6.Tööturg
Eestis on tööga hõivatud 62% tööealisest elanikkonnast, tööstuses on rakendust leidnud umbes 32% tööealisest elanikkonnast, ning ülejäänud 6% on tegevad põllumajanduses, kalanduses ja metsanduses. Töötlevas tööstuses on enam kui viiendik tegevad kergetööstuses ning peaaegu sama palju metsa-ja paberitööstuses. Lisaks on toiduainetööstuses hõivatud ligi 16%, metallitööstuses 12% ja erinevates masinaehituse harudes enam kui 14% töölistest. Ligi 92% Eesti töötajatest on palgatöölised, üksikettevõtjate osakaal on ligi 5% ning palgatöötajatega ettevõtjaid on ligi 3% hõivatuist. Pealinnas Tallinnas ja selle ümbruses on töö leidnud ligi 44% Eesti töötajatest. Erinevalt paljudest teistest maadest, on Eesti naiste hõivatus kõrge, tööealistest naistest töötab 51,4%.Tööjõu-uuringu andmetel oli 2005. aasta II kvartalis 15–74-aastasi tööga hõivatuid 609 000, töötuid 54 000 ja mitteaktiivseid (heitunud isikud ehk inimesed, kes ei usu enam töö leidmise võimalusse, õppijad, kodused, pensionärid jm) 385 000. Eelmise aasta II kvartaliga võrreldes hõivatute arv suurenes, töötute ja mitteaktiivsete arv vähenes.
2001.–2004. aasta tööhõive suurenemise tendents jätkus 2005. aasta kahes esimeses kvartalis. Tänavu II kvartalis oli hõivatute arv suurim alates 1998. aastast. Võrreldes 2004. aasta II kvartaliga oli 14 000 hõivatut rohkem. Viimase viie aastaga on hõivatute arv kasvanud 40 000 võrra. II kvartalis oli töötuse määr* 8,1%, mis on viimase kümne aasta väikseim. Alla 8% oli töötuse määr viimati 1994. aastal. Töötuse määr oli kõrgeim Kirde-Eestis (16,1%), teistes piirkondades üle kahe korra madalam (alla 8%). Eelmise aasta II kvartaliga võrreldes Lääne-Eestis töötus veidi kasvas, kuid oli seal siiski jätkuvalt madalaim (5,7%). Kõigis teistes piirkondades töötuse määr vähenes. Nagu ka mujal maailmas, on Eestis töö leidmisega raskusi noortel. Eesti puhul on probleemiks ka keeleoskus, mistõttu vene keelse elanikkonna seas on tööpuudus märgatavalt kõrgem. Paljudel vanematel inimestel puuduvad vajalikud uued oskused, mitmed inimesed ei soovi oma eriala vahetada või õppida, tihti ei suudeta ei taheta vahetada elukohta (kinnisvarahinnad erinevad Eestis kümneid kordi). Eestis on puudu meditsiinipersonalist (arstid, õed, hooldajad); erinevatest kvalifitseeritud oskustöölistest (laevaehitusspetsialistid, keevitajad), kõrgelt kvalifitseeritud ärijuhid, kvalifitseeritud kokkadest.
Eesti tööturu olukorra kohta saab lisateavet Tööturuameti kodulehelt internetist www.tta.ee, ning Statistikaameti kodulehelt internetist: www.stat.ee.
2. jaanuar 2006 / Prindi