Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik

Üldine

Pindala
243 809 km2
Rahvaarv
66,65 mln
Riigikeel
Inglise
Riigikord
Põhiseaduslik monarhia
Riigipea
Peaminister Alexander Boris de Pfeffel Johnson
Pealinn
London
Rahaühik
Naelsterling (GBP)
Telefoni suunakood
+44

BREXIT info

Kirjeldus

Mis on Brexit?

Brexit on Ühendkuningriigi lahkumine Euroopa Liidust. Ühendkuningriigi valitsus teatas 29. märtsil 2017 Euroopa Ülemkogule oma kavatsusest astuda välja Euroopa Liidust. Ühendkuningriik lahkus Euroopa Liidust 31. jaanuaril 2020. Pärast Ühendkuningriigi lahkumist Euroopa Liidust hakkas 1. veebruarist kehtima üleminekuperiood, mis kestab 31. detsembrini 2020. Üleminekuperioodi ajal kehtib jätkuvalt Euroopa Liidu õigus Ühendkuningriigis Euroopa Liidu kodanikele.

Euroopa Liidust väljaastumise läbirääkimised (ELi lepingu artikkel 50 alusel) Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi vahel on lõppenud, Euroopa Ülemkogu ja Ühendkuningriigi valitsus on väljaastumislepingu sõlminud. 

Mida on vaja teada seoses Brexitiga?

Veebilehelt leiavad Brexitiga seonduvat infot Eesti ja Ühendkuningriigi kodanikudreisijadettevõtjadtudengid ja kõikide teiste valdkondade esindajad, kelle staatust või tegevust Ühendkuningriigi lahkumine Euroopa Liidust mõjutab. Samuti on võimalik lugeda muudatustest sotsiaalkindlustuses, Brexiti majanduslikust mõjust ning ettevalmistustest

 

Riigis sisseseadmise protseduurid

Kirjeldus

 

Mida on vaja teada seoses Brexitiga?

Veebilehelt leiavad Brexitiga seonduvat infot Eesti ja Ühendkuningriigi kodanikudreisijadettevõtjadtudengid ja kõikide teiste valdkondade esindajad, kelle staatust või tegevust Ühendkuningriigi lahkumine Euroopa Liidust mõjutab. Samuti on võimalik lugeda muudatustest sotsiaalkindlustuses, Brexiti majanduslikust mõjust ning ettevalmistustest.

NB !

  • Samad õigused, mis praegu säilivad kuni üleminekuperioodi lõpuni (31.12.2020, võimalik ühekordne pikendus) Ühendkuningriiki saabuvate Euroopa Liidu kodanike suhtes.
  • Ühendkuningriik viib läbi riigis elavate Eesti ja teiste Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikele uut elamisõiguse taotlemise protsessi (nn EU settlement scheme). Elektrooniline platvorm on avatud taotlustele alates 30. märtsist 2019 ja registreerimise lõpptähtaeg on 30. juuni 2021.

Eesti kodanikule on Suurbritanniasse reisimine viisavaba, riiki sisenemiseks sobivad nii Eesti pass kui isikutunnistus (ID-kaart), mis peab kehtima kogu plaanitava reisi vältel. Rohkem infot ja soovitusi Suurbritanniasse sisenemise kohta on võimalik leida Suurbritannia Piirivalveameti koduleheküljelt.

Eestis elavatel määratlemata kodakondsusega isikutel, kellel on välismaalase pass ja Eesti tähtajaline või alaline elamisluba, on riiki sisenemiseks vaja viisat. Viisa taotlemise tingimustega on võimalik tutvuda siin. Soovitame tutvuda ka täiendava infoga aadressil www.gov.uk

Euroopa Liidu kodanik võib soovi korral taotleda registreerimistunnistust (registration certificate), kuid see ei ole kohustuslik. Registreerimistunnistus väljastatakse viieks aastaks ning nimetatud dokument võib osutuda vajalikuks näiteks kolmandatest riikidest pärit pereliikme elamisloa taotlemisel. Antud dokumenti võivad taotleda ka Euroopa kodanike kolmandatest riikidest pärit elukaaslased ning pereliikmed. Lisainfo pereliikmetele on leitav siin.Riikliku sotsiaalkindlustusnumbri taotlemine: (National Insurance number)

Suurbritannias tööle asumisel peab taotlema endale riikliku sotsiaalkindlustusnumbri. NI-numbriga registreeritakse kõik töötamise vältel tasutud maksud ning tagatakse sotsiaalsed garantiid. NI-numbri hankimine on töötaja kohustus. NI-numbri saab taotleda Jobcentre Plus osakonnast. Jobcentre Plus võib soovida NI-numbri saamiseks eelnevalt vestelda (Evidence Of Identity interview - EOI). Vestlusele eelnevalt saadetakse juhend, millised dokumendid tuleb vestlusele kaasa võtta.

 

Töötamine

Tööturu ülevaade

Kirjeldus

Tööturu ülevaade

Töötuse määr oli Suurbritannias  2019 detsembri seisuga 3.7%

10 populaarsemat ametikohta Suurbritannias:

  • Tarkvara arendajad 
  • Müügiassistendid 
  • Hooldusõed 
  • Hooldustöötajad kodus
  • Töötajate koolitus- ja täiendõppespetsialistid
  • Veoautojuhid
  • Sotsiaaltöötajad 
  • Õpetajad ja koolitajad 
  • Teenuseid osutavate asutuste juhid
  • Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia juhid

2019 aasta andmetel oli töötajate keskmine brutopalk täisajaga töö puhul £ 2417  kuus.

Täiendav info Suurbritannia tööturu kohta on leitav www.ons.gov.uk

Töö leidmine

Kirjeldus

Täiendavalt soovitame kasutada tööotsingutel Suurbritannia riikliku tööhõiveasutuse Jobcentre Plus vabade töökohtade andmebaasi JOBMATCH, Põhja-Iirimaal on vastavaks asutuseks Department for Communities.

Riiklike töövahendajate kõrval eksisteerib Suurbritannias suur hulk töövahendusega tegelevaid erafirmasid. Valdkonnapõhiste töövahendajate  leidmiseks soovitame tutvuda Agency Central ehk The UK Recruitment Agency Directory kodulehega.

Kasulikke aadresse tööotsingutel:

Töökohti Londonis leiab järgnevatel aadressidel:

www.londonjobs.co.uk

Šotimaa:

www.talentscotland.com

Kandideerimisdokumendid:

Suurbritannias ei ole soovitatav kasutada tööle kandideerimisel Europassi CV formaati.

Nõuandeid kandideerimisdokumentide koostamiseks koos mitmete näidistega on võimalik leida veebilehtedelt www.prospects.ac.ukwww.monster.co.uk.

Ettevõtlus ja füüsilisest isikust ettevõtjad:

Täiendav info ettevõtlusest huvitatutele on leitav www.bgateway.com ning siin.

Väikeettevõtetele pakub tasuta nõustamist ja abi www.nationalenterprisenetwork.org

Õigused

Kirjeldus

EL kodanikuna ei pea olema tööluba mõnes teises EL liikmesriigis töötamiseks ning saate seal sel eesmärgil elada - siiski on tarvilik täita teatavaid tingimusi.

Teises EL liikmesriigis töötava EL kodanikuna on õigus selle riigi kodanikega võrdsele kohtlemisele. See tähendab, et on õigus saada samu hüvitisi, mida saavad selle riigi kodanikud, alates päevast, mil alustate seal tööd

ÕIGUS SAADA MIINIMUMPALKA:

Selle kohta, kui palju tööandja tunnipalka maksma peab, on kehtestatud eeskirjad. Vähimat summat, mida tööandja on kohustatud maksma, nimetatakse riiklikuks miinimumpalgaks. Infot miinimumpalga ning selle maksmise aluste kohta leiab valitsuse ametlikult koduleheküljelt. Riikliku miinimumpalga määrad on leitavad siin.

Näitliku palgakalkulaatori leiab siit. 

MAKSIMAALNE TÖÖTUNDIDE ARV NÄDALAS:

Ka selle kohta, kui mitu tundi nädalas töötada võib, on olemas eeskirjad. Kui tööandjaga ei ole kirjalikult teisiti kokku lepitud, ei pea töötama rohkem kui 48 tundi nädalas.

ÕIGUS TASULISELE PUHKUSELE:

Töötajal on õigus saada igal aastal 5,6 nädalat tasulist puhkust. See tähendab, et kui töötatakse viis päeva nädalas, on töötajal õigus saada 28 päeva tasulist puhkust aastas. Täiendavat puhkusega seotud informatsiooni on võimalik leida siit.

ÕIGUS TERVISEKAITSELE JA OHUTUSELE:

Tööandja peab tagama, et koht, kus inimene töötab, on töötamiseks ohutu. See tähendab, et töötingimused on sellised, mis ei tekita vigastusi ega kahjusta tervist.

TÖÖLEPINGU SÕLMIMINE:

Selleks, et vältida kõikvõimalikke probleeme, tuleb kindlasti sõlmida tööandjaga tööleping. Tööleping peab sisaldama töötingimusi, töötaja õiguseid ja ka kohustusi. 

Hiljemalt kahe kuu jooksul töötamise algusest arvates on tööandja kohustatud töötajale andma kirjaliku töölepingu või töötingimuste kokkuleppe, mis on allkirjastatud mõlema osapoole poolt, kummalegi osapoolele peab jääma lepingust üks eksemplar. Fikseeritud peavad olema:

  • tööandja ja töötaja nimed;
  • ametinimetus või töökirjeldus;
  • töösuhte alguskuupäev, töökoht ja tööandja aadress;
  • palgamäär ja maksmise sagedus (kord kuus või nädalas);
  • töötunde, puhkus- ja haigusrahasid puudutav info;
  • pensionikorraldust puudutav info;
  • töötaja- ning tööandja poolsed etteteatamisajad töösuhte lõpetamiseks;
  • kaebusi ja appellatsioone puudutav info;
  • tähtajalise lepingu puhul töösuhte lõpukuupäev;
  • töö sisekorraeeskirjad ja vallandamise tingimused. 

Täpsem info töölepingu kohta on leitav siin. 

ÕIGUS TÖÖTAMINE LÕPETADA:

Kui töötaja ei soovi enam oma töökohal töötada, on tal õigus töölt lahkuda. Mitte kellelgi, sh. tööandjal, pole õigust töötajat selles takistada. Töölepingu lõpetamisega seotud kaebused tuleb esitada hiljemalt kolme kuu jooksul töösuhte lõppemisest arvates. Tööalase õigusabi saamiseks soovitame pöörduda kas ametiühingu, Citizens Advice Bureau või õigusbüroo poole.

PROBLEEMID TÖÖVAHENDUSFIRMADEGA:

Enne töövahendusfirmasse pöördumist või pakutavate teenuste vastu võtmist tuleb veenduda, et kõnealusel firmal on õigus tööturuteenuseid osutada või renditööjõudu vahendada.

Seda, kas teenuseid pakkuv juriidiline või füüsiline isik on kantud vastavasse registrisse, saab kontrollida Majandustegevuse registrist, valides avalehel vasakul asuvast menüüst „Otsingud" – "Majandustegevusteade" ning seejärel valides "Tegevusala" rippmenüüst "töövahendus” või "renditööjõu vahendamine". Otsinguväljale tuleb kirjutada töövahendusfirma nimi ning pärast otsingu sooritamist kuvatakse ettevõtte andmed, juhul kui see on registris. Kui registris otsitava isiku/firma kohta andmed puuduvad, tähendab see, et ettevõtja tegutseb ebaseaduslikult.


KUHU PÖÖRDUDA, KUI TÖÖTAJA ÕIGUSI RIKUTAKSE?

Kui on alust arvata, et töötajale ei ole tagatud tema õigused (näiteks ei maksta kogu palka, mida tal on õigus saada, ei peeta kinni maksimaalsest töötundide arvust, ei võimaldata puhkust jne), tuleks küsida abi. Infot palga ja teiste töötaja õiguste kohta saab Suurbritannia Palga ja Töötingimuste Nõuandeliinilt. Nõuandeliin on tasuta, konfidentsiaalne ning tõlketeenusega enam kui sajasse keelde

Töötus ja hüvitised

Kirjeldus

.

Palun vaata infot: https://www.missoc.org/missoc-database/comparative-tables/

MISSOC on ELi vastastikune sotsiaalkaitsealane infosüsteem, mis hõlmab üksikasjalikku, võrreldavat ning korrapäraselt ajakohastatavat teavet riiklike sotsiaalkindlustussüsteemide kohta inglise, prantsuse ja saksa keeles.

MISSOC avaldab kaks korda aastas (jaanuaris ja juulis) ajakohastatud teavet sotsiaalkindlustussüsteemide kohta 27 ELi liikmesriigis + Islandil, Liechtensteinis, Norras ja Šveitsis+ UK, sealhulgas võrdlevaid tabeleid, mis hõlmavad 12 peamist sotsiaalkaitse valdkonda: rahastamine, tervishoid, haigus-, rasedus- ja sünnitus-, invaliidsus-, vanadus-, toitjakaotus-, tööõnnetus- ja kutsehaigus-, pere-, töötushüvitised, toimetulekutoetus ja pikaajaline hooldus. Tabelites on välja toodud maksmistingimused ja summad.

 

 

 

Elamistingimused

Maksustamine

Kirjeldus

Tulumaks (PAYE – pay as you earn)

Tööandja on kohustatud arvama palgast maha tulumaksu ning maksab selle otse maksuametile. Suurbritannias on tegemist astmelise tulumaksuga, üksikisiku tulumaksu määr jääb sõltuvalt isiku sissetulekust vahemikku 20-45%:

- 20% maksustatakse sissetulek 11 000 - 43 000£;

- 40% maksustatakse sissetulek 43 001 - 150 000£;

- 45% maksustatakse sissetulek üle 150 000£.

Tulumaksuvaba miinimumi määr (Tax-Free Personal Allowance) on töötajatel 11 000£, kuid kehtivad ka teatud erisusused maksemäärade osas. Kui sissetulekud Suurbritannias jäävad alla tulumaksuvaba miinimumi määra, on võimalik taotleda maksuametilt tulumaksutagastust enammakstud tulumaksu osas. Lisainfo maksemäärade kohta on leitav siit.

Suurbritannia tulumaksuinfo koos tarvilike vormidega on leitav siin.

 Sotsiaalkindlustusmaksed (National Insurance Conrtributions - NICs)

Enamik Suurbritannias töötavaid inimesi peab oma sissetulekust tegema sissemakseid sealsesse sotsiaalkindlustussüsteemi. Tööandja peab vastava makse palgalt kinni koos tulumaksuga.

Kui sissetulek on madalam kui 155£ nädalas, ei pea sotsiaalkindlustusmaksu maksma. Kui sissetulek jääb vahemikku 155-827£ nädalas, maksate 12% palgast. Kui teenite rohkem kui 827£ nädalas, maksate lisaks 2% kõikidelt sissetulekutelt, mis ületavad eelmainitud summat.

Sotsiaalkindlustusmaksete klassid on leitavad siin.

Muud maksud

Käibemaksu määr Suurbritannias on 20%. Lisanduvad aktsiisimaksud alkoholile, tubakale ja mootorikütusele, kohaliku omavalitsuse maks Council Tax avalike teenuste eest, pärandimaks Inheritance Tax, maamaks Stamp Duty Land Tax, mootorsõidukimaks Vehicle Tax ning TV maks Television Licence Fee

Suurbritannia maksukorraldust puudutavate küsimustega palume pöörduda Suurbritannia Maksu- ja Tolliameti poole (HM Revenue & Customs - HMRC).

Tervisehoid

Kirjeldus


Arstiabi saamiseks võite pöörduda ükskõik millise riiklikku tervishoiuteenistusse (National Health Service e. NHS) kuuluva arsti poole. Esitage Euroopa ravikindlustuskaart ja isikut tõendav dokument. Arsti vastuvõtt on tasuta. Eraarsti ravikulusid ei hüvitata. Vajadusel võite pöörduda otse riiklikku tervishoiusüsteemi kuuluva haigla traumaosakonda. Vältimatu arstiabi on tasuta. Erakliiniku raviarved tasub patsient ise.

Kiirabi saab Suurbritannias kutsuda numbritelt 999 (kiirabi, politsei, tuletõrje) või 112. Vältimatu abi korral kiirabiteenuse eest tasu ei võeta. Tervisega seotud küsimustes on võimalik saada konfidentsiaalset nõustamist 24/7, 365 päeva aastas numbrilt 111. Helistades palun märkige, kui vajate tõlgi abi. Nõuandeliin pakub meditsiinialast nõu ja soovitab parimat kohalikku teenust vajaliku ravi saamiseks. Helistage numbril 111, kui on vaja kiiresti arstiabi, kuid tegemist ei ole siiski hädaolukorraga (hädaolukorras helistage numbril 999).

Kui kavatsete Suurbritannias viibida kauem kui 3 kuud, soovitame terviseteenuste saamiseks registreerida end kohalikus tervisekeskuses ning valida endale perearst (General Practitioner - GP). Sobiva perearstikeskuse leidmisel on abiks www.nhs.uk. Hambaarstide kontaktid on leitavad siit.

Töötervishoiu ja -ohutusega seotud teavet võib leida www.hse.gov.uk. Soovitame tutvuda Erakorraline arstiabi. Täiendav info tervishoiu kohta Suurbritannias on kättesaadav aadressil www.nhsdirect.nhs.uk.

Eluase

Kirjeldus

Majutus:

Suurbritannias elamispinna otsimisega tasub tegeleda juba enne riiki suundumist. Lühiajalisi elamisvõimalusi pakuvad hotellid, võõrastemajad, hostelid. Üürimiskuulutusi avaldavad kohalikud ajalehed, piirkonnakeskuste infostendid, kohalikud kauplused ning postkontorid. Lisaks leidub arvukalt üüriteenuseid vahendavaid kinnisvaraagentuure. Lisainfot on võimalik leida www.arla.co.ukwww.naea.co.ukwww.studentpad.co.uk ning www.bedandbreakfasts.co.uk

Elamispinda otsides tuleb arvestada tagatisraha ning ühe kuu üüri ettemaksuga. Küsige makstud summade kohta kindlasti endale tšekk. Kui lepingu lõppedes tagastate hästi hoitud korteri, on võimalus tagatisraha tagasi saada. Kui kasutate vahendusfirma teenuseid, tuleb arvestada ka vahendustasudega. Mõned üürileandjad võivad paluda ka soovituskirja.

Tutvuge üürihinna ning rendilepinguga põhjalikult. Ärge allkirjastage üürilepingut enne, kui mõistate kõiki lepingu punkte, küsimuste korral soovitame pöörduda www.citizensadvice.org.uk või www.shelter.org.uk poole.

Elukalliduse taset oma elukoha ning Suurbritannia vahel (sh. teiste riikidega) on võimalik võrrelda aadressil www.expatistan.com/cost-of-living ning siin. Briti elu ning kultuuriga tutvumisel on abiks www.projectbritain.com. Tarbijate õigustega on võimalik tutvuda www.adviceguide.org.uk.

Haridus

Kirjeldus

Euroopa Majandusühenduse, Euroopa Liidu ja Šveitsi kodanike lastel, kes elavad Suurbritannias ametlikult, on õigus haridusele, mille korraldamine on kohaliku omavalitsuse pädevuses. Lapsed vanuses 5-16 eluaastat on koolikohuslased ning neil on kohustuslik omandada täisajaga haridust. Kooliaasta algab septembris ning lõppeb juulikuus (va. Šotimaal, kus kooliaasta algab augusti keskpaigas ning lõppeb juunikuus).

Kutsekvalifikatsioonid

Euroopa kvalifikatsiooniraamistik aitab võrrelda riiklikke kvalifikatsioonisüsteeme, muutes kvalifikatsioonid arusaadavamaks eri riikide ning süsteemide lõikes. Kutsekvalifikatsioonide tunnustamise keskuste kontaktid Euroopa riikides on leitavad www.enic-naric.net.

Täiendav info Suurbritannia haridussüsteemi kohta on leitav www.gov.uk