Üldine

Pindala
41 285 km2
Rahvaarv
8,57 mln
Riigikeel
Saksa, Prantsuse, Itaalia ja Romaani
Riigikord
demokraatlik ja vabariiklik liitriik (rõhuasetusega föderalismile ja otsesele demokraatiale)
Riigipea
Liidupresident Simonetta Sommaruga
Pealinn
Bern (de facto)
Telefoni suunakood
+41
Rahaühik
Šveitsi frank (CHF)

Protseduurid riigis sisseseadmiseks

Kirjeldus

Ilma elamisloata on Eesti kodanikel võimalik viibida Šveitsis kuni kolm kuud. Töötamise korral tuleb end registreerida hiljemalt 1 päev enne töötamise alustamist, reporting procedure

Kui Eesti kodanik soovib Šveitsi elama, tööle või õppima asuda või seal tööd otsida ning riigis soovitakse viibida kauem kui kolm kuud, tuleb lisaks kohalikus omavalitsuses registreerimisele taotleda ka elamisluba.  Šveitsi elama ja tööle asujaile elamisloa väljastamise eest vastutab migratsiooniameti kohalik esindus. EL kodanikel tekib elamisõigus Šveitsis juhul, kui ollakse Šveitsis kas töövõtja, ettevõtja, õppija või suudetakse tõestada, et elamisloa taotleja omab piisavalt elatusvahendeid.

Rohkem infot siin https://www.ch.ch/en/working-switzerland-eu-efta/

Eestis ajutise või alalise elamisloa alusel viibivatel isikutel, kes ei ole EL kodanikud, tuleb Šveitsis töötamiseks taotleda tööluba.

Migratsiooniameti kohalik esindus väljastab allpool kirjeldatud elamislube:

L-elamisluba - lühiajaline elamisluba: väljastatakse tähtajaliselt ja maksimum kuni üheks aastaks. EL/EEA kodanikel on õigus L-tüübi elamisloale juhul, kui loa taotleja omab töölepingut kestvusega kolmest kuust kuni 12-ne kuuni. Kui töösuhte kestus jääb alla kolme kuud, siis ei ole vajalik elamisluba taotleda vaid piisab esmasest registreerimisest kohalikus omavalitsuses 14 päeva jooksul peale riiki saabumist.

B-elamisluba – elamisluba kehtivusega kuni viis aastat. EL/EEA kodanikel on õigus B-tüübi elamisloale juhul, kui loa taotleja omab töölepingut kestvusega üle ühe aasta või kui tegemist on tähtajatu töölepinguga. Elamisluba saab pikendada veel viieks aastaks ilma, et oleks vaja läbida täiendavaid protseduure, kui välisriigi kodanik vastab elamisloa nõuetele.

C-elamisluba – alaline elamisluba väljastatakse välisriigi kodanikele, kes omavad eelnevalt juba B-elamisluba ning on viibinud riigis eelnevalt viis kuni kümme aastat.
Lisainfot küsi migratsiooniameti kohalikust esindusest või elukohajärgsest kohalikust omavalitsusest. Kantonite migratsiooni- ja tööhõiveasutuste kontaktid: www.bfm.admin.ch/bfm/en/tools/kontakte.html

Lisainfot registreerimisprotseduuride kohta leiate: www.bfm.admin.ch, www.swissemigration.ch.

Töötamine

Tööturu ülevaade

Kirjeldus

Tööturu lühiülevaade

Tööturgu mõjutavad suured piirkondlikud erinevused. Riigis oli töötuse määr dets. 2019 3,94%.


Šveitsi majanduse aluseks on kõrgelt kvalifitseeritud tööjõul teostatavad kõrgelt kvalifitseeritud tööd. Peamised valdkonnad on mikrotehnoloogia, Hitech, biotehnoloogia ja keemia, tervishoid ja sealhulgas ka ehitus. Viimastel aastatel on kasvanud kiiresti teenindussektoris töötavate inimeste osakaal. Enamik tööealistest inimestest Šveitsis leiab rakendust väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes, mis mängivad olulist rolli Šveitsi majanduses. Põllumajandusel on niivõrd oluline osa Šveitsi elus, et selle roll on sätestatud riigi põhiseaduses. Umbes neli protsenti tööealisest elanikkonnast töötab põllumajanduses ja metsanduses, kuid nende arv jätkuvalt langeb.

