Vastused enam levinud küsimustele

01.04.2012

1. Soovin minna Euroopasse tööle - kust peaksin oma tööotsinguid alustama?
2. Mul on hall pass, kuid soovin siiski Soome tööle minna?
3. Soovin otsida tööd Soomes
4. Missugust nõu annab EURES nõustaja konsultatsioonil?
5. Kas Euroopasse tööle mineja peab valdama võõrkeelt?
6. Kuidas ma saaksin registreerida ennast konsultatsioonile EURES nõustaja juurde?
7. Kas on normaalne, et välismaalasest töökaaslased saavad sama töö eest üle poole suuremat palka, kui eestlane samas ettevõttes?
8. Kas on tõsi, et kui oled Eestis ametlikult töötu ja tekib soov minna Euroopasse tööd otsima, siis on võimalus seda teha Töötukassa abiga?

9. Kui ma kaotan töö välismaal ja otsustan tulla Eestisse tagasi tööd otsima. Kas siis saab Eestis töötutoetust või kindlustust keskmise välismaa palga eest?

10. Mida ma peaksin vahendusfirmat kasutades silmas pidama? Kas vahendusfirma võib tööotsijalt raha võtta?
11. Millised õigused on inimestel, kes töötavad mitte-ametlikult, tööd kaotades?
12. Kuidas tõestada haridustaset näiteks Tallinna Tehnikaülikooli Vene aja diplomiga?
13. Soovin infot töötamise kohta Euroopa Komisjonis

 

1. Soovin minna Euroopasse tööle - kust peaksin oma tööotsinguid alustama?
Kui Te soovite välismaale tööle minna, soovitame Teil esmalt tutvuda üleeuroopalise EURES andmebaasiga aadressil http://eures.europa.eu  , sealt leiate vabad töökohad Euroopa Majanduspiirkonnas. Kandideerimisel antud andmebaasi kaudu tuleb Teil töökuulutuses märgitud viisil tööandjaga ise ühendust võtta.
Kui avate eures.europa.eu veebilehe, siis valige lühend et, seejärel avaneb lehekülg eestikeelsena. Sealt valige tööandjale - otsi töökohta, misjärel avaneb otsingumootor, kuhu saate sisestada konkreetsed kriteeriumid sobiva töö leidmiseks.
Kuna EURES portaal on kõikide EMP riikide riiklike tööturuasutuste all eksisteeriv süsteem, on vastavad tööpakkumised läbinud eelneva taustakontrolli. Kui Te võtate tööandjaga ühendust, siis lisage oma CV-sse või kaaskirja kindlasti ka EURES viitenumber, mille leiate iga pakkumise juurest. Lisaks tööpakkumistele on sellel lehel inglise, saksa ning prantsuse keeles põhjalik töötamist ja elamist puudutav info kõikide EMP riikide kohta.
Eures Euroopa portaali saata ka siseneda otse siit portaalist sisenedes lingile Euroopa EURES portaal
 

2. Mul on hall pass, kuid soovin siiski Soome tööle minna?
Euroopa majanduspiirkonna väliste maade kodakondsust omavad isikud (sh ka Valgevene) või kodakondsuseta isikud vajavad Soomes töötamiseks töötaja elamisluba (työntekijän oleskelulupa), kui tööandja on Soome ettevõte. Loa saamine koosneb kahest otsusest, tööhõivebüroo otsustab välismaise tööjõu vajaduse taotletavale tööalale ja välismaalaste amet või kohalik politsei otsustab elamisloa üle. Töötaja elamisloa taotluse võib esitada töötaja või tööandja, kuid see eeldab et proual on juba töökoht olemas. Tööloa taotlemiseks on vaja nii töötajal kui ka tööandjal ära täita ankeedid. Töötaja peab täitma ankeedi OLE_TY1 ja tööandja täitab ankeedi TEM054. Ankeedid leiatesiit. Taotluse võib esitada Soome Konsuliosakonna klienditeenindusse, mis on avatud tööpäeviti kell 9.00-12.00 ja 13.30-16.30 aadressil Pikk Jalg 14, Tallinn www.finland.ee ,Soome tööhõivebüroosse (asukohad leiate siit: www.mol.fi ) või kohalikku politseijaoskonda (www.poliisi.fi ). Elamisload on tasulised ja info leiate siit.  Tööd võib alustada alles pärast seda kui luba on antud.
Taotluse läbivaatamine võtab hetkel aega keskmiselt paar kuud, võib ka kauem minna. Otsuse taotlusele teeb Soome Migratsiooniamet.
Teatud eriala töödeks ei ole vaja töötaja elamisluba ja need erialad leiate siit:
 

Lisainfot töötamisest Soomes eesti keeles leiate siit  ja vene keeles leiate  siit.

Eestis välja antud passi omavad mittekodanikud võivad viibida Soomes viisavabalt kuue kuu jooksul 90 päeva. Ilma töötaja elamisloata võib Soomes töötada kuni kolm kuud (korjata marju ja köögivilju ning töötada karusnahatööstuses vt lisaks http://www.tyosuojelu.fi/fi/

 

3. Soovin tööd otsida Soomes
Eesti kodanikud saavad kandideerida võrdselt Soome kodanikega ka Soome tööturuasutuse tööpakkumistele, mis on leitavad www.mol.fi . Sealt tuleb valida Avoimet työpaikat, sisestada Sanahaku kastikesse soovitav amet ja siis Etsi ning avanevad kõik vastavad tööpakkumised, mis on täna avatud Soomes.
Tööandjaga peate ise ühendust võtma vastavalt siis kuulutuses toodud viisil (CV meilile, helistamine jne).
 

4. Missugust nõu annab EURES nõustaja konsultatsioonil?
EURES nõustamisel saab klient infot ja nõu, kuidas edasi toimida oma eesmärgi saavutamisel, kuid nõustaja ei tee füüsiliselt midagi kliendi eest ära (ei helista tööandjale, ei kirjuta kirju, ei koosta ega saada CV-d võõrkeeles, ei tõlgi tööpakkumisi jne).
EURES ei vahenda erinevalt tööjõurendifirmadest füüsiliselt kedagi teise riiki tööle, vaid vahendab avalikke tööpakkumisi ja infot ning toetab soovijaid, et kõik toimuks turvaliselt.
 

Kõik EURES tööpakkumised leiad ka Iseteenindusportaalist!

 

5. Kas Euroopasse tööle mineja peab valdama võõrkeelt?
Teiste riikide tööandjad eeldavad tavaliselt vastava riigikeele oskust - hooajatööde puhul piisab ka inglise, saksa või prantsuse keele oskusest.
Kuna enamus infot tööotsinguportaalides Euroopas töötamise kohta on inglise või siis sihtriigi keeles, tekib juba tööotsingul raskusi ilma keeleoskuseta.
Samuti on Euroopa riigis raske kohaneda, kui keeleoskus puudub.


6. Kuidas ma saaksin registreerida ennast konsultatsioonile EURES nõustaja juurde?
www.eures.ee/kontakt  alt leiad Eesti 6 EURES nõustaja kontaktid. Kui sul on küsimus, mis puudutab konkreetset riiki, siis palun kontakteeru vastava riigi vastutusala nõustajaga. Kui soovid üldist infot ja soovid üldisemalt rääkida võimalusest Euroopas töötamisel, kontakteeru oma elukohale lähima EURES nõutsjaga.
 

7. Kas on normaalne, et välismaalasest töökaaslased saavad sama töö eest üle poole suuremat palka, kui eestlane samas ettevõttes?
Isikute vaba liikumine on üks Euroopa Ühenduse õigusega tagatud põhivabadustest ja Euroopa kodakondsuse tähtis osa. Töötajate vaba liikumine toimib alates Euroopa Ühenduse loomisest aastal 1957 ning on sätestatud EÜ asutamislepingu artiklis 39.
Töö ja asukohaga seotud mobiilsuse osas kehtivad Euroopas kaks sätet: töötajate vaba liikumine ja nende võrdne kohtlemine Euroopa Liidu liikmesriikides. Kodakondsuse tõttu ei tohi teda diskrimineerida.


8. Kas on tõsi et kui oled Eestis ametlikult töötu ja tekkib soov minna välismaale tööd otsima siis on võimalus seda teha Töötukassa abiga?
Töötu, kes saab Eestist töötuskindlustushüvitist, võib minna kuni kolmeks kuuks tööd otsima teise Euroopa liikmesriiki, kaotamata õigust hüvitisele. Välisriigis töö otsimise ajal maksab hüvitist edasi Eesti Töötukassa. Lisateavet leiate siit.

Isikul, kes on töötuna arvel, kuid ei saa töötuskindlustushüvitist, ei ole võimalik hüvitist teise liikmesriiki eksportida.
Esmalt peab olema määratud hüvitis, mida eksportida.

 

9. Kui ma kaotan töö välismaal ja otsustan tulla Eestisse tagasi tööd otsima. Kas siis saab Eestis töötutoetust või kindlustust keskmise välismaa palga eest?
Välisriigis töötatud aeg võetakse arvesse Eestis töötuskindlustushüvitise määramisel. Selleks tuleb taotleda välisriigi pädevalt tööturuasutuselt tõend U1, millel kinnitatakse välisriigis täitunud kindlustusstaaž. Oluline on esitada viimase töösuhte lõpetamise aeg ning alust tõendav dokument ja viimase 12 kuu palgaandmed. Hüvitise suuruse arvestamise kohta saate infot siit   
 

10. Mida ma peaksin vahendusfirmat kasutades silmas pidama? Kas vahendusfirma võib tööotsijalt raha võtta?
Vastavalt tööturuteenuste ja -toetuste seadusele ei tohi töövahendusfirma nõuda tema poole töö leidmise sooviga pöördunud inimeselt tasu töövahenduse eest. Töövahendusfirma võib töövahendusteenuse eest tasu küsida ainult tulevase tööandja käest. Tööotsija käest võib raha võtta vaid muude tööle minekuga kaasnevate kulutuste eest (nt lennupileti või viisa eest). Sel juhul peab töövahendusfirma suutma neid kulutusi dokumentaalselt tõendada. Töökoha vahendamise eest ei tohi tööotsijalt raha võtta.
Töökuulutuste hulgas on nii usaldusväärseid pakkumisi kui ka neid, mis on sihilikult ebaselged. Kontrollige tööpakkumist välismaal väga põhjalikult. Kontrollige, kas välismaal töötamise võimalust pakkuv ettevõte tegutseb ikka seaduslikult. Majandustegevuse registris registreeritud ettevõtteid on võimalik näha aadressil http://mtr.mkm.ee/default.aspx?s=otsiettevotja  , valides avalehel vasakul asuvast menüüst "Otsingud – registreeringu otsing" ja valides ettevõtte tegevusalaks "tööturuteenuse osutamine".
Äriregistri teabesüsteem võimaldab teostada tasuta päringuid ettevõtjate, mittetulundusühingute ja sihtasutuste kohta. Täpsem info siit.

Maksu- ja Tolliameti koduleheküljel saate tutvuda maksude ja maksete võlglaste nimekirjaga, sisestades http://www.emta.ee/2387  ettevõtte registrinumbri. Mõned näited võimalikest pettusjuhtumitest leiate Sotsiaalministeeriumi veebilehelt.  
 

11. Millised õigused on inimestel, kes töötavad mitte-ametlikult, tööd kaotades?
Kuna puudub õiguslik alus ja informatsioon selle kohta, kus ja kui kaua inimene töötas ning, millistel tingimustel, siis sellisel juhul inimesel õigused töö kaotades praktiliselt puuduvad. Kui tööandja rikub töötaja õigusi tuleks sellest kindlasti teavitada politseid või mõnda muud asutust.
 

12. Kuidas tõestada haridustaset näiteks Tallinna Tehnikaülikooli Vene aja diplomiga?
Välisriigi, samuti endise NSV Liidu ja Eesti varasemas haridussüsteemis saadud kvalifikatsiooni nimetust kasutatakse originaalis või translitereerituna ning reeglina nimetust ei tõlgita. Ka diplomi, tunnistuse vm kvalifikatsiooni väljastanud õppeasutuse nimi märgitakse originaalis ning nii nagu see oli kvalifikatsiooni väljaandmise hetkel.
Selle kohta leiate lisainfot SA Archimedes kodulehelt. Eesti haridussüsteemis saadud kvalifikatsiooni hindab teise riigi haridussüsteemi välisriigi pädev asutus. Ükski riik ei ole pädev otsustama kvalifikatsioonide vastavuse üle teises riigis. Seetõttu saab selle pädevust hinnata teise riigi ERIC-NARIC http://www.enic-naric.net/ , mistarvis on soovitav teha tõlge juba siis vastava maa keelde.
Kui Te aga tunnustamist ei soovi, see tähendab, et Te ei lähe oma erialal tööle, vaid soovite vajadusel vaid näidata tööandjale, et Teil on kõrgharidus olemas, siis sellisel juhul sobib ka inglise keelne variant. Seda muidugi juhl jälle, kui tööandja on inglise keele oskaja.
Infot dokumentide kasutamise kohta välisriigis leiate Välisminiseeriumi kodulehelt: Lisainfot leiate siit  tõlkebüroo kohta, kes tõlgib ja kinnitab samal ajal.

 

13. Soovin infot töötamise kohta Euroopa Komisjonis

Kõikidel tööotsijatel, kel on ELi liikmesriigi kodakondsus ja keeleoskus, on võimalus kandideerida tööle ELi institutsioonidesse. Kandideerimine toimub läbi Euroopa personalivalikuamet (EPSO), kui vastavalt sobiva ameti konurss on avatud.

 

Kandideerimine toimub elektoonilises keskkonnas www.eu-careers.eu  , kus tuleb luua oma konto (EPSO konto) ja koostada CV ning kirjutada motivatsioonikirjad. Kandideerida saab korraga vaid ühes valdkonnas

 

Konto saab avada ka enne kui sobiv konkurss on avatud. Vaata lähemalt siit (paremas nurgas).

 

Ilma selleta kandideerida ei saa - kuhugi niisama CV saata ei saa.

 

Kandideerida saab vaid siis, kui on sobiva ameti konkurss avatud.

 

Ametikoha nõudmistega tuleb eelnevalt väga hoolikalt tutvuda ja enne kandideerimist veenduda, et kõik nõuded oleksid täidetud. Samuti on äärmiselt oluline täita kõik dokumentide vorminõuded, mis on kirjas EPSO kodulehel.

 

Konkursid on näha EPSO esilehel . Seal on ka kirjas, mis ametite konkursid on tulekul järgneva paari kuu jooksul.

 

Kui inimene kandideerib, siis peab ta arvestama üsna pikaajalise protsessiga-umbes 8-9 kuud. Siia kuulub kandideerimine, testid (mis tavaliselt on võimalik teha Tallinnas).
Peale testide tulemusi tehakse otsus, kas kutsutakse intervjuudele ja grupi testidele Brüsselisse.

 

Kindlasti peab siis kandideerija esitama kõik oma originaal dokumendid ja diplomid ja tõestama kõik oma töökohad jne.
Sõit Brüsselisse kompenseeritakse tagantjärgi, seega peab arvestama ka mõningase väljaminekuga.

 

Kui kõik testid ja intervjuud on edukalt sooritatud, läheb nimi nn. reserv nimekirja.

 

See tähendab, et kui mõni komisjoni osakond soovib värvata, siis peab ta valima sealt nimekirjast. Seega tuleb läbida veel paari intervjuud juba konkreetse osakonna juhatajaga. Tavliselt tehakse ka enne tööle asumist meditsiiniline kontroll ja vajadusel ka turvakontroll.
 

 

Reserv nimekiri on üleval tavaliselt aasta, mõnikord ka pikendatakse. Üldjuhul arvestatakse juba konkursi alguses, kui palju võiks selliseid ameteid komisjon vajada ja suure tõenäosusega enamusele tehakse mõni pakkumine aasta jooksul.

 

Kõik kommunikatsioon käib läbi EPSO konto. Kasutatakse küll automaatedastajat, kes saadab ka teavituse e-postiga, et on tulnud uut infot EPSO kontole, kuid kandideerijatel soovitatakse paar korda nädalas oma EPSO kontot vaadata.

 

Lisainfo:

 

Välisministeeriumi koduleht http://www.vm.ee/?q=node/13992

 

Euroopa personalivalikuameti koduleht EPSO

 

Copyright © 2004 - 2017 EURES Eesti|Kõik õigused reserveeritud|Teave: eures at tootukassa dot ee