Üldine

Pindala
83 879 km²
Rahvaarv
8,85 mln
Riigikeel
saksa
Riigikord
Föderaalne parlamentaarne vabariik
Riigipea
Alexander Van der Bellen
Pealinn
Viin
Rahaühik
euro
Telefoni suunakood
+43
Hädaabinumber
112

Protseduurid riigis sisseseadmiseks

Kirjeldus

Eesti Euroopa Liiduga ühinemislepingust ning Euroopa Ühenduse asutamislepingust tulenevalt võivad Eesti kodanikud alates 1. maist 2004 siseneda Austria territooriumile nii kehtiva passi kui ID-kaardi (k.a. alaealistel lastel sõltumata vanusest) alusel. See nõue kehtib kogu Euroopa Liidu piires. Eesti kodanikel on võimalik viibida Austrias kuni kolm kuud. 

Austriasse saabumise järel tuleb kolme päeva jooksul oma elukoht registreerida sellega tegelevas ametiasutuses: linnavalitsuse registribüroos (Gemeindeamt, Magistrat). Viini piirkonnas on pädevad ametiasutused Magistratische Bezirksämter. 

Kaasa tuleb võtta pass ning sünnitunnistus, täidetud registreerimisvorm Meldeformular (täita tuleb nimi, ka eelnevad nimed, sünniaeg, sünnikoht, sugu ja kodakondsus) ning kui isikul on olemas eelnevad sissekirjutused, siis ka need registreerimisdokumendid. Registreerimisvorm peab olema allkirjastatud nii üürniku kui omaniku poolt. Registreerimise järel kantakse Teie andmed tsentraalsesse andmebaasi (Zentralen Melderegister, ZMR) ning saate endale personaalse registrinumbri nn ZMR numbri, mis kantakse Teie registreerimistõendile (Meldebestätigung).

Kui Eesti kodanik soovib Austriasse elama, tööle või õppima asuda või seal tööd otsida ning riigis soovitakse viibida kauem kui kolm kuud, tuleb tähtajalise elamisloa omandamiseks end registreerida kas kohalikus linnavalitsuses (Bezirkshauptmannschaft) või kohaliku omavalitsuse pädevas ametiasutuses (Magistrat) hiljemalt kolme kuu möödumisel riiki sisenemise päevast arvates ning isikule väljastatakse registreerimistunnistus (Anmeldebescheinigung). Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikide kodanikel on võimalus taotleda ka eraldi fotoga isikutunnistust (Lichtbildausweis für EWR-Bürger). Esitada tuleb originaaldokumendid ning notariaalselt kinnitatud tõlked saksa keelde.

Lisainfot registreerimisprotseduuride kohta leiate:

Töötamine

Tööturu ülevaade

Kirjeldus

Kõige rohkem inimesi oli tööga hõivatud järgnevates valdkondades: 

  • tootmine; 
  • hulgi-ja jaekaubandus; 
  • mootorsõidukite-, mootorrataste- ning kodumasinate remont; 
  • kinnisvara; 
  • rentimine ja äritegevus; 
  • ehitus; 
  • tervishoid ja sotsiaaltöö.

Suuremad tööandjad on Strabag Societas Europa (ehitus), Rewe International AG (jaekaubandus), Spar Austria grupp (hulgikaubandus), Trenkwalder International AG (ärinõustamine ja töövahendus), Voest Alpine AG (metallitöötlemine), Austrian Federal Railways (reisijate ja kaubavedu) ja Magna International Europe AG (sõidukite osad).

Töötajate kvalifikatsiooni tase tõuseb kõikides valdkondades. Kasvutendents on märgatav ülikooli- ja kolledži lõpetajate tööhõives järgnevates valdkondades: tehnika, meditsiin, sotsiaalkaitse ja majandus. 

Keskmise tase kutsespetsialistide tööturuolukorras on oodatud kontoritöötajate mõõdukas töökohtade kasv; tööstusvaldkonnas kasvab metallitöötlejate-, keevitajate-, elektrikute- ja mehaanikute töökohtade arv.

Tootmises jätkab kahanema madalalt kvalifitseeritud töökohtade arv, samaajal jätkab kasvama kõrgelt kvalifitseeritud töökohtade arv. 

Tööandjate nõudmised tööotsijatele: tööalane haridus, tööalane töökogemus, sotsiaal- ja suhtlemisoskus, paindlikkus, stressitaluvus, õpivõime, kultuuridevaheline korrektsus (töötamiseks rahvusvahelistes meeskonnades), hea inglise keele- või ja muu keele oskus.

Töö leidmine

Kirjeldus

Austrias tööd otsides on oluline teada, et vajalik on saksa keele oskus ning kasuks tuleb inglise ja teiste Euroopa keelte oskus. Austriale on iseloomulik enne töökohale kandideerimist võtta telefoni või e-maili teel ühendust tööandjaga ning küsida, kas tööpakkumine on veel kandideerimiseks avatud. 

Peamised Austrias kasutatavad tööotsingu kanalid on: 
• tööturuasutused 
• ajakirjandus
• eratööbürood 
• internet 

Austria Tööameti töövahendusportaal jagab infot vabade töökohtade ning töötamisega kaasnevate õiguste ja kohustuste kohta. Samuti abistatakse kandideerimisdokumentide koostamisel, võimalik on kasutada "tööotsingutuba", kus pakutakse karjäärinõustamisteenuseid, teenuseid ettevõtjale ning jagatakse informatsiooni välismaalaste tööhõive ning töötuse kohta.

Soovitame tööotsijal tutvuda ka EURES portaaliga. Kandideerimisel abistab Sind www.jedd.it.

Tööotsinguportaalid:

Töökohale kandideerimise üldlevinud kord Austrias

Kandideerimise kord sõltub sellest, millist kvalifikatsiooni kandideerijalt nõutakse. Madalat kvalifikatsiooni eeldavate töökohtade puhul pannakse vaba töökoha kuulutus lehte või veebi ning esmased kontaktid luuakse telefoni teel. Elektrooniliste taotluste arv siiski kasvab. Püüdke töövestluse suhtes kokku leppida. Pärast seda, kui vestlused on kõikide kandideerijatega läbi viidud, teavitab ettevõte teid vestluse tulemustest. Kõrgemat kvalifikatsiooni nõudvate töökohtade puhul peate kirjutama kaaskirja ning saatma ettevõttele oma elulookirjelduse. Pärast kirjalike avalduste läbivaatamist võtab ettevõte väljavalitud kandidaatidega ühendust, et leppida kokku vestluse aeg. Juhtivatele ametikohtadele kandideerimise korral võidakse kutsuda teid hindamisele.

Kui võtate ettevõttega ühendust telefoni teel, peate teadma kontaktisiku nime, sest neile tuleb helistada nimeliselt. Valmistage ette lühike, selge ja isikupärane esitlus, selgitage, millise tööpakkumise asjus te helistate, ning püüdke kokku leppida vestluse aeg. Jälgige, et kõne ajal poleks taustal müra ning et teised inimesed ei räägiks teiega. Eriti tuleb seda meeles pidada, kui helistate mobiiltelefoniga.

Kaaskirjad peavad üldiselt olema arvutis trükitud. Käsitsi kirjutatakse kaaskirju ainult juhul, kui ettevõte seda konkreetselt nõuab. Kirjalik kandideerimisavaldus peab alati sisaldama kaaskirja, milles tuleb ära märkida, millisele ametikohale te kandideerite. Kontrollige, et kirjas olevad kontaktisiku nimi ja aadress oleksid õiged. Teie elulookirjeldus peab olema lühike, selge, asjakohane, kronoloogiliselt ülesehitatud, ülevaatlik ja täielik. Lisada tuleb tööpakkumisega kohandatud isikuprofiil ning väljaõpet tõendavate dokumentide koopiad. (Väljaõpet tõendavate dokumentide all mõeldakse viimase ametialase koolituse tõendit, lisakvalifikatsioonide tõendeid, tööraamatut või vähemalt kinnitust varasema töötamise kohta.) Kõik tõendid peavad olema tõlgitud saksa keelde, välja arvatud juhul, kui kandideerite rahvusvahelisse ettevõttesse. Teilt võidakse nõuda ka tõendit hea käitumise kohta. Tööandjad on harjunud, et kandidaadid lisavad kaaskirjale ka foto. Tööandjale saadetavate dokumentide peal ei tohi olla märkusi.

Omal algatusel töökohta otsides tuleb meeles pidada, et ettevõte ei pruugi antud hetkel uusi töötajaid vajada. See tähendab, et kui vabu töökohti pole, peate näitama üles initsiatiivi, et teie avaldus säilitataks vastavas tööotsijate andmebaasis. Kui ettevõttel on uusi töötajaid vaja, vaatab personaliosakond sageli kõigepealt just seda andmebaasi. Sõltuvalt töö iseloomust võib kandideerimismenetluse kestus olla väga erinev. Erikvalifikatsiooni nõudvate ametikohtade puhul (juhtivad ametikohad, palju kogemusi ja väga kõrget kvalifikatsiooni eeldavad ametikohad) võtab menetlus kaua aega ning kandidaadid peavad läbima mitu vestlusvooru ja osalema tõenäoliselt ka hindamisel. See menetlus võib kesta
kolm kuud või kauem. Mõnel juhul on tööpakkumises öeldud, et leping sõlmitakse kuue kuu pärast. Madala kvalifikatsiooniga ametikohad täidetakse tavaliselt kuu aja jooksul.

Kui tööpakkumisest on huvitatud palju inimesi, teevad ettevõtted tavaliselt enne vestlusi eelvaliku või kutsuvad tööotsijad teadmiste ja oskuste (näiteks arvutioskuse) katsetele. Võtmepositsioonide või juhtivate ametikohtade täitmiseks kasutatakse sageli hindamiskeskusi.

Uusi töötajaid otsivad ettevõtted soovivad, et kandidaadid sobiksid kindla profiiliga, mida töökuulutuses kirjeldatakse võimalikult täpselt. Ettevõtted ootavad, et kandidaadid tõestaksid oma kvalifikatsiooni ja kogemuste sobivust profiiliga. Eeldatakse, et kandidaadid räägivad vestluse ajal nii oma ametialastest kui ka isiklikest tugevatest ja nõrkadest külgedest. Vestluse käigus võidakse esitada küsimusi teie motivatsiooni, suhtlemisoskuste ja väljavaadete kohta töötajana. Peate olema valmis vastama ka teenistuskäiku puudutavatele küsimustele (näiteks kas olete sageli töökohti vahetanud). Üldiselt soovivad tööandjad arendada dialoogi, et teist, teie kutseoskustest ning töökohaga seotud ootustest rohkem teada saada. See tähendab, et vestluses on ruumi ka teie küsimustele, mis puudutavad tööaega, tööülesandeid ja töö sisu. Vestluse õhkkond on sõbralik, kuid objektiivne ja erapooletu. 

Tööandjad tahavad, et oleksite ettevõtte tööga kursis: millega seal tegeletakse või mida toodetakse, kui suur ettevõte on, kas see on tsentraliseeritud või detsentraliseeritud ja kas selle peakorter on välismaal, milline on ettevõtte kuvand ja filosoofia.

Ettevõtted eeldavad, et kandidaadid peavad kinni ametlikust kandideerimise korrast: ei hiline, peavad kinni katsete ja kandideerimismenetluse ajakavast ning tunnustavad ettevõtte kehtestatud ametlikke eeskirju katsete ja vestluse kohta. Vestlusele kulub keskmiselt üks tund. Tööandja teeb otsuse pärast ühte vestlust, välja arvatud kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö puhul. Vestlusel ettevõtet esindavate inimeste arv on erinev ja sõltub ettevõtte suurusest. Vestlustel ja katsetel võivad osaleda ka tööd pakkuva osakonna juhataja, personalijuht või töötajate nõukogu esindaja. Vestlust viib läbi kas tööandja isiklikult, osakonna juhataja või keegi personaliosakonnast.

Vestluse ajal on verbaalsel suhtlemisel olulised järgmised aspektid: artikulatsioon ja esitus peavad olema sellised, mida eeldab amet, millele kandideeritakse (selge motivatsioon, suhtlemisoskus, oskus teha meeskonnatööd, oskus end kehtestada ja juhtida, stressitaluvus, paindlikkus). Mitteverbaalne suhtlemine hõlmab täpsust, suhtumist, silmsidet, žeste ja näoilmeid. Kui teile pakutakse kohvi, teed või mittealkohoolseid jooke, võite neid kõhklemata vastu võtta. Alkoholi ega sigarette vestluse ajal vastu võtta ei tohi.

Tavavestluse puhul on nõutav, et küsimused vastaksid tingimustele, mida kirjeldati tööpakkumises, ning et neid esitataks selleks, et teada saada, kas teil on vajalikud oskused ja kvalifikatsioon.

Objektiivsuse nimel tuleb kõikidelt kandidaatidelt küsida samu küsimusi. Tööandja võib siiski küsida ka lisaküsimusi, lähtudes kandidaadi isikust või tema vastustest. Tööandja peaks koostama ülevaate, kuhu pannakse kirja vestluse sisu kokkuvõte või mõned märksõnad. Võrdset kohtlemist käsitlevad föderaalsed õigusaktid keelavad diskrimineerimise ea, soo, seksuaalse sättumuse või rassi alusel. Seadustega on reguleeritud kõik tööpakkumiste avaldamise menetlused, kandideerimise kord ning tööandja ja töövõtja vahelised suhted. Te ei pea vastama küsimustele, mis ei ole kooskõlas seadusega. Samuti ei pea te vastama küsimustele, mis puudutavad rasedust, pereplaneerimist, tervislikku seisundit ja haigusi. Austrias keelab föderaalne seadus ka puuetega inimeste diskrimineerimise. Tööandjate koja andmetel ei ole neil olnud kokkupuuteid nn nipiga küsimustega ning puuduvad tõendid, et neid oleks küsitud. Vaatamata sellele näib, et tööandjad ei teadvusta endale, et küsivad küsimusi, mida ei tohiks küsida.

Tavaliselt on teil võimalik pidada läbirääkimisi nii oma palga kui ka töötingimuste üle. See pole aga võimalik riiklikes organisatsioonides, kus on kindlad palgaskaalad. Teie leping koostatakse kooskõlas tööseadustes sätestatud kollektiivse töölepingu põhitingimustega. Üldiselt väljendatakse palka kuupalgana, millesse on arvatud puhkusetasu ja jõulupreemia. Seadustega reguleerimata hüvitiste üle tuleb pidada eraldi läbirääkimisi. Mõne töö puhul pakub tööandja teile kindlat miinimumpalka ning lisab sellele muutuva tasu, mis sõltub tulemuslikkusest või töötulemustest. Töökohtade puhul, kus on tavaline, et kliendid annavad jootraha (külalistemajad, hotellid jne), pakutakse teile samuti miinimumpalka. Jootraha loetakse teie palgalisaks, mille suurus sõltub teie enda jõupingutustest. Töötingimuste osas on sageli võimalik pidada läbirääkimisi töötundide, paindliku tööaja ja -koha üle, et sobitada tööaega lasteasutuste (lasteaia) lahtiolekuaegadega jne.

Töötasu ja muude hüvitiste üle peate pidama läbirääkimisi selle osakonna juhatajaga, kus te tööle asute. Kõiki läbirääkimistel saavutatud kokkuleppeid hõlmava töölepingu koostab ettevõtte personaliosakond.

Lepingus võidakse ette näha ka kuni ühekuuline katseaeg. Katseaja jooksul võidakse leping päevapealt üles öelda ilma põhjust ütlemata. Teid võidakse paluda teha üks proovipäev. Sellest keelduda ei saa, kuid tööandja peab teile selle päeva eest maksma. Vestlusele jõudmiseks tehtud kulutusi ei kompenseerita. Kui suudate tõestada oma rasket rahalist seisu, on võimalus, et avaliku sektori tööandjad pakuvad teile kandideerimismenetluse ajaks rahalist abi. 

Tööandjad eeldavad, et pärast ettenähtud aja möödumist võtate te ise ettevõttega telefoni teel ühendust, et vestluse tulemusi teada saada. Ettevõtted ei näita alati ise initsiatiivi, et teid tulemustest teavitada. Kui tulemused pole head, võite küsida rohkem teavet. Kui suudate tõestada, et rikuti võrdsete võimaluste seadust, on võimalik ametlik sekkumine.

On tavaline, et teil on soovitus endistelt tööandjatelt, sest nemad võivad kinnitada teie kvalifikatsiooni ja töökogemusi. Soovitus peab olema tõlgitud saksa keelde. Viimase ja kõige kõrgemat kraadi tõendava diplomi koopia tuleb ettevõttele esitada hiljemalt vestluse ajal. Soovituskirju on vaja ainult juhul, kui te kandideerite akadeemilisele ametikohale. Mõne ameti puhul on vajalik head käitumist tõendav dokument, kuid sel juhul peaks see olema mainitud tööpakkumise tingimustes.

Tööandjad hindavad täpsust väga kõrgelt. Ärge hilinege ning lükake kohtumine edasi või tühistage see ainult juhul, kui teil on mõjuv põhjus. Sellistel puhkudel (näiteks haigus) ootavad tööandjad, et teavitate neid eelnevalt ning lepite ise kokku uue kohtumise. Tavaliselt eeldavad tööandjad, et tulete vestluseks ise ettevõttesse kohale. Vestluse puhul võib kõne alla tulla ka videokonverents. Skype’i kasutatakse väga erakorralistel asjaoludel ja sedagi vaid akadeemiliste ametikohtade täitmisel. Vestlusel kantava riietuse ja ehete kohta üldist reeglit pole. Riietuse valik sõltub tööst, valdkonnast, ametikohast, sellest, kas puutute kokku klientidega või peate ettevõtet esindama, samuti ettevõtte kultuurist jne. On tähtis, et jääte enda esitlemisel iseendaks. Ülikond on siiski kohustuslik meestele, kes kandideerivad vastutusrikastele ametikohtadele. Lips pole enam nõutav.

Kandideerimisdokumendid

Täielik kandideerimisdokumentide "pakk" sisaldab endas: kaaskiri, CV, sertifikaadid ning diplomid, soovituskirjad ning foto.

Tööle kandideerides tuleks pühendada piisavalt aega kandideerimisdokumentide - CV ning kaaskirja - koostamisele, pöörata tähelepanu õigekirjale ning veenduda, et esitatud andmed on õiged. Kandideerimisdokumendid peavad reeglina olema saksakeelsed, kui tööpakkumises pole nõutud teisiti. CV olgu lühike ja konkreetne, pikkus maksimaalselt kaks A4. Pikemad kui 3-kuulised vahed karjääris tuleb lahti kirjutada. Sõna “töötu” asemel võiks kasutada positiivsema kõlaga “tööotsijat” ning tuua välja selle aja jooksul läbitud kursused või välismaal viibimised. CV-le on soovituslik lisada ka ametlik foto. Juhul kui tööandja soovib, et lisaksite CV-le ka palgasoovi, oleks soovitav märkida "palk kokkuleppel".

CV eesmärgiks on anda tööandjale teada Sinu sobivusest pakutavale vabale töökohale. Seetõttu on oluline enne kandideerimist läbi mõelda, millised on sellele ametikohale esitatavad nõuded ning millised on Sinu senised oskused, kogemused ja isikuomadused. CV-s peaks ennekõike rõhutama neid oskusi ja omadusi, mida tööandja töökuulutuses välja on toonud. CV-d koostades tuleks proovida kujundamisel kasutada sellist liigendust, et CV-le peale vaadates on kõige olulisem kohe näha.

CV-sse kantakse üldjuhul järgmised andmed:

1. kontaktandmed;

2. andmed hariduse kohta alustades viimasest (koolid, kolledžid, ülikoolid);

3. täienduskoolitused alustades viimasest;

4. andmed töökogemuse kohta alustades viimasest;

5. muud oskused – näiteks keeled, arvutioskus, juhilubade olemasolu jmt;

6. muud andmed – näiteks hobid ja isikuomadused, aga mõnel juhul ka palgasoov või muud ootused töökohale;

7. soovitajad.

CV koostamisel on abiks Europassi CV vorm, kus on võimalik koostada enda CV ka saksa keeles.

Tavaliselt lisatakse CV-le ka kaaskiri, mis on adresseeritud konkreetsele kontaktisikule firmas. Kaaskirja mõte on teavitada tööandjat, millisele töökohale kandideerid ning et oled tööandja poolt seatud tingimustega tutvunud ja nõus.

Kaaskirjas peab kindlasti olema:

  • pöördumine ettevõtte/asutuse juhi poole;
  • pealkiri, mis viitab konkreetsele vabale töökohale;
  • kinnitus, et soovid osaleda konkursil;
  • lühike selgitus, miks arvad, et just Sina võiksid sobida pakutavale töökohale.

Hea tava kohaselt on kaaskiri pool kuni 1 lk pikk, lõppeb positiivse ootusega ning selle all on kindlasti Sinu nimi ja kontaktandmed.

NB! Kui kandideerimisdokumendid on palutud edastada posti teel, tuleb kirjale lisada adresseeritud tagastamisümbrik ning 1-2 rahvusvahelist vastuskupongi (saadaval postkontorites). Töövestlusele tuleks kaasa võtta CV, soovituskirjad ning võimalusel dokumendid eelneva töötamise kohta. Nõuandeid kandideerimiseks.

Õigused

Kirjeldus

ELi kodanikuna ei pea teil olema tööluba mõnes teises ELi liikmesriigis töötamiseks ning te saate seal sel eesmärgil elada - siiski on tarvilik täita teatavaid tingimusi.

Teises ELi liikmesriigis töötava ELi kodanikuna on teil ja teie perel õigus selle riigi kodanikega võrdsele kohtlemisele. See tähendab, et teil on õigus saada samu hüvitisi, mida saavad selle riigi kodanikud, alates päevast, mil alustate seal tööd.

Seega on teil õigus saada hüvitisi, mida antakse selle riigi kodanikele, kuna nad seal töötavad (töövõtjate või füüsilisest isikust ettevõtjatena). Kui te konkreetses riigis elate, siis on teil õigus saada ka neid hüvitisi, mida makstakse töötajatele ja nende peredele tulenevalt sellest, et nad selles riigi elavad.

Kui te ei ela samas riigis, kus te töötate (olete piiriülene töötaja), siis on teil õigus seal elada isegi juhul, kui te ei ole selle riigi kodanik: kuna te käite tööl naaberriigis, on teil piisavalt vahendeid enda ülalpidamiseks. Täiendav informatsioon piiriülese töö kohta on leitav siin.

Infot välismaal töötamise ning riiklike erisuste kohta jagab ka Euroopa Komisjon või saab lugeda siit www.eures.ee/12239/.

Tööõiguse määratlusega on võimalik tutvuda siin.

Austrias on lubatud tööle asuda alates 15. eluaastast. Siiski kaitseb 15-18 - aastaseid töötajaid laste ning noorte töötamist reguleeriv seadusandlus ning eritingimused. Kõik töötajad kuuluvad automaatselt töötajate esinduse alla (Arbeiterkammern) kes on töötaja esindajaks ja kaitsjaks ning nõustajaks tööseadusandluse teemadel, lisaks on töötajatel võimalus liituda ametiühinguga.

Eksisteerivad nii kirjalikud kui ka suulised töölepingud, mis on sõlmitud töötaja ning tööandja vahel (Arbeitsvertrag / Dienstzettel), iseseisevad teenuse või töölepingud (freier Dienstvertrag / freier Arbeitsvertrag), st iseseisva teenusepakkuja ning kliendi vahel sõlmitud lepingud. Kaubanduses on laialt levinud osaajaga töötamine ning tähtajaliste lepingute sõlmimine ehitussektoris.