Enam nõutud ametid Šveitsis: torulukksepad, põetamise abispetsialistid, katusekatjad, elektrikud ja elektrimehaanikud, müürsepad, tööpinkide seadistajad, põllumajandus- ja tööstusmasinate ning veesõidukite mehaanikud ja lukksepad, pagarid, kondiitrid ja maiustusevalmistajad, kokad, puusepad.

Allikas: www.ec.europa.eu/eures/.

Palgad

Šveitsis ei ole riiklikul tasandil kehtestatud ühtset miinimumpalka. Ainult teatud kollektiivlepingud sisaldavad siduvaid sätteid, mis käsitlevad tasu. Palgatase Šveitsis on üldiselt võttes kõrgem, kui teistes Euroopa riikides. Kuid tase erineb oluliselt erinevate tööstus- ja teenindussektorite lõikes. Šveitsi Ametiühingute Liidu poolt on koostatud palga kalkulaator, mis võimaldab tööotsijal saada ettekujutuse palgast, mis teda ees ootab – seda siis vastavalt töösoovile ja erialasele kvalifikatsioonile. 

Lisateavet töötasude kohta leiate:

www.glassdoor.com/Salaries/switzerland-salary

Infot ametlike teenusepakkujate kohta Šveitsis leiate www.avg-seco.admin.ch/WebVerzeichnis/ServletWebVerzeichnis (info inglise, saksa ja itaalia keeles).

Töö leidmine

Kirjeldus

Šveitsis tööd otsides on oluline teada, et vajalik on saksa ja/või prantsuse keele oskus. Mis keel just tööotsinguiks vajalikum, oleneb asjaolust, mis piirkonnas Te Šveitsis tööd otsite. Mõningates piirkondades võib vajalik olla ka itaalia keele oskus. Kasuks tuleb ka inglise keele oskus, kuid ainult inglise keelega on tööd leida väga raske.

Peamised Šveitsis kasutatavad tööotsingu kanalid on: 

  • regionaalsed tööturuasutused
  • otsekontaktid tööandjatega
  • ajakirjandus
  • eratööbürood
  • internet


Šveitsis vastutavad riiklikul tasemel pakutava töövahenduse eest regionaalsed (kantonite) tööturuasutused. Kantonites asuvad tööturuasutused jagavad infot vabade töökohtade ning töötamisega kaasnevatest õigustest: www.jobarea.ch.

Riiklike töövahendajate kõrval eksisteerib Šveitsis hulgaliselt era töövahendusfirmasid. Tulenevalt Šveitsi seadusandlusest, peavad kõik era töövahendusfirmad omama antud teenuse osutamiseks litsentsi. Litsentseeritud agentuuride loetelu leiate: www.avg-seco.admin.ch.

Suur osa tööpakkumistest ei leia kajastamist ajalehtedes või interneti tööotsingu portaalides. Śveitsis on väga levinud praktika, et paljud töökohad täidetakse tööotsijatega, kes on eelnevalt võtnud isiklikult firmaga kontakti. Tänapäeval paljud firmad avaldavad teavet vabadest töökohtadest oma kodulehel.

Śveitsi firmade nimed, tegevusalad ja kodulehed võite leida järgmistelt aadressidelt: www.swissfirms.chwww.cci.ch.

Infot ametlike teenusepakkujate kohta Šveitsis leiate www.avg-seco.admin.ch/WebVerzeichnis/ServletWebVerzeichnis (info inglise, saksa ja itaalia keeles).

Ajakirjandusportaalid:
www.zeitung.ch,
www.onlinenewspapers.com.

Tööotsinguportaalid:

Kandideerimisdokumendid:
Täielik kandideerimisdokumentide "pakk" sisaldab endas: kaaskiri, CV (soovitavalt fotoga), sertifikaadid ning diplomid (või nende kinnitatud koopiad) ja võimalusel ka soovituskirjad. Kõik antud dokumendid peavad olema koostatud ühes Śveitsi ametlikus riigikeeles, st saksa, prantsuse või itaalia keeles. Mõningatel asjaoludel, näiteks, kui tegemist on rahvusvahelise kopmaniiga, siis aktsepteeritakse ka ingliskeelseid kandideerimisdokumente. Kirjalik tööavaldus peaks olema korrektselt koostatud, sest seeläbi kujuneb tööandjal Teist esmamulje. Lisainfot leiate www.primocv.com/fr_FR/modele/cv/classique.
 
 

Õigused

Kirjeldus

Šveitsis on lubatud tööle asuda alates 15. eluaastast. Mõningatel erijuhtudel on lubatud töötada alates 13. eluaastast (nt erinevat laadi kergemad tööd, kultuuri-, kunsti- ja spordiüritustel, reklaamis, postiteeninduses).

Šveitsis eksisteerib mitut liiki töölepinguid:

Esiteks individuaalsed töölepingud, mis sõlmitakse ühe konkreetse tööandja ja töövõtja vahel ja mille kohaselt töötaja kohustub töötama tööandja heaks kokkulepitud tasu (palga) eest.  Lepingus on välja toodud osapoolte õigused ja kohustused: töötaja peab täitma talle tööandja poolt pandud töökohustusi ja samal ajal peab tööandja maksma töötajale töötasu, tema eest sotsiaalkindlustusmakseid ning võimaldama töötajale tasulist puhkust jne.

Teine levinud töölepingu liik on kollektiivleping, mida kasutatakse mitmetes kindlates tööstus- ja majandusharudes. Kollektiivleping on kirjalik konventsioon ühe või mitme tööandja või nende ühenduse ja ametiühingute vahel.

Töölepingud jagunevad veel omakorda kaheks: tähtajalised töölepingud ja tähtajatud töölepingud.

Rohkem infot: https://www.ch.ch/en/different-types-employment-contract/

Tööaeg: Seadusega on kehtestatud maksimaalselt 45-tunnine töönädal töötajatele järgmistes valdkondades: tööstusettevõtted, kontoripersonal, tehniline personal, suurte jaemüügikaupluste müüjad.  Kõigi teiste palgatöötajate jaoks kehtib 50-tunnine töönädala ülempiir.

Ületundide eest tuleb vastavalt seadusele maksta 125% kokku lepitud töötasust (tunnitasust) või kokkuleppel töövõtjaga kompenseerida samas mahus vaba ajaga. Kirjalikus töölepingus võivad töövõtja ja tööandja siiski kokku leppida ka teistsugustes osapooli rahuldavates lahendustes. Erijuhtudena käsitletakse ajutist töötamist öisel ajal, töötamist pühapäeval ja riiklikel pühadel ning siis on ette nähtud spetsiaalne kompensatsioon.  

Puhkus: õigus puhkusele  on üks põhiõiguseid, mille peab tööandja töötajale tagama iga töötatud aasta eest. Seadusega sätestatud iga-aastased miiniumpuhkused on järgmised:

  • 4 nädalat töötajatele ja praktikantidele vanuses üle 20-aasta; 
  • 5 nädalat kuni 20-aastastele töötajatele ja praktikantidele;   

Kollektiivlepingutes võib olla sätestatud ka pikemad puhkused, seda just kõige sagedamini tulenevalt tööstaažist antud ettevõttes või tulenevalt töötaja vanusest. 

PALK: Šveitsis ei ole kehtestatud riiklikku miinimumpalka. Ainult teatud sektorite kollektiivlepingutes on kehtestatud kohustuslikud palgamäärad (miinimumpalk). Näitena võib välja tuua hotellide ja restoranide töötajad.  Sellele vaatamata on palgatase Šveitsis kokkuvõttes kõrgem kui teistes Euroopa riikides, kuid varieerub suuresti nii erialade kui ka kantonite lõikes. Palka makstakse enamasti kord kuus pangakontole.

Vaata lisainfot-https://www.ch.ch/en/minimum-wage-and-average-earnings/

Professionaalsed ühingud nõustavad töötingimuste ning tööseadusandluse teemadel:         

Riigipühad Śveitsis:

  • uusaasta (1. jaanuar),
  • taevaminemispüha (liikuv püha),
  • Šveitsi rahvuspüha (1. august),
  • esimene jõulupüha (25. detsember).

Kõik muud pühad (lihavõtted, nelipüha, Corpus Christi jne) on kantonite lõikes erinevalt reguleeritud. See tähendab, et kantoni siseselt on paika pandud, kas antud päev on vaba või mitte.

 Allikas: www.eures.europa.eu ,www.ch.chwww.swissemigration.chwww.bfm.admin.ch.

Töötus ja hüvitised

Kirjeldus

Palun vaata infot: https://www.missoc.org/missoc-database/comparative-tables/

MISSOC on ELi vastastikune sotsiaalkaitsealane infosüsteem, mis hõlmab üksikasjalikku, võrreldavat ning korrapäraselt ajakohastatavat teavet riiklike sotsiaalkindlustussüsteemide kohta inglise, prantsuse ja saksa keeles.

MISSOC avaldab kaks korda aastas (jaanuaris ja juulis) ajakohastatud teavet sotsiaalkindlustussüsteemide kohta 27 ELi liikmesriigis + Islandil, Liechtensteinis, Norras ja Šveitsis+ UK, sealhulgas võrdlevaid tabeleid, mis hõlmavad 12 peamist sotsiaalkaitse valdkonda: rahastamine, tervishoid, haigus-, rasedus- ja sünnitus-, invaliidsus-, vanadus-, toitjakaotus-, tööõnnetus- ja kutsehaigus-, pere-, töötushüvitised, toimetulekutoetus ja pikaajaline hooldus. Tabelites on välja toodud maksmistingimused ja summad.

 

Elamistingimused

Maksustamine

Kirjeldus

Šveitsile omase föderaalse struktuuri tõttu ei ole riigis tsentraliseeritud maksusüsteemi. Kuigi osa maksude sissenõudmine on ainult föderaalvõimude pädevuses, siis mitme otsese maksu sissenõudmine ei toimu üksnes föderaalsel tasandil, vaid ka kantonite ja kommuunide tasandil samaaegselt. Vastavalt Šveitsi Föderaatsiooni põhiseadusele on   kantonid vabad otsustamaks oma maksusüsteemide ja tulumaksu määrade üle. Kantonitel on õigus kehtestada mis tahes makse, välja arvatud juhul, kui teatud maksete sissenõudmise õigus on ainult föderaalvalitsusel. Sellest tulenevalt  võib maksupoliitika ja maksukoormus olla kantonite lõikes väga erinev.

Üldine ülevaade Śveitsi maksusüsteemist.

 

Riiklikud maksud

Kantoni maksud

Kohalikud maksud (kommuunid)

Füüsilise isiku tulumaks

Tulumaks individuaalselt sissetulekult ja omandilt

tulumaks individuaalselt sissetulekult ja omandilt

Ettevõtte tulumaks

Ettevõtte tulumaks ja omandimaks

Ettevõtte tulumaks ja omandimaks

 

Kinnisvaraga seonduvad maksud

Kinnisvaraga seonduvad maksud

 

Maksud pärandilt ja kingitustelt   

Maksud pärandilt ja kingitustelt   

Dividendimaks passiivselt tulult

 

 

Käibemaks ja tollimaksud

Mootorsõidukimaks

Äritegevus- ehk kaubandusmaks

Maksumärgid

 

 

Maksud tubakale, õllele ja kangetele alkohoolsetele jookidele

 

 

Üksikisiku tulumaks

Kõik Šveitsi elanikud/residendid on kohustatud tasuma tulumaksu. Šveitsi maksuaasta on vastavuses kalendriaastaga – 01.01–31.12.

Tulenevalt Śveitsi maksusüsteemist on isikud kohustatud maksma tulumaksu nii föderaalsel kui ka kantonite/kommuunide tasemel. Šveitsi maksuseaduste kohaselt (nii föderaalsel kui ka  kantoni/kommuuni tasemel) on maksustatav sissetulek üsna lai mõiste. See hõlmab tulu tasustatavalt tegevuselt (töötamine, füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemine) ja samuti tulu kinnis- ja vallasvaralt, pensionid, erinevad hüvitised jms. Kõik need tulud liidetakse ja maksustatakse koos. Samas ei ole kogu aasta tulu (brutotulu) alati maksustamise aluseks. Maksustatav tulu saadakse peale erinevate mahaarvamiste teostamist.

Detailsem info Śveitsi maksuameti kodulehel: www.estv.admin.ch

Ülevaate maksumääradest erinevate kantonite lõikes annab maksukalkulaator:  www.nettolohn.de/

Sotsiaalkindlustusmaksed

Sotsiaalkindlustusmaksed otsustatakse ja kogutakse föderaalsel tasemel. Sotsiaalkindlustusmakse kohuslased on nii tööandjad kui ka töövõtjad ja FIE-d. Śveitsi residentidest üksikisikud ja ettevõtjad, kes omavad sissetulekut, peavad toetama riiklikku vanadus- ja invaliidsuskindlustussüsteemi ning kohustuslikku töötuskindlustussüsteemi. Sotsiaalkindlustusmaksu protsent Śveitsis on ca 15% töötaja kogu palgast. Täpne maksemäära suurus sõltub konkreetsest isikust (nt tema töötasu suurus, elukoht, perekonnaseis jm).  Tööandja on kohustatud antud maksed kinni pidama töötaja palgast ning kinnipeetud summa tuleb üle kanda sotsiaalkindlustusega tegelevale asutusele. Sotsiaalkindlustusmaks sisaldab endas vanadus- ja toitjakaotuspensioni kindlustust, invaliidsus- ja töötuskindlustust, samuti kindlustust sissetulekute kaotuse korral jm.

Sotsiaalkindlustusmaksed ei sisalda endas tervisekindlustust. Kõik isikud, kes elavad ja töötavad Śveitsis, peavad vormistama endale eraldi tervisekindlustuse.

Lisainfo: 

www.estv.admin.ch;

www.taxation.ch;

www.ch.ch.

Tervishoid

Kirjeldus

Sotsiaal- ja ravikindlustuse põhimõtted EL-is

Śveitsi sotsiaalkindlustussüsteem on suhteliselt killustatud ja keeruline. Igal sotsiaalkindlustussektoril on oma eripärad. See tuleneb Śveitsi föderaalsest riigikorrast ja  otsedemokraatiast: valdkondades, kus föderaalvalitsusel ei ole seadusandlikku võimu, kuulub sotsiaalkindlustusega seonduv kantonite pädevusse.    

Śveitsi sotsiaalkindlustussüsteem on jagatud viide erinevasse valdkonda:

  • vanadus-; invaliidsus- ja toitjakaotuspension (kolme samba süsteem);
  • töötuskindlustus;
  • peretoetused;
  • toetused sissetuleku kompenseerimiseks, kui isik on riigi teenistuses (nt sõjaväes) või emaduspuhkusel;
  • kindlustuskaitse haigusest ja õnnetusjuhtumist tulenevate tagajärgede korvamiseks.

Śveitsis on sotsiaalkindlustusmakse kohuslased nii tööandjad kui ka töövõtjad ja FIE-d. Śveitsi residentidest üksikisikud ja ettevõtjad, kes omavad sissetulekut, peavad toetama riiklikku sotsiaalkindlustussüsteemi. Sotsiaalkindlustusmaksu protsent Śveitsis on ca 15% töötaja kogu palgast. Täpne maksemäära suurus sõltub konkreetsest isikust (nt tema töötasu suurus, elukoht, perekonnaseis jm).  Tööandja on kohustatud antud maksed kinni pidama töötaja palgast ning kinnipeetud summa tuleb üle kanda sotsiaalkindlustusega tegelevale asutusele. Sotsiaalkindlustusmaksed ei sisalda endas tervisekindlustust. 
 

Tervishoid

Śveitsi külastavad inimesed, kel on kaasas Euroopa ravikindlustuskaart, saavad vajaminevat esmast arstiabi samadel tingimustel Śveitsi kindlustatutega. Euroopa ravikindlustuskaardi ja vajadusel ravikindlustuskaardi asendussertifikaadi annab välja elukohajärgne Eesti Haigekassa osakond ning kaardi väljastamine on tasuta.

Pane tähele! Enamiku arstide juures, apteekides ja mõningates haiglates peate te arve kõigepealt ise ära maksma. Seejärel võite esitada saadud kviitungid ja retseptid Soleure´is asuvale kontaktasutusele - Institution commune LAMal või Eesti Haigekassale. Teile hüvitatakse tehtud kulutused, millest on maha arvatud patsiendi omavastutustasu. Suurem osa haiglatest ja mõned arstid ei esita ravikulude arvet otse teile, vaid asutusele Institution commune LAMal. Sellisel juhul edastatakse teile ainult patsiendi omavastutustasu arve. 

Täiendavat infot leiate: www.haigekassa.ee 

 

Tervisekindlustus: tagab kõigile Śveitsis elavatele isikutele juurdepääsu igakülgsele kvaliteetsele arstiabile oma elukohajärgses kantonis. Kõik isikud, kes elavad ja töötavad Śveitsis, peavad vormistama endale eraldi tervisekindlustuse. Iga pereliige (olenemata vanusest) on kindlustatud eraldi. Iga inimene, kes saabub Śveitsi eesmärgiga jääda sinna elama ja töötama, peab endale vormistama tervisekindlustuse 3 kuu jooksul peale riiki saabumist. Kindlustusvõtjad on vabad valimaks endale sobivat kindlustusfirmat ja kindlustusandja on kohustatud kindlustama kõiki soovijaid olenemata nende vanusest ja tervislikust seisundist ning ilma ooteaega kohaldamata. Śveitsis eksisteerib hetkel ligikaudu 90 kindlustuskompaniid, mis on tunnustatud Śveitsi Föderaalse Tervishoiuameti (FOHP) poolt.     

 

Tervisekindlustusega kaetud isikutel on õigus hüvitisele haigestumise ja ka õnnetusjuhtumite korral, mis ei ole kaetud õnnetusjuhtumikindlustusega. Kohustuslik ravikindlustus katab  arstide poolt pakutava ambulatoorse ravi, lisaks kiropraktiku teenused, retseptiravimid, mis on kantud spetsiaalsesse soodusravimite nimekirja, psühhoteraapia, füsioteraapia ja tööteraapia. Samuti ravi elukohajärgses kantoni haigla üldpalatis või mitteelukohajärgses kantoni haiglas, kui tegemist on hädaolukorraga või spetsiifilise raviga, mida elukohajärgses haiglas ei osutata. Muuhulgas hüvitatakse tervisekindlustusega kaetud isikule ka osaliselt hooldusteenus nii kodus kui ka hooldekodus ja taastusravi. Tervisekindlustus ei kata hambaraviga seonduvaid kulutusi v.a  juhul, kui see on seotud mõne raske haigusega.

Lisaks põhikindlustusele on võimalik kindlustusvõtjal sõlmida ka lisakindlustust, mis annab võimaluse inimestel, kes seda soovivad, saada ravi erakliinikutes.  

Lisainfot tervisekindlustuse kohta leiab: www.bsv.admin.chwww.bag.admin.ch.           

 

Pensionid

Śveitsi vanadus–, toitjakaotus- ja invaliidsuspensionikindlustus on jaotatud kahte sektorisse (kaks sammast):

  • OASI/DI (I sammas) – põhikindlustus. On kohustuslik kõikidele isikutele, kes elavad ja töötavad Śveitsis;
  • Tööalaste hüvitiste skeem (II sammas) – tööalane pension on täienduseks OASI/DI-le ehk põhikindlustusele.
  • Individuaalne pensionikindlustus (III sammas)

Vanadus–, toitjakaotus- ja invaliidsuspension (OASI/DI – I sammas):

vanaduspensionile mineku iga on Śveitsis 65 aastat meestel ja 64 aastat naistel. Vanaduspensionile on võimalik jääda ka üks või kaks aastat enