseselt on paika pandud, kas antud päev on vaba või mitte.
Allikas: eures.europa.eu ,www.ch.ch, www.swissemigration.ch, www.bfm.admin.ch.

MAKSUD

SOTSIAALKINDLUSTUS JA TERVISHOID
SOTSIAALKINDLUSTUS JA TERVISHOID

Śveitsi sotsiaalkindlustussüsteem on suhteliselt killustatud ja keeruline. Igal sotsiaalkindlustussektoril on oma eripärad. See tuleneb Śveitsi föderaalsest riigikorrast ja otsedemokraatiast: valdkondades, kus föderaalvalitsusel ei ole seadusandlikku võimu, kuulub sotsiaalkindlustusega seonduv kantonite pädevusse.

Śveitsi sotsiaalkindlustussüsteem on jagatud viide erinevasse valdkonda:
- vanadus-; invaliidsus- ja toitjakaotuspension (kolme samba süsteem);
- töötuskindlustus;
- peretoetused;
- toetused sissetuleku kompenseerimiseks, kui isik on riigi teenistuses (nt sõjaväes) või emaduspuhkusel;
- kindlustuskaitse haigusest ja õnnetusjuhtumist tulenevate tagajärgede korvamiseks.
Śveitsis on sotsiaalkindlustusmakse kohuslased nii tööandjad kui ka töövõtjad ja FIE-d. Śveitsi residentidest üksikisikud ja ettevõtjad, kes omavad sissetulekut, peavad toetama riiklikku sotsiaalkindlustussüsteemi. Sotsiaalkindlustusmaksu protsent Śveitsis on ca 15% töötaja kogu palgast. Täpne maksemäära suurus sõltub konkreetsest isikust (nt tema töötasu suurus, elukoht, perekonnaseis jm). Tööandja on kohustatud antud maksed kinni pidama töötaja palgast ning kinnipeetud summa tuleb üle kanda sotsiaalkindlustusega tegelevale asutusele. Sotsiaalkindlustusmaksed ei sisalda endas tervisekindlustust.

Tervishoid

Śveitsi külastavad inimesed, kel on kaasas Euroopa ravikindlustuskaart, saavad vajaminevat esmast arstiabi samadel tingimustel Śveitsi kindlustatutega. Euroopa ravikindlustuskaardi ja vajadusel ravikindlustuskaardi asendussertifikaadi annab välja elukohajärgne Eesti Haigekassa osakond ning kaardi väljastamine on tasuta.
Pane tähele! Enamiku arstide juures, apteekides ja mõningates haiglates peate te arve kõigepealt ise ära maksma. Seejärel võite esitada saadud kviitungid ja retseptid Soleure´is asuvale kontaktasutusele - Institution commune LAMal või Eesti Haigekassale. Teile hüvitatakse tehtud kulutused, millest on maha arvatud patsiendi omavastutustasu. Suurem osa haiglatest ja mõned arstid ei esita ravikulude arvet otse teile, vaid asutusele Institution commune LAMal. Sellisel juhul edastatakse teile ainult patsiendi omavastutustasu arve.
Täiendavat infot leiate: www.haigekassa.ee

Tervisekindlustus: tagab kõigile Śveitsis elavatele isikutele juurdepääsu igakülgsele kvaliteetsele arstiabile oma elukohajärgses kantonis. Kõik isikud, kes elavad ja töötavad Śveitsis, peavad vormistama endale eraldi tervisekindlustuse. Iga pereliige (olenemata vanusest) on kindlustatud eraldi. Iga inimene, kes saabub Śveitsi eesmärgiga jääda sinna elama ja töötama, peab endale vormistama tervisekindlustuse 3 kuu jooksul peale riiki saabumist. Kindlustusvõtjad on vabad valimaks endale sobivat kindlustusfirmat ja kindlustusandja on kohustatud kindlustama kõiki soovijaid olenemata nende vanusest ja tervislikust seisundist ning ilma ooteaega kohaldamata. Śveitsis eksisteerib hetkel ligikaudu 90 kindlustuskompaniid, mis on tunnustatud Śveitsi Föderaalse Tervishoiuameti (FOHP) poolt.

Tervisekindlustusega kaetud isikutel on õigus hüvitisele haigestumise ja ka õnnetusjuhtumite korral, mis ei ole kaetud õnnetusjuhtumikindlustusega. Kohustuslik ravikindlustus katab arstide poolt pakutava ambulatoorse ravi, lisaks kiropraktiku teenused, retseptiravimid, mis on kantud spetsiaalsesse soodusravimite nimekirja, psühhoteraapia, füsioteraapia ja tööteraapia. Samuti ravi elukohajärgses kantoni haigla üldpalatis või mitteelukohajärgses kantoni haiglas, kui tegemist on hädaolukorraga või spetsiifilise raviga, mida elukohajärgses haiglas ei osutata. Muuhulgas hüvitatakse tervisekindlustusega kaetud isikule ka osaliselt hooldusteenus nii kodus kui ka hooldekodus ja taastusravi. Tervisekindlustus ei kata hambaraviga seonduvaid kulutusi v.a juhul, kui see on seotud mõne raske haigusega.
Lisaks põhikindlustusele on võimalik kindlustusvõtjal sõlmida ka lisakindlustust, mis annab võimaluse inimestel, kes seda soovivad, saada ravi erakliinikutes.
Lisainfot tervisekindlustuse kohta leiab: www.bsv.admin.ch; www.bag.admin.ch.

Pensionid

Śveitsi vanadus–, toitjakaotus- ja invaliidsuspensionikindlustus on jaotatud kahte sektorisse (kaks sammast):
- OASI/DI (I sammas) – põhikindlustus. On kohustuslik kõikidele isikutele, kes elavad ja töötavad Śveitsis;
- Tööalaste hüvitiste skeem (II sammas) – tööalane pension on täienduseks OASI/DI-le ehk põhikindlustusele.
- Individuaalne pensionikindlustus (III sammas)
Vanadus–, toitjakaotus- ja invaliidsuspension (OASI/DI – I sammas):

vanaduspensionile mineku iga on Śveitsis 65 aastat meestel ja 64 aastat naistel. Vanaduspensionile on võimalik jääda ka üks või kaks aastat enne seadusega kehtestatud vanaduspensioniiga. Sel juhul väheneb pension 6,8% võrra iga aasta kohta, millal hakati pensioni varem välja maksma. Kui aga isik otsustab pensionile jäämist edasi lükata 1–5 aastat võrreldes riiklikult kehtestatud vanaduspensionieaga, siis tema pension tõuseb 5,2-31,5%, seda siis sõltuvalt kuude arvust, mille võrra isiku vanaduspensionile jäämise ja väljamaksete tegemise aeg edasi lükkub. Vanaduspensionäridel on õigus teatavatel tingimustel saada pensioni laste ja/või täiendavat pensioni abikaasa eest.

Kui üks abikaasadest sureb, siis lesel, kes kasvatab ühte või mitut last, tekib õigus toitjakaotuspensionile. Toitjakaotuspensionile on õigus ka lastetul lesel ja seda juhul, kui ta on abikaasa surma ajal vähemalt 45-aastane ning oli eelnevalt abielus vähemalt viis aastat. Õigus toitjakaotuspensionile lõpeb järgmistel juhtudel - pensioni saaja abiellub uuesti, pensioni saaja surma korral või kui pensioni saaja noorim laps saab 18-aastaseks. Orvuks jäänud lastel on samuti õigus toitjakaotus- ehk orvu pensionile. Orvuks jäänud lastel on õigus pensionile kuni 18-aastaseks saamiseni või kui laps õpib, siis kuni 25-aastaseks saamiseni.

Invaliidsuskindlustuse eesmärk on taastada või parandada töövõimet isikutel, kellel on kaasasündinud töövõimetus või puue või kellel on tekkinud töövõimetus peale haigust või õnnetusjuhtumit. Isikutel tekib õigus invaliidsuspensionile ainult pärast seda, kui on kindlaks tehtud, et nende ametialane (ümber)integratsioon on võimatu. Śveitsi invaliidususkindlustussüsteemis on alati esimesel kohal rehabilitatsioonimeetmed ning juhul, kui antud meetmetega ei ole olnud võimalik inimest tööturule integreerida, siis tehakse otsus invaliidsuspensioni määramiseks.

Tööalaste hüvitiste skeem (II sammas) – on lisa esimesele sambale. Tööalane kindlustus on kohustuslik ainult Śveitsis töötavatele (palgalistele) isikutele, kes on eelnevalt kindlustatud juba põhikindlustusega (I sammas) ja kelle aastasissetulek on vähemalt 20 520 CHF (2010. a). Koos peaksid need kaks kindlustusskeemi (I ja II sammas) võimaldama pensionäridel säilitada suures osas nende varasema elustandardi. Pension peaks olema ligikaudu 60% nende viimasest palgast.

Individuaalne pensionikindlustus (III sammas) – isik võib teha endale veel lisakindlustuse, sõlmides pensionikindlustuslepingu kindlustuskompaniiga või pangaga või sõlmides elukindlustuslepingu.
Lisainformatsioon pensionide kohta: www.bsv.admin.ch

Õnnetusjuhtumikindlustus

Seadusest tulenevalt on kõik töötajad Śveitsis kindlustatud õnnetusjuhtumite ja kutsehaiguste vastu. Õnnetusjuhtumi- ja kutsehaigusekindlustus hõlmab endas õnnetusjuhtumeid nii tööl kui ka tööst vabal ajal ning terviserikkeid/haigusi, mis on tekkinud tööhõive tagajärjel. Õnnetusjuhtumikindlustus on mõeldud eelkõige selleks, et korvata kindlustusvõtjale kahju, mis on tekkinud pärast õnnetust või kutsehaigust ning mille tulemusena on kindlustatu tervis ja töövõime halvenenud.
Kõik isikud Šveitsis, kes saavad oma töö eest tasu, on kaetud õnnetusjuhtumikindlustusega ja kindlustuse omamine on kohustuslik.

Lastetoetused ja sünnituskindlustus.

Lastetoetused on mõeldud täiendamaks pere sissetulekut, pakkudes teatud kompensatsiooni pere ülalpidamiskuludele. Lastetoetuste akt (The Family Allowances Act), mis jõustus 01.01.09, annab tagasihoidliku sissetulekuga peredele õiguse saada lastetoetust ja seda sõltumata asjaolust, kas nad töötavad või mitte. FIE-l on või pole õigust lastetoetusele olenevalt kantonist. Põllumajandussektoris on lastetoetused reguleeritud riiklikul tasemel, samal ajal kui kõikide teiste töövõtjate puhul on see reguleeritud kantonite tasandil. Reeglina makstakse lastetoetusi tööandja poolt koos nende palgaga.
Lastetoetuse määrad on:
200 CHF kuus lapse kohta kuni lapse 16-aastaseks saamiseni;
250 CHF kuus lapse kohta, kui laps on vanuses 16-25 ja õpib (õppetoetus).
Kantonitel on õigus maksta ka suuremaid hüvitisi, kui seda on seadusega kehtestatud miinimum.
Raseduse ja sünnitusega seoses katab kohustuslik tervisekindlustus enamiku vajalikest meditsiinilistest protseduuridest: raseduseaegsed ja -järgsed tervisekontrollid; sünnitus; vastsündinu haiglakulud seni, kuni ta on seal koos emaga.

Sünnituskindlustus: 01.07.2005 jõustus määrus, mille kohaselt on töötavatel emadel õigus tasulisele sünnituspuhkusele. Sünnituskindlustus tagab kõigile töötavaile naistele (ka FIE-dele) 14 nädala jooksul peale sünnitust õiguse tasulisele sünnituspuhkusele. Sünnitushüvitise määraks on 80% kindlustatu viimasest palgast/sissetulekust, kuid mitte rohkem kui 196 CHF päev, mis on hetkel kehtestatud maksimum. Sünnitushüvitise maksmine lõpetatakse, kui naine naaseb tööle.
Õigus sünnitushüvitisele tekib juhul, kui naine on olnud kindlustatud vähemalt üheksa kuud enne lapse sündi ning selle perioodi jooksul on ta olnud hõivatud tasustatud tegevusega vähemalt viie kuu jooksul.

Sotsiaalabi

Śveitsi põhiseadus tagab toimetulekuraskustes isikutele õiguse sotsiaalabile. Kriitilises situatsioonis isikutel, kes ei suuda enda eest hoolitseda, on õigus saada abi (teave ja juhendamine), samuti õigus eluasemele ja rahalisele toetusele tagamaks inimväärset eksistensi. Sotsiaalabi sekkub, kui asjaomane isik ei ole võimeline katma kulutusi, mis on vajalikud tema elus toimetulekuks ning abi ei ole tulemas ka kolmandatelt isikutelt (nt lapsed, sugulased). Sotsiaalabi sekkub sõltumata põhjustest, mis on viinud kriitilise olukorra tekkimiseni. Sotsiaalabi osutatakse üldiselt elukohajärgse kommuuni sotsiaalabi büroo poolt.

Allikad ja lisainfo:   www.eures.europa.eu
                                www.ch.ch
                                www.swissemigration.ch
                                www.bsv.admin.ch
                                www.ahv-iv.info
                                www.bag.admin.ch.
                                www.seco.admin.ch
MAJUTUS/ELUTINGIMUSED

MAJUTUS/ELUTINGIMUSED

Majutus Šveitsis on üsna kallis ja sellest tulenevalt ei ole paljud inimesed võimelised endale kinnisvara soetama ning 2/3 Šveitsi elanikest elavad rendipinnal. Renditingimused pannakse paika seadusetega ja rendilepinguga. Siinkohal on äratoodud keskmised rendihinnad kõigi mugavustega korteritele kaasaarvatud köök ja vannituba, kuid üldjuhul möbleerimata ja ei sisalda kommunaalmakseid:

Ühe kuu keskmine rent 2012 aastal (CHF)
1 tuba 750
2 tuba 1054
3 tuba 1329
4 tuba 1579
Majutus/kinnivarapakkumisi saab uurida kohalikest ajalehtedest ja ametlikest reklaamlehtedes. Enamik Šveitsi ajalehti avaldab regulaarselt vabu majutuspakkumisi. Kontakteeruge ka kommuuniga, kuhu te plaanite kolida. Enamik kommuune omab aeg-ajalt uuenevat andmebaasi vabadest korteritest oma alas. Samuti pakuvad majutust kinnisvaraga tegelevad firmad. Viimaste puhul tuleb arvestada teenustasuga.

Šveitsis on mitmeid erinevaid informatsiooni – ja nõustamiskeskusi, kes aitavad inimesi elukoha leidmisel ning jagavad infot kehtivatest seadustest, mis korrigeerivad üüriturgu.
The Arbitration Agency (Schlichtungsbehörden / autorités de conciliation / autoritą di conciliazione) - Annab informatsiooni kõikvõimalike korteri või maja üürimisega seonduvate küsimuste korral. Näiteks lepingu lõpetamine, üürihinna tõus jne. Veelgi enam, nad pakuvad ka abi läbirääkimiste pidamiseks, kui peaks juhtuma, et tekib konflikte üürileandja ja üürija vahel. Kõik nende teenused on tasuta.
The Landlord and Tenant Associations - pakub informatsiooni ja nõu nii üürnikele kui ka üürile andjatele (maja või korteri omanikele). Koduleht: www.mieterverband.ch.
Neile kahele organisatsioonile lisaks on üle Šveitsi erinevaid riiklike ja era nõuandekeskusi, kes võivad aidata korteri otsimisel, ametlike kirjade kirjutamisel, tõlkimisel ning anda nõu probleemide korral naabritega. Paljud majutusühistud omavad ka enda sotsiaalseid nõuandekeskusi üürnikele. Ülalmainitud keskuste aadresse võib leida kohalike võimuesindajate kontoritest või leheküljelt: www.bwo.admin.ch.

Üüritingimused: Enne leitud korterisse sisseseadmist tuleb sõlmida rendileping. Neid on olemas kahte tüüpi: tähtajaline leping ning tähtajatu. Teisel juhul pikendatakse lepingut kindlate ajavahemike tagant seni, kui kas üürnik või üürileandja soovib lepingut lõpetada.
Enamikel juhtudel tuleb maksta külmutatud pangakontole tagatisraha, mis enamikel juhtudel võrdub kahe kuu üüriga. Tagatisraha tagastatakse teile koos intressidega üürilepingu lõppemisel. Seda muidugi tingimusel, et ei ole tekkinud konflikti üürileandjaga Teie valduses olnud kinnisvara heakorra üle. Veelgi enam, mõned üürileandjad ja kinnisvarafirmad nõuavad ka garantiid, et teie maksevõimetuse korral saab arved tasuda keegi teine.
Kui te soovite oma üürilepingut lõpetada tuleb kinni pidada lepingus väljatoodud etteteatamistähtajast. Siiski on võimalik lepingut lõpetada ka varem, kuid sel juhul peaksite te olema võimeline üürileandjale soovitama sobivaid üürnikukandidaate.
Lõpetuseks tuleb korteri võtmete üleandmisel ja lahkumisel koostada koos üürileandja või tema esindajaga nimekiri valduste ja kasutuses olnud asjade seisukorrast. Kui selgub, et midagi on kahjustatud võib omanik endale jätta kas kõik või osa tagatisrahast.
Kui teil peaks omanikuga tekkima üüriperioodi ajal või selle lõpetamisel konflikte soovitame teil ühendust võtta Šveitsi üürnike assotsiatsiooniga (Swiss Tenants’ Association), kes väikese tasu eest pakuvad kasulikku abi.

Kasulikud portaalid elukoha otsimisel:
www.homegate.ch; www.immostreet.ch; www.immoscout24.ch; www.immo.search.ch; www.die-immobilienmakler.ch (kinnisvaramaaklerid); www.zeitung.ch (ajalehed).

Kinnisvara ostmine: Kui EL-i või EFTA riigi kodanikul on teil Šveitsis endale valduste ostmiseks samad õigused, mis kohalikel. See rakendub äripindade ostmiseks ning edasi-tagasi sõitvate välistöötajate teiseks majutamiseks nende töökoha lähedal. Rohkem infot kinnisvara ostmise kohta leiate Riikliku Õigusbüroo (Federal Office of Justice www.bj.admin.ch) välja antud faktilehelt, mis selgitab kinnisvara ostmist välismaalastele.

Transport
Šveitsis on väga tihe ja tõhus ühistranspordisüsteem. Päevast päeva, sajad tuhanded inimesed kasutavad rongi või bussi tööle või kooli jõudmiseks. Hästi toimiva ja erinevaid valikuvõimalusi pakkuval süsteemil on ka nö. oma hind. Ühistransport on enamjaolt tunduvalt kallim kui mujal Euroopa Liidu riikides, eriti rongipiletid. Kuid regulaarselt ühistransporti kasutatavatel inimestel on võimalik osta perioodikaarte jm. sooduskaarte, mis võimaldavad raha säästa.
Šveitsi raudtee süsteemi suurus on 5035 km ja üks tihedaimaid maailmas. Peamiselt haldab seda Šveitsi föderaalne raudteeamet (SBB / CFF), kuid on ka üsna palju liine, mida haldavad erafirmad. Kogu võrgustik on elektrifitseeritud. Šveitsis on autodele kehtiv kiirteemaks summas CHF 40 aastas. Kiirtee kleebis on kohustuslik kõigile ja seda saab osta tollipunktidest, postkontoritest, tanklatest, raudteejaamades.
Allikas: http://eures.europa.eu.
Elukallidus.
Elukalliduse tase Šveitsis on väga kõrge. Euro-Baromeetri uuringute alusel on Šveits üks kallimatest maadest peale Norrat, Taanit ja Soomet. Zürich ja Geneva kuuluvad isegi maailma kallimate linnade hulka. Nii majutus kui ka toit on neis linnades väga kallis.
Põhilisteks kuluartikliteks on erinevad kindlustused (ca 23% leibkonna eelarvest), majutus – ja energiakulud (ca 17%), maksud (ca 13%) ning toit ja riided (ca 11%). Siia lisanduvad juba muud igakuised kulutused nagu transport ja kütus (12%), söömine restoranis (6%), tervishoid (5%) ja kommunikatsioon (2%).
Mõningad näited keskmisest hinnatasemest (2012 a):
Piim (1L) - CHF 1.47;
Valge leib/sai (500g) - CHF 2.71;
Munad (12) – CHF 6.13;
Kohalik juust (1kg) – CHF 19.09;
Õunad (1kg) – CHF 3.94;
Kartul (1kg) – CHF 2.20;
Mineraalvesi (1.5l pudel) – CHF 1.09;
Õlu (0.5l) – CHF 1.49;
Pakk sigarette (Marlboro) – CHF 7.42
Allikas: http://eures.europa.eu; http://www.numbeo.com/cost-of-living.
HARIDUS/KUTSEKVALIFIKATSIOONID

HARIDUS/KUTSEKVALIFIKATSIOONID

HARIDUS
Šveitsi haridussüsteem on väga suures osas killustunud. Enamik otsuseid üldhariduskoolide juhtimises võetakse vastu kantoni tasemel. Samuti on just kantonid need, kes võimaldavad koolidele finantseeringu. Šveitsil puudub ka riiklik haridusminister. Sellegipoolest on koolielus organisatoorseid aspekte, mis kehtivad kogu riigis. Nende punktide alla lähevad näiteks kooliaasta pikkus ja kohustusliku koolitee pikkus. Ülejäänud asjades saavad kantonid ja vahel ka isegi kogukonnad nautida üsnagi suurt autonoomsust.
Kohustuslik haridus, ülevaade: Šveitsi haridussüsteem jaguneb neljaks etapiks: eelkool, algkool, põhikooli I aste, põhikooli II aste, kolmas aste ja täiskasvanuharidus.
Eelkool ehk lasteaed on suures osas kogukonna poolt rahastatav. Olenevalt kantonist on lastel õigus ühele või kahele eelkooli aastale enne kohustusliku koolitee algust.
Koolikohuslased on kõik lapsed alates kuuendast eluaastast. Teine ja kolmas aste ehk siis algkool ja põhikooli I aste, on kohustuslikud ja kestavad üheksa aastat. 16-aastased õpilased, kes soovivad oma kooliteed jätkata liiguvad edasi põhikooli II astmesse, mis enamasti kestab 3-4 aastat. Põhikooli II aste kas annab kutseoskused ja suunab noore otse tööturule või valmistab noori ette kolmandaks astmeks. Kolmas aste on edasijõudnute kutsekoolid, ülikoolid ja kutsekoolid, millel on ülikoolistaatus. Kuigi on olemas ka erakoolid, käib enamik õpilasi siiski riigikoolides.

Integratsiooniklassid: Paljud kogukonnad on kokku pannud integratsiooni- või vastuvõtuklassid, et aidata kaasa laste ja alla 16 aastaste integreerumisele Šveitsi ühiskonda, kui nad ei oska veel piisavalt hästi keelt. Klasside mõte on arendada laste keeleoskust ja harjutada neid eluga Šveitsis. Mõne aja pärast suunatakse lapsed hariduse jätkamiseks tavaklassidesse.
Kooli otsimine: Ükskõik mis astme kooli otsimisel lapsele soovitame me võtta ühendust kohalike omavalitsusasutustega. Kui otsite kõrgkooli, siis soovitame ühendust võtta otse kooliga ning esitada sinna ka oma elamisluba ning tervisekindlustuse sertifikaat.
Info Šveitsi haridussüsteemi kohta: www.edk.ch; www.educa.ch.

Kutsekvalifikatsiooni tunnustamine.
Igal riigil sh. Šveitsil on õigus nõuda lisadokumenti ehk kutsealast tunnustamist ja seda seadusega reguleeritud kutse- või ametialade puhul. Kutsealase tunnustamise tulemusena antakse inimesele õigus juurdepääsuks tööle seadusega reguleeritud kutse- või ametialal. Kutsekvalifikatsioonide tunnustamise hõlbustamiseks on Euroopa Liidus loodud direktiiv 2005/36. Õige ja õiglase tunnustamisprotsessi soodustamiseks on loodud Euroopa Nõukogu ja UNESCO ühine koostöövõrk ENIC (European Nertwork of Information Centres on Academic Recognition and Mobility) ja Euroopa Komisjoni koostöövõrk NARIC (National Academic Recognition Information Centres) ehk ENIC/NARIC keskused. Rahvusvaheliselt on välja kujunenud, et kõikide riikide ENIC/NARIC keskused hindavad välisriigi haridusdokumente ise, st Eesti keskus ei saa hinnata Eesti haridusdokumenti Šveitsi jaoks – seda teeb vastava riigi ENIC/NARIC keskus. Seega, kui soovite tööle asuda reguleeritud ametialal mõnes välisriigis, tuleb kontakteeruda vastava pädeva organiga selles riigis.

Vajalikud kontaktid leiate riikide lõikes antud aadressilt: http://www.enic-naric.net (sh. Šveitsi ja Eesti ENIC/NARIC keskuste kontaktid).
TÖÖTUKS REGISTREERIMINE, TOETUSED TÖÖTULE

TÖÖTUKS REGISTREERIMINE, TOETUSED TÖÖTULE

Töötuskindlustus.
Töötuskindlustus tagab toetuse töökaotuse, lühendatud töötundide, ilmast tingitud tööaja vähenemise ja tööandja poolse palga maksevõimetuse puhul. Samuti maksab kindlustus re-integratsiooni abinõude eest. Kui te lõpetasite eelmise töösuhte ilma mõjuva põhjuseta võib teie õigus töötutoetusele kindlaks perioodiks edasi lükkuda. Sama kehtib ka neile, kes ei otsi aktiivselt tööd või keelduvad neile tööbüroo poolt pakutavatest tööpakkumistest.
Kõik palgatöötajad, kes ei ole jõudnud veel seadusega ettenähtud riiklikku pensioni ikka, peavad omama kohustuslikku töötuskindlustust v. a. osad põllumajandussektoris töötavate inimeste perekonnaliikmed. FIE-d ei ole töötukindlustuse poolt kindlustatavad. Töötuskindlustusmaksed on jagatud võrdselt töövõtja ja tööandja vahel.

Kui te kaotate töö, siis esimesena tuleks kindlasti välja selgitada, kas teie koondamine/töölt vabastamine oli teie töölepinguga kooskõlas. Seda eriti etteteatamisperioodi suhtes. Mõlemapoolne lepingu järgimine on üheks oluliseks punktiks, et tagada endale õigus töötutoetusele. Oma kohaliku tööbüroo kontoriga on soovituslik ühendust võtta kohe, et välja selgitada oma õigused ning ka taotleda pakutavat finantstoetust.
Etteteatamisperiood: Kui teile antakse teade koondamisest, siis peaksite esmalt kontrollima, kas see vastab lepingus määratud etteteatamisperioodile. Kui tööandja ei ole selle perioodiga arvestanud peaksite oma õiguste taotlemiseks tööandja poole pöörduma, kuna teie õigus töötutoetusele algab alles nimetatud etteteatamisperioodi lõppedes.
Soovituskiri ja töötamise tõestamine: Kui te lahkute oma töökohalt on teil õigus soovituskirjale või vähemalt tööd tõendavale dokumendile, mis ei näita teie lahkumise põhjuseid. Seda sertifikaati on teil vaja tulevastele tööpakkumistele kandideerimiseks ja esitamiseks tööbüroole.

Töötuna registreerimine: Teie enda huvides on end töötuna vastavas töötubüroos registreerida võimalikult vara. Kindlasti tuleks seda teha hiljemalt esimesel töötuse päeval. Teid informeeritakse erinevatest töötuskindlustusfondidest ning kuidas neid taotleda. Kohalikud töökeskused (RAV) paluvad teil siis tavaliselt tulla enda juurde informatiivseks intervjuuks.
Õigus töötutoetusele.
Selleks, et tekiks õigus töötutoetusele, peab kindlustatud isik vastama järgmistele kriteeriumitele:
● peab olema töötanud vähemalt 12 kuud töötuks jäämisele eelnenud kahe aasta jooksul;
● peab omama kehtivat elamisluba;
● peab olema teavitanud regionaalse tööhõivekeskuse osakonda (RAV) enda töötuks jäämisest hiljemalt esimesel töötuks jäämise päeval ja otsima sh. ise aktiivselt tööd.
Töötutoetus suurus on kuni 70% kindlustatu palgast (arvestamise aluseks on kuue viimase kuu keskmine). Kindlustatud isikud, kelle ülalpidamisel on lapsed või kelle töötutoetus ei ületa kindlaksmääratud miinimumtaset saavad lisaks 80% oma viimatise töökoha palgast. Töötutoetus makstakse päevasummadena 5 päeva eest nädalas. Õigus sellele toetusele tekib pärast 5-päevalist tõendatud töötustaatust.
Alla 55 aastasel kindlustatud isikul, kes on jäänud töötuks, on kahe aastase perioodi jooksul õigus rahalisele toetusele kuni 400 päeva ulatuses. Isikud, kes on üle 55 aastased ja tasunud töötuskindlustusmakseid vähemalt 18 kuud, omavad õigust töötutoetusele 520 päeva ulatuses. Edasist infot võite leida:www.treffpunkt-arbeit.ch > Arbeitslos – was tun?

Isik kes soovib sada töötutoetust peaks endast märku andma kohalikule tööbüroole/asutusele kohe esimesel töötuks jäämise päeval. Edaspidi tuleks neil külastada kompetentset kohalikku tööbüroo kontorit enamasti kord kuus, et saada nõu ja kinnitada oma töötust. Töötutoetust makstakse selle fondi alusel, mille te end registreerides tööbüroos (vms) valisite. Informatsiooni enda valitud fondi kohta saate registreerides.

Töö otsimine: On oluline hakata tööd otsima kohe pärast eelmisest töökohalt lahkumist. Oluline on hoida alles kandideerimiseks saadetud kirjad, tööpakkumised ja ka negatiivsed vastused. Kui te ei otsi tööd piisavalt pikka aega võidakse ajutiselt peatada teie töötutoetuste maksed. Riigi majandussuhete sekretariaat (SECO) on oma kodulehele üles riputanud ka erinevat abi tööotsijale www.treffpunkt-arbeit.ch. Kohalikud tööbürood/töövahendusfirmad (RAV) pakuvad samuti abi. Nemad tunnevad väga hästi ka kohalikku tööturgu ning sellest tulenevalt oskavad pakkuda abi töö leidmisel.
Lisainfot leiate: SECO – Labour Directorate: www.treffpunkt-arbeit.ch;
                              Regional employment centres (RAV): www.jobarea.ch;
                              The Swiss portal: www.ch.ch.
EURES trükis „Elamine ja Töötamine Šveitsis“

EURES trükis „Elamine ja Töötamine Šveitsis“

ELAMINE JA TÖÖTAMINE ŠVEITSIS, 2012

Riiklikud maksud	Kantoni maksud	Kohalikud maksud (kommuunid)
Füüsilise isiku tulumaks	Tulumaks individuaalselt sissetulekult ja omandilt	tulumaks individuaalselt sissetulekult ja omandilt
Ettevõtte tulumaks	Ettevõtte tulumaks ja omandimaks	Ettevõtte tulumaks ja omandimaks
	Kinnisvaraga seonduvad maksud	Kinnisvaraga seonduvad maksud
	Maksud pärandilt ja kingitustelt	Maksud pärandilt ja kingitustelt
Dividendimaks passiivselt tulult
Käibemaks ja tollimaksud	Mootorsõidukimaks	Äritegevus- ehk kaubandusmaks
Maksumärgid
Maksud tubakale, õllele ja kangetele alkohoolsetele jookidele

1 tuba	750
2 tuba	1054
3 tuba	1329
4 tuba	1579

Šveits

ÜLDINFO

TÖÖTURU OLUKORD

TÖÖKOHA OTSIMINE

REGISTREERIMINE

TÖÖSEADUSANDLUS

MAKSUD

SOTSIAALKINDLUSTUS JA TERVISHOID

MAJUTUS/ELUTINGIMUSED

HARIDUS/KUTSEKVALIFIKATSIOONID

TÖÖTUKS REGISTREERIMINE, TOETUSED TÖÖTULE

EURES trükis „Elamine ja Töötamine Šveitsis“