Töölepingus või põhiliste töötingimuste teatises peavad kirjas olema:
- töötaja ja tööandja nimed, töötaja kvalifikatsioon
- töösuhte alguskuupäev, töö tegemise koht
- palgamäär ja maksmise sagedus (kord kuus, nädalas)
- töötunnid
- puhkust ja haigust puudutav info
- töötaja ning tööandja etteteatamisajad töösuhte lõpetamiseks
- ametinimetus ning lühike töö kirjeldus
- tähtajalise lepingu puhul töösuhte lõpukuupäev
- info kollektiivsete lepingute kohta, mis mõjutavad töötaja õigusi ja töötingimusi

Praktikalepingud (Lehrverträge) peavad olema kirjalikud!

Kui töötajale rakendatakse katseaega, tuleb see töölepingus eraldi punktina välja tuua. Katseaja pikkus on 1-3 kuud.

Tööaega reguleerib Austrias Tööaja Akt (Arbeitszeitgesetz). Standardselt on tööpäeva pikkuseks 8 tundi 24-tunnise perioodi jooksul ning töönädal 40–tunnine. Kollektiivlepingutega võib olla kehtestatud ka lühem töönädal, näiteks 38 tundi. Samuti on võimalik tööpäeva pikendamine 9 tunnile, eesmärgiga võimaldada töötajatele pikem nädalavahetus. Teatud tingimustel on võimalik ka 4-päevane töönädal (4x10 tundi). 
Kui töötaja on sunnitud töötama järjest 6-9 tundi, on tal õigus vähemalt 30-minutisele puhkepausile. Kui tööaeg ületab 9 tundi, peab töötajale võimaldama vähemalt 45-minutise puhkepausi. Puhkepausi eest töötasu ei arvestata ning see ei lähe tööaja arvestusse. Peale tööpäeva lõppu on töötajal õigus vähemalt 11-tunnisele puhkeperioodile. Puhkeaja seaduse kohaselt (Arbeitsruhegesetz) on töötajal õigus 36-tunnisele puhkeperioodile, mis algab laupäeval kell 13.00 ning kestab terve pühapäeva, siinkohal on võimalikud ka erandid. 

Aastane puhkus (Urlaubsanspruch) kestab 5 nädalat (30 tööpäeva) ning õigus täispuhkusele tekib, kui töötaja on tööandja juures töötanud vähemalt 6 kuud.  Enne 6 kuu täitumist on õigus puhkust saada kokkuleppel tööandjaga proportsionaalselt töötatud ajaga. Töötajal, kes on tööandja juures töötanud kauem kui 25 aastat, on õigus 6-nädalasele puhkusele.

Austrias ei ole kehtestatud riiklikku miinimumpalka, kohustuslikud palgamäärad sektorite lõikes on kehtestatud valdkondlike ametiühingute, tööandjate esinduste ja riigi vahel sõlmitud kollektiivlepingutega. Palka makstakse enamasti kord kuus, kuid teatud tööde puhul võidakse maksta palka ka kord nädalas, enamasti kuu viimasel või algava kuu esimesel päeval. Töötasu makstakse 14 korda aastas – 12 kuu palk + 2 ekstra tasustamist (jõulupreemia ning puhkusepreemia). Tööandja arvutab töötaja brutopalgast maha kohustuslikud maksud (tulumaks, sotsiaalkindlustusmaks, ametiühingutasud jne). Tööandja on töötajale palga maksmisel kohustatud väljastama ka palgalehe, millelt on näha töötaja palgalt kinni peetud maksud.

Brutto- ja neto töötasu kalkulaator: http://bruttonetto.arbeiterkammer.at/ 

Tööandjal on kohustus töölepingu lõpetamisest ette teatada sõltuvalt töötaja ametikohast 2-6 nädalat. Kollektiivlepingutega võivad olla kehtestatud ka pikemad etteteatamistähtaja tingimused. Töötajal on kohustus töölepingu lõpetamisest ette teatada sõltuvalt ametikohast 2 nädalat kuni 1 kuu. Töölepingu lõpetamisel kahepoolsel kokkuleppel etteteatamistähtaega ei ole.

Töösuhte lõpetamisel väljastab tööandja töötajale järgmised dokumendid: töösuhet ja selle lõpetamist tõendavad dokumendid, dokument tervisekindlustusfondist väljaregistreerimise kohta, palgaleht (L16) ning soovituskiri. 

Haigestumise korral on töötajal kohustus tööandjat sellest viivitamatult teavitada. Töötajal on õigus emaduspuhkusele (Mutterschutz) kaheksa nädalat enne ning pärast sünnitust, sellel perioodil ei ole lubatud naisel töötada. Sellel ajal makstakse naisele emapalka (Wochengeld). Lapse emal ja isal on õigus saada ka vanemapuhkust kuni 3 kuud lapse kaheaastaseks saamiseni. Samuti on võimalus saada tööst vaba aega puudega lapse või haigete pereliikmete hooldamiseks.

Alates teisest töötamise aastast on töötajal kokkuleppel tööandjaga võimalus saada õppepuhkust 4-aastase perioodi vältel 3 kuud kuni 1 aasta. Selle aja vältel ei maksta töötajale töötasu, kuid Austria Tööamet (AMS) maksab töötajale õppetoetust, kui töötaja osaleb õppe- või praktikameetmes vähemalt 20 tundi nädalas.

Professionaalsed ühingud nõustavad töötingimuste ning tööseadusandluse teemadel:          

- töötajate esindused (Arbeiterkammern (AK)) - www.arbeiterkammer.at

- ametiühingud (Austria Ametiühingute Föderatsioon (ÖGB)) - www.oegb.at/cms/S06/S06_11/english

- Austria kaubandus- ning majanduskojad

 

Alustavale ettevõttele

 

Kui soovite tegutseda Austrias FIE-na, asutada või võtta üle mõni ettevõte, tuleks esmalt pöörduda elukohajärgse kaubanduskoja poole, kes jagavad alustavale ettevõtjale teemakohast infot ja abi. Lisainfot leiate www.gruenderservice.at. Enne alustamist on vajalik põhjalikult läbi mõtelda tegevuse eesmärgid, turuanalüüs, asukoht, kulud ning rahastamise ja toetamise võimalused jne. Alustades ettevõtlust kaubanduse valdkonnas, tuleb pädevast ametiasutusest taotleda kaubanduslitsents ning tegevusluba. Lisaks tuleb pädevast maksuameti osakonnast taotleda ettevõttele maksukood ning registreeruda kaubandusele ning tööstusele spetsialiseerunud sotsiaalkindlustusametis (Sozialversicherungsanstalt der Gewerblichen Wirtschaft), et tagada endale haigus-, õnnetus- ja pensionikindlustus ning valikul ka töötuskindlustus. Kõik ettevõtte töötajad peavad olema registreeritud piirkondlikus tervisekindlustusfondis.

 

Lisainfot leiate www.nachfolgeboerse.at ning www.help.gv.at.

 
Riigipühad Austrias

1. jaanuar: uusaasta

6. jaanuar: kolmekuningapäev

13. aprill: ülestõusmispüha (liikuv püha)

1. mai: riigipüha

21. mai: taevaminemispüha (liikuv püha)

1. juuni: nelipüha (liikuv püha)

11. juuni: Issanda ihu püha (liikuv püha)

15. august: rukkimaarjapäev

26. oktoober: riigipüha

1. november: kõigi pühakute päev

8. detsember: Maarja pärispatuta eostamise püha

25. detsember: esimene jõulupüha

26. detsember: teine jõulupüha

Töötus ja hüvitised

Kirjeldus

Kui kaotate töö teises ELi liikmesriigis töötades, siis sõltub see, milline riik teile töötushüvitisi maksab, teie tööalasest olukorrast ja elukohast, mitte kodakondsusest.

Kavatsete välismaale jääda

Kui kaotate töö ning soovite jääda edasi sellesse ELi liikmesriiki, kus te töötasite, peaksite seal ka töötushüvitisi taotlema. Registreerige end tööotsijana kohalikus tööhõiveasutuses. Teid koheldakse samaväärselt asjaomase riigi kodanikega.

Pöörake erilist tähelepanu järgmisele:
• töötushüvitiste saamiseks vajalike töötatud perioodide nõue;
• hüvitiste suuruse arvutamiseks kohaldatavad määrad;
• hüvitiste maksmise kestus.

Kui peate esitama tõendeid mis tahes eelmiste töötatud perioodide ning sotsiaalkindlustuskaitse kohta välismaal, siis võib tekkida vajadus taotleda U1-vormi (endine E 301-vorm) riigist, kus te varem töötasite.

Infot Eestist U1 vormi taotlemise kohta saate Eesti Töötukassast.

Lähete tagasi oma päritoluriiki

Kui soovite pärast töö kaotamist minna tagasi oma päritoluriiki, peate ühendust võtma sealse riikliku tööhõiveasutusega, et teada saada, kas teil on pärast välismaal viibitud aega jätkuvalt õigus saada töötushüvitisi või mitte.

Kui teil on jätkuvalt õigus saada töötushüvitisi, peate:
• end oma päritoluriigis koheselt tööotsijana registreerima ning
• taotlema U1-vormi (endine E 301-vorm) riigist, kus te viimati töötasite.

Kui te U1-vormi ei esita, võivad taotluse menetlejad saada vajaliku teabe otse teise riigi ametiasutustelt. Siiski võib nimetatud vormi olemasolu menetlusprotsessi oluliselt kiirendada.

Täiendav info töötuse ning hüvitiste kohta on leitav siin ning www.tootukassa.ee.

Töö otsimise eesmärgil teise ELi liikmesriiki elama asumine - töötushüvitiste ülekandmine

Reeglina tuleb töötushüvitise saamiseks viibida riigis, mis teile hüvitisi maksab. Teatavatel tingimustel saate minna teise ELi riiki tööd otsima ning jätkata töötushüvitise saamist riigist, kus töötuks jäite.

Teise riiki saate jääda kuni kolmeks kuuks, kuid kui te seda taotlete, siis võib teile hüvitisi maksva riigi tööturuasutus lubada teil välismaale jääda kuni kuueks kuuks.

Töötushüvitiste ülekandmine on võimalik vaid juhul, kui
• te olete täielikult töötu (mitte osaliselt ega aeg-ajalt) ja
• teil on õigus saada töötushüvitist riigis, kus töötuks jäite.

Enne riigist lahkumist peate
• olema vähemalt neli nädalat olnud registreeritud töötu tööotsijana selle riigi tööturuametis, kus töötuks jäite (siin võib olla erandeid)
• taotlema oma riiklikust tööturuasutusest U2-vormi (varasemalt vormi E 303) - luba viia oma töötushüvitis riigist välja.

Nimetatud luba kehtib vaid ühele riigile. Kui soovite viia oma töötushüvitise teise riiki, siis peate taotlema veel ühte U2-vormi. Küsige oma tööhõiveasutusest, kas peate uue loa taotlemiseks koju tagasi pöörduma või saate seda teha teises riigis olles.

Jõudes uude riiki, peate
• registreerima end tööotsijaks riiklikus tööhõiveasutuses seitsme päeva jooksul alates kuupäevast, mil te enam ei olnud kättesaadav selle riigi tööhõiveasutusele, kust te lahkusite
• esitama registreerimisel oma U2-vormi (varasema vormi E303)
• nõustuma kõigi kontrollidega, mis teises riigis töötushüvitiste taotlejate suhtes läbi viiakse, nagu saaksite töötushüvitist selles riigis.

Soovitame teil enda jaoks selgeks teha oma õigused ja kohustused tööotsijana uues riigis. Need võivad olla väga erinevad selle riigi omadest, kus töötuks jäite.
Tingimuste täitmisel jätkatakse teile määratud töötushüvitiste maksmist.
Kui te ei ole leidnud välisriigis sobivat tööd ning soovite, et säiliks teie õigus töötushüvitisele, peate te naasma riiki, mis teile töötushüvitist maksab, hiljemalt vastava õiguse aegumise kuupäeval.

Kauem kui kolm kuud välismaal viibimine

Kui soovite välismaal viibida kauem kui kolm kuud, siis peate taotlema pikendust selle riigi riiklikust tööhõiveasutusest, kus töötuks jäite, selgitades, miks see vajalik on. On oluline selgitada, et teil on reaalne võimalus vastuvõtjariigis tööd leida. Vastasel korral võidakse pikenduse andmisest keelduda.
Taotlege pikendust nii varakult kui võimalik. Pikendust tuleb taotleda enne esialgse kolmekuulise perioodi lõppu.

Täiendav info töötuse ning hüvitiste kohta on leitav siin ning www.tootukassa.ee.

Austrias töötuskindlustussüsteemi all pakutavad 2 peamist toetuse liiki on töötutoetus ning nn hädaabihüvitis.

Õigus töötutoetusele tekib, kui on täidetud kvalifitseerumisperiood (Anwartschaft):
- olete eelneva 12 kuu jooksul töötanud vähemalt 26 nädalat (nooremad kui 25) või
- olete eelneva 2 aasta jooksul töötanud vähemalt 52 nädalat (25 ja vanemad, esmase töötutoetuse taotlemise korral)

- olete eelneva aasta jooksul töötanud vähemalt 28 nädalat (korduvad taotlused).

Töötutoetus koosneb baasmäärast, perelisast ning teistest erinevatest lisadest. Töötutoetuse maksmise ajal kehtib ka ravikindlustus. Töötutoetuse baassumma on 55% isiku viimase kalendriaasta päevasest netosissetulekust. Töötuks jäämise korral pöörduge kohe vajalike dokumentidega lähimasse Tööagentuuri (AMS). Kaasa tuleb võtta: registreerimisavaldus, isikut tõendav dokument, töösuhet ning selle kestust ja lõppu tõendav dokument ning laste sünnitunnistused. Teatud tingimustel on õigus saada ka nn hädaabitoetust, mille suurus ulatub 92-95% töötutoetuse määrast. Lisainfot leiate http://wien.arbeiterkammer.at ning www.ams.at

Abiks töötule: Your social security rights 

Töötushüvitise saamine mõnest EMP riigist Austrias töö otsimise ajal (U2)

Võtke ühendust oma lähima Eesti Töötukassa osakonnaga www.tootukassa.ee ning teatage, et kavatsete Austriasse tööd otsima sõita. Te peate täitma standardvormi, mis tuleb õigel ajal enne äraminekut vormistada. Kui Teil on õigus hüvitist 3 kuuks eksportida, väljastatakse Teile enne äraminekut vorm U2.

Teil tuleb esitada Eesti Haigekassale Euroopa ravikindlustuskaardi taotlus, mida saab teha ka interneti teel (www.haigekassa.ee). Euroopa ravikindlustuskaart annab õiguse vajaminevale arstiabile Euroopa Liidu territooriumil ja Euroopa Majandusühenduse piirkonnas viibimise ajal.

Austrias makstakse Teile Eesti töötuskindlustushüvitist, kui täidate selles riigis tööotsijale kehtestatud nõudmisi, registreerite end Austria Tööametis 7 päeva jooksul ning esitate vormi U2. 

Lisainfot töötushüvitiste kohta on võimalik leida Austria Tööameti (Arbeitsmarktservice Österreich) koduleheküljelt www.ams.at.

Elamistingimused

Maksustamine

Kirjeldus

Tasub teada, et asudes tööle ning elama teises EL liikmesriigis, saate enamasti ka selle riigi residendiks maksustamise tähenduses. Residentsuse määratlus on liikmesriigiti erinev. Et välja selgitada, millises riigis on Teie töötasu ja muu sissetulek maksustatav ja milliste määradega, tuleb võtta ühendust Austria Maksuametiga (Finanzamt) www.bmf.gv.at. Kasulik oleks nõu pidada nii oma praeguse elukohariigi (Eesti) kui ka selle riigi nõustajate või maksuasutusega, kuhu Te kavatsete elama asuda. Maksuasutuste töötajad oskavad Teid juhendada ka formaalsuste osas, mis Teil täita tuleb. Niiviisi on võimalik arvesse võtta Teie kutsealane, isiklik ja perekondlik olukord.

Eesti ja Austria vahelise topeltmaksustamise vältimiseks sõlmitud kahepoolse kokkuleppega on võimalik tutvuda www.riigiteataja.ee.

Austria maksustab põllumajandusest ja metsandusest, ettevõtlusest, kaubandusest, töötamisest, investeeringutest, rendist ja liisimisest saadavad tulud (Einkommensteuergesetz). 

Austrias on sisse viidud progressiivne tulumaksusüsteem (Einkommensteuer). Üksikisiku tulumaksu määr Austrias on 0%-50%(2015). Makstava tulumaksu suurus ei sõltu perekonnaseisust ega laste arvust, seda arvestatakse erinevate soodustuste saamisel. Tööandja arvutab töötaja brutopalgast maha vajalikud maksud (tulumaks ning sotsiaalkindlustusmaks) ning edastab need pädevatele ametiasutustele.

Sotsiaalkindlustusmakseid maksavad nii tööandja kui töövõtja, välja arvatud õnnetusjuhtumikindlustus, mida maksab tööandja. Lisainfot leiate www.sozialversicherung.at.

Maksumäärad on järgnevad:

1. tervisekindlustus 7,65%
2. õnnetusjuhtumi kindlustus 1,4%
3. pensionikindlustus 22,8%
4. töötuskindlustusmaks 6%

Lisaks maksavad töötajad ning vabakutselised 0,5% brutopalgast töötajate esinduse liikmemaksu ning 0,5% elamute renoveerimismaksu (vabakutselised ei maksa). Samuti maksavad töötajad ametiühingute liikmemaksu ning kirikumaksu 1,25%.

Muud kaudsed maksud on maamaks, mootorsõidukimaks (sõltub mootori võimsusest), käibemaks 10-20%, maksud ettevõtetele ning aktsiisimaks.

Lisainfot Austria maksusüsteemi kohta leiate Austria Rahandusministeeriumi koduleheküljelt www.bmf.gv.at.

Tervisehoid

Kirjeldus

Erinevates ELi liikmesriikides on hüvitiste maksmine, tervishoid ja muud sotsiaalkindlustusteenused korraldatud väga erinevalt.

Igas ELi liikmesriigis kohaldatakse oma seadusi, mis määravad kindlaks järgmise:

  • - milliseid hüvitisi on teil õigus saada, millises summas ning kui pika aja jooksul;
  • - kui kaua peate seal töötama, enne kui teil on õigus saada töötushüvitisi; hüvitiste arvutamise eeskirjad ning nende maksmise periood.

Reeglina olete korraga hõlmatud vaid ühe riigi õigusaktidega ning tasute sotsiaalkindlustusmakseid selles riigis. Teid tuleb kohelda samaväärselt asjaomase riigi kodanikega.

See, milline riik pakub teile sotsiaalkindlustuskaitset, sõltub kahest tegurist:

  • - teie tööalasest olukorrast (palgatöötaja, füüsilisest isikust ettevõtja, töötu, lähetatud töötaja, piiriülene töötaja jne);
  • - teie elukohariigist - mitte teie kodakondsusest.

Teil endal ei ole võimalik valida, milline riik teile sotsiaalkindlustuskaitset pakub.

Välismaal elamise või töötamise ajal on teil sotsiaalkindlustuskaitse kas oma päritoluriigis või vastuvõtvas riigis. Mõlemal juhul peate ise korraldama nii, et teil oleks ka pärast uude riiki asumist kehtiv sotsiaalkindlustuskaitse.

Selleks et vältida tõsiseid probleeme ning arusaamatusi, tutvuge sotsiaalkindlustusega vastuvõtvas riigis.

Lisainfo on leitav Euroopa KomisjonSotsiaalkindlustusamet ning teie õigused riikide kaupa.

Tervishoid

Kui reisitakse Euroopa Liidu territooriumil on vajalik kaasa võtta Euroopa ravikindlustuskaart või selle asendussertifikaat. Euroopa ravikindlustuskaart annab õiguse vajaminevale arstiabile Euroopa Liidu territooriumil ja Euroopa Majanduspiirkonnas viibimise ajal (täpsem info arstiabist ajutiselt teises Euroopa Liidu riigis viibides). 
Euroopa Liidu ravikindlustuskaarti või selle asendussertifikaati ei tohi kasutada, kui inimesel puudub ravikindlustus. Samuti kontrollitakse kaardi alusel ravikindlustust alla 15-aastastel.

Kui jääte elama ja/või töötama teise Euroopa riiki, siis palume teil võtta ühendust vastava riigi ametiasutusega. Riikide kontaktasutused on leitavad siit

Välismaal õppijate ravikindlustuskaitse

Õpilased ja üliõpilased, kes suunduvad õppima välismaale, peavad ravikindlustuskaitse jätkamiseks Eestis esitama haigekassale õppima asumise kinnituseks välisriigi õppeasutuses õppimist tõendava dokumendi, mis peab sisaldama järgmisi andmeid:
1) õppeasutuse nimi;
2) õppeasutuse aadress;
3) õppija ees- ja perekonnanimi;
4) õppija isikukood või sünniaeg;
5) õppeperioodi kestus;
6) õppeasutuse esindaja ees- ja perekonnanimi, sidevahendite andmed ning allkiri.
 

Ravikindlustuskaitse vormistatakse esitatud dokumendi alusel maksimaalselt 12 kuuks, seega palume meeles pidada, et tõend õppimise kohta tuleb haigekassasse toimetada igal õppeaastal.
Välismaal õppivad õpilased ja üliõpilased, kes omavad ravikindlustuskaitset Eestis, saavad vajaminevat arstiabi Euroopa liikmesriikides, majanduspiirkonna riikides ja Šveitsis Euroopa Ravikindlustuskaardi alusel.
Kindlustuskaitse taotlemise dokument tuleb saata posti teel, e-posti teel või tuua see ise kohale haigekassa klienditeenindusbüroosse.
Kui teil tekivad probleemid või küsimused välismaal õppides, saate kontrollida oma kindlustuskaitse kehtivust riigiportaalist või helistades haigekassa kliendiinfo telefonil 16363. (Välisriigist infotelefonile helistades + 372 669 6630).

Sotsiaalkindlustussüsteem Austrias tagab isikule riigipoolse abi ning toetuse järgnevates valdkondades: haigus, lühiajaline või alaline töövõimetus, emadus, töötus, vanadus, toitjakaotus, hooldusvajadus ning vaesus. Töötasudest jm tuludest kinni peetud maksetest laekunud summadest ning riigipoolsest toetusest võimaldatakse elanikele sotsiaalkindlustust (Sozialversicherung) ning sotsiaalabi (Sozialhilfe).

Sotsiaalkindlustusega on kaetud kõik tegevusega hõivatud elanikud, sõltumata nende sissetuleku suurusest. Sotsiaalkindlustus on kõigile kohustuslik ning oma korralduselt solidaarne – st kõrgemapalgaliste tehtud maksetest (kes maksavad rohkem maksu) finantseeritakse ka madalamapalgalistele osutatud teenuseid, kuna osa töötajate gruppe (tudengid, madalapalgalised)maksab ainult osalisi sotsiaalkindlustusmakseid, näiteks õnnetusjuhtumi kindlustust. Sotsiaalkindlustusmaks on jagatud töötaja ning tööandja vahel: osakaalud erinevad sõltuvalt töötaja positsioonist (ametnik või lihttööline, praktikant või madalapalgaline töötaja). Tööandja on kohustatud oma töötajad vajalikes ametiasutustes registreerima. Seejärel väljastatakse töötajale E-kaart (elektrooniline kiipkaart), millele on märgitud töötaja nimi, sotsiaalkindlustusnumber, sünniaeg ning info kindlustaja kohta. Soovitav on kaarti alati endaga kaasas kanda! 

Haiguskindlustust (haigus, emadus, hooldus) reguleerivad tervisekindlustusfondid, õnnetusjuhtumikindlustust Üldine Õnnetusjuhtumikindlustuse Instituut (Allgemeine Unfallversicherungsanstalt), töötuskindlustust riiklik Tööagentuur (Arbeitsmarkt Service (AMS)) ning pensioneid Pensionikindlustusamet (Pensionsversicherungsanstalt). Teatud töötajate gruppidele (FIEd, farmerid, raudteetöölised, kaevurid ning riigiametnikud) on loodud erialased sotsiaalkindlustusasutused. Kõiki sotsiaalkindlustusasutusi haldab Hauptverband der Österreichischen Sozialversicherungsträger www.hauptverband.at.

Sotsiaalabi korraldamine on iga liidumaa kompetentsis ning seda finantseeritakse laekunud maksudest. Sotsiaalabi saamiseks tuleb pöörduda elukohajärgsesse kohalikku omavalitsusse sotsiaalteenuste osakonda (Gemeindeamt või Magistratisches Bezirksamt). Lisainfot leiate www.bmsk.gv.at.

Haigestumise korral on töötajal kohustus tööandjat sellest viivitamatult teavitada. Tööandja võib Teilt nõuda arsti kinnitust haigestumise kohta, seda eelkõige haigestumise puhul, mille kestus ületab 4 päeva. Reeglina loetakse arsti poolt diagnoosile märgitud kuupäeva ka haigestumise esimeseks päevaks.

Töötajal on õigus emaduspuhkusele (Mutterschutz) kaheksa nädalat enne ning kaheksa kuni kuusteist nädalat pärast sünnitust, sellel perioodil ei ole lubatud naisel töötada. Selle aja vältel makstakse naisele emapalka (Wochengeld). Naisele väljastatakse raseduse alguses arsti poolt ka ema-lapse pass (Mutter-Kind-Pass), mille täitmine on lastetoetuste saamiseks vajalik. Lapse emal ja isal on õigus saada ka vanemapuhkust kuni 3 kuud lapse kahe-aastaseks saamiseni. Samuti on võimalus saada tööst vaba aega puudega lapse või haigete pereliikmete hooldamiseks. Peretoetust on Austrias elavatel vanematel õigus saada kuni lapse 18-aastaseks saamiseni ning teatud tingimustel kuni lapse 26-aastaseks saamiseni. Toetuse suurus sõltub lapse vanusest. Teatud tingimustel on teatud gruppidel (vabakutselised, koduperenaised, õpilased jne) õigus taotleda ka lapsetoetust, toetuse suurus sõltub maksmise kestusest. Toetuse taotlemiseks tuleb pöörduda pädeva ametiasutuse (Krankenkasse) poole.

Alates teisest töötamise aastast on töötajal kokkuleppel tööandjaga võimalus saada õppepuhkust 4-aastase perioodi vältel 3 kuud kuni 1 aasta. Selle aja vältel ei maksta töötajale töötasu, kuid Austria Tööamet (AMS) maksab töötajale õppetoetust, kui töötaja osaleb õppe- või praktikameetmes vähemalt 20 tundi nädalas.

Õigus töötutoetusele tekib, kui:
- olete eelneva 12 kuu jooksul töötanud vähemalt 26 nädalat (nooremad kui 25) või
- olete eelneva 2 aasta jooksul töötanud vähemalt 52 nädalat (25 ja vanemad, esmase töötutoetuse taotlemise korral)

- olete eelneva aasta jooksul töötanud vähemalt 28 nädalat (korduvad taotlused). 

Töötutoetuse baassumma on 55% isiku viimase kalendriaasta päevasest netosissetulekust. Töötuks jäämise korral pöörduge kohe vajalike dokumentidega lähimasse Tööagentuuri (AMS). Kaasa tuleb võtta: registreerimisavaldus, isikut tõendav dokument, töösuhet ning selle kestust ja lõppu tõendav dokument ning laste sünnitunnistused. Teatud tingimustel on õigus saada ka nn hädaabitoetust, mille suurus ulatub 92-95% töötutoetuse määrast. Lisainfot leiate www.ams.at.

Enne 1. jaanuari 1955 sündinud isikud lähevad pensionile: mehed 65- ning naised 60-aastaselt. Hiljem sündinud naiste pensioniiga tõuseb järkjärgult. Pensioni suurus sõltub kindlustusmaksete pikkusest ning pensionile mineku vanusest. Austrias soodustatakse vanemaealiste töötamist osalise tööajaga: naised alates 53. ning mehed alates 58. eluaastast. Teised pensionite liigid on invaliidsuspension ning toitjakaotuspension.
Austria sotsiaalkindlustussüsteemist leiate põhjaliku ülevaate www.sozialversicherung.at. Sotsiaalkindlustus- ja pensioniametite loetelu leiate siit.

Tervishoid

Austriat külastavad inimesed, kel on kaasas Euroopa ravikindlustuskaart, saavad vajaminevat arstiabi samadel tingimustel Austria kindlustatutega. Vastavalt tervishoiuteenuse osutajale võidakse inimesel paluda täita ka avaldus. Avaldus on kinnitamaks, et tegemist on antud riigis viibimise ajal tekkinud vajamineva arstiabiga ning ei ole plaaniline ravi. Euroopa ravikindlustuskaarti väljastab Eesti Haigekassa www.haigekassa.ee
Tervishoiuga tegelevad Austrias piirkondlikud tervisekindlustuse kontorid (Gebietskrankenkasse `d), mis vastutavad ühe kindla piirkonna eest.

Ligikaudu 90% arstidest osutavad teenuseid riikliku skeemi raames ning riiklik tervishoiuteenus on väga heal tasemel, seega eraraviteenuste osakaal Austrias on küllaltki madal. Raviteenust saavad inimesed tervisekindlustuse poliisi alusel (E-kaart). Retseptiravimeid saab osta kõikidest apteekidest. Patsient maksab retsepti eest kindlaks määratud omaosaluse alusmäära (4.85 eurot 2008). Patsiendi kulutused ravimitele aastas on piiratud kahe protsendiga netosissetulekust, kui kulutused ravimitele ületavad kahte protsenti netosissetulekust aastas, siis retsepti väljastamise eest omaosalust maksta ei tule.

Esmalt tuleb pöörduda perearsti poole, kes osutab esmast arstiabi ning vajadusel suunab patsiendi edasi erialaspetsialistide poole. Ambulatoorset ravi saab haiglate traumaosakondades ning piirkondliku tervisekindlustusameti ambulatoorse ravi osakondades. Statsionaarse haiglaravi saamiseks peab üldarst suunama riiklikku haiglasse. Patsiendile antakse kaasa saatekiri (Einweisungsschein) haigla vastuvõtuosakonda esitamiseks. Vältimatu abi korral küsitakse riiklikus haiglas patsiendilt Euroopa ravikindlustuskaarti ning tehakse piirkondlikku tervisekindlustusametisse päring, et saada vajalik kinnitus ravikulude katmiseks.
Austria riiklikus skeemis on kaks haiglaravi kategooriat: nn standard- ja erikategooria ravi. Piirkondlikud tervisekindlustusametid maksavad vaid standardkategooria ravi kulude eest. Patsient maksab voodipäevatasu ja seda kuni 28 päeva eest kalendriaastas.  
Erikategooria alusel saadud ravi kulud kannab patsient ise.

Juhul, kui inimest ravitakse riiklikus haiglas erikategooria alusel või osutatakse vältimatut arstiabi erahaiglas, tuleb patsiendil endal tasuda kõik kulud. Tervisekindlustusametilt võib taotleda hüvitist maksimaalselt summas, mida oleks nõudnud ravi standardkategooria alusel lähimas riiklikus haiglas. Ülejäänud kulud jäävad patsiendi enda kanda.

Lisainfot Austria tervishoiusüsteemi kohta leiate Austria Tervishoiuministeeriumi koduleheküljelt www.bmgfj.gv.at. Arstide, hambaarstide ning apteekide kontakte on võimalik leida www.herold.at.

Elamiskulud

Kirjeldus

Lühiajaliseks elamiseks Austrias sobivad hotellid ja võõrastemajad, mille hulgast leiab erinevatesse hinnakategooriatesse kuuluvaid. 
Noortehostelite kasutamise võimalus on vaid neil, kes omavad Austria Noortehostelite Föderatsiooni liikmekaarti. Seda saab taotleda regionaalsest sekretariaadist või hostelist enesest. Noortehostelis elamise tähtaeg pole piiritletud. 
Linnades ja linnalähedastes piirkondades on suhteliselt palju üürikortereid ja korteriühistuid, samal ajal kui maapiirkondades kohtab enamasti ühe- või kahepereelamuid. 
Üüri suurus sõltub sellest, millises piirkonnas ja millises hoones te elate. Madalaimad üürihinnad on Burgenlandis ning kõrgeimad Salzburgis. Üüri suurust mõjutab ligipääsetavus (transpordiühendus), infrastruktuur ning lisaseadmete olemasolu korteris/elamus. 
Väiksema korteri ruutmeetri rendihind on enamasti kõrgem kui suurel korteril. Kommunaalkulud ja teenustasud võivad lisada üürihinnale vähemalt 25% summast. 
Austrias on fikseeritud üüri piirmäärad, samuti renditingimused  ning etteteatamise tähtajad (Mietrechtsgesetz).
Enne rendilepingu allakirjutamist soovitatakse kontakteeruda kohaliku Üürnike Liiduga või tarbijakaitsega (Mietervereinigung, Mieterschutzverband, Verein für Konsumenteninformation, Arbeiterkammer) ja paluda neil rendileping üle vaadata, et vältida hilisemaid ebameeldivaid üllatusi.

Kinnisvarakuulutusi avaldavad 
- kohalike ajalehtede nädalavahetuse väljaanded, näit. Kurier, Krone, Standard, Presse. 
- kinnisvarafirmad (Immobilien - kontaktandmed internetis ja telefoniraamatutes)
- tavaliselt kuulub mingi hulk elamispinda ka kohalikule omavalitsusele (nn munitsipaalkorterid) ning selle üürimine on turul olevatest korteritest kindlasti taskukohasem. Täpsem info kohalikust omavalitsusest
- korteriühistud (Genossenschaftswohnungen)

Majutusvõimalusi on võimalik leida:
www.mietervereinigung.at Rentnike Liit

www.tiscover.com hotellid ning hostelid

www.atlas-wohnbau.at
www.oesw.at
www.buwog.at
www.genossenschaftswohnungen.at
www.sozialbau.at
www.wien.gv.at
http://wohnraum.at/
http://www.wohnen-tirol.at/en/ Majutus Tyroli piirkonnas

www.bazar.at kinnisvaraajakirjad

www.immobilien.net kinnisvaraajakirjad

www.immodirekt.at kinnisvaraajakirjad

http://finder.vol.at/vorarlberg/

www.sws.or.at majutus Grazi ja Styria piirkonnas

www.linz.at majutus Linzi linnas ning lähiümbruses

Nõuandeid üürnikule Wohnungsuche_Makler.pdf

Austrias peavad raadio- ning teleseaded olema registreeritud, lisainfot leiate www.orf-gis.at.

Pangakonto (Gehaltskonto) avamiseks nõutakse reeglina fotoga isikut tõendava dokumendi olemasolu (pass, ID kaart, juhiluba). Lisainfo www.bankaustria.at.

Haridus

Kirjeldus

Kui olete noor ja soovite väliskogemust, soovitame külastada ka Eesti portaale https://valiskogemus.blog ja https://rajaleidja.innove.ee
Kooliminek teises ELi liikmesriigis

ELi kodanikuna on teie lastel õigus käia koolis mis tahes ELi liikmesriigis samadel tingimustel asukohamaa kodanikega. Teie lastel on õigus käia samas klassis omavanuste õpilastega ning klassis, mis on samaväärsel tasemel laste klassiga teie päritoluriigis, olenemata laste keeleoskuse tasemest.
 

Kui olete ELi kodanik, kes asub seoses tööga elama teise ELi liikmesriiki, on teie lastel ELi õigusaktide alusel õigus saada uues elukohariigis tasuta keeleõpet, et aidata neil kohaneda sealse koolisüsteemiga. Peaksite teadlik olema, et uue elukohariigi koolisüsteem võib olla väga erinev sellest, kus enne on käidud. Mõnes riigis jagatakse õpilased väga varakult akadeemilistesse või kutseõppe harudesse.


Seepärast ei tunnustata koolitunnistusi kogu ELis automaatselt. Mõnes riigis peaksite riiklikelt ametiasutustelt taotlema, et nad tunnustaksid laste koolitunnistusi enne, kui saate lapse kohalikus koolis registreerida.

Täiendav informatsioon koolimineku kohta teises ELi liikmesriigis

Kõrghariduse alast infot pakub Euroopa Komisjon.


Erinevate riikide haridussüsteemidega on võimalik tutvuda Eurydice veebilehel.

Kutsekvalifikatsioonid

Alustades uuel töökohal või asudes edasi õppima, olgu siis riigisiseselt või piiriüleselt, tuleb õppijate ja töötajate oskusi ning kvalifikatsioone kiiresti ja hõlpsasti tunnustada. See on hädavajalik oskuste taseme tõstmiseks ning tööalase konkurentsivõime suurendamiseks.

Euroopa Liit on välja töötanud mitmed vahendid selleks, et toetada teadmiste, oskuste ja pädevuste läbipaistvust ning tunnustamist, eesmärgiga muuta õppimine ja töötamine igal pool Euroopas lihtsamaks. Praeguseks on käivitatud mitmeid algatusi, et hõlbustada oskuste ja kvalifikatsioonide läbipaistvust ning tunnustamist kogu Euroopas. 

Euroopa kvalifikatsiooniraamistik aitab võrrelda riiklikke kvalifikatsioonisüsteeme, -raamistikke ja nende tasemeid, muutes kvalifikatsioonid arusaadavamaks Euroopas eri riikide ning süsteemide lõikes.

Europass mis koosneb viiest standarddokumendist ning oskuste passist on kättesaadav 26 keeles ning loodud selleks, et võimaldada kasutajatel tõendada oma oskusi, kvalifikatsioone ja kogemust kõikjal Euroopas.

Kutsekvalifikatsioonide tunnustamise keskuste kontaktid Euroopa erinevates riikides on leitavad www.enic-naric.net.

Lisainfot pakub Euroopa Komisjon.

Väikestele lastele vanuses 6 kuud kuni 3 aastat on Austrias kahte tüüpi lastehoidu: lapsehoidjad (Tagesmütter) ning lastesõimed (Kinderkrippen). Enamikel suurematel kohalikel omavalitsustel on 3-6-aastastele lastele mõeldud lasteaiad ning algkoolid (Kindergarten või Vorschule). Lasteaiad on täielikult juhitud provintside tasandil ning lapse paigutamine lasteaeda on vabatahtlik. Ligikaudu 90% viieaastastest lastest käib lasteaias. Lisaks riiklikele lasteaedadele ning eralasteaedadele tegutsevad Austrias ka lapsevanemate poolt juhitud nn lastegrupid "Kindergruppen". Kas ja kui kõrge on lasteaia kohamaks, sõltub riigipoolsest toetusest provintsile, enamik lasteaedu võtab siiski osalemistasu sõltuvalt pere sissetulekutest. 57% lasteaedadest on avatud terve päeva, ülejäänud on avatud keskpäevani või töötavad osaajaga. Lahtiolekuajad erinevad märkimisväärselt piirkondade lõikes.

Austrias on riigikoolid õpilastele tasuta, samuti on võimalik lapsed panna tasulisse erakooli. Koolikohustus (6-15) algab kuuendast eluaastast ning kohustuslik õpe kestab 9 aastat. Koolid pakuvad ka spetsialiseerumist kutse-tehnilistel aladel ning ettevalmistusi ülikooli astumiseks, mis kestab sõltuvalt erialast ning eesmärgist 1-4 aastat lisaks kohustuslikule põhiharidusele.

Infot lasteaedade ning koolide kohta võib leida piirkonna omavalitsusest, haridusasutustest ning nõustamiskeskustest. Paljudel koolidel on ka oma kodulehekülg, kus on võimalik tutvuda kooliga, selle õppekava ning vastuvõtutingimustega.

Austria haridussüsteemiga on võimalik lähemalt tutvuda www.bildungssystem.at ning www.bmukk.gv.at.

Rahvusvahelisi koole on võimalik leida www.ecis.org.

Kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta on võimalik lisainfot leida ENIC/NARIC Austria kodulehelt www.enic-naric.net.

Euroopa haridussüsteemide ning õppimisvõimaluste kohta pakub infot Euroopa PLOTEUS portaal http://ec.europa.eu/ploteus/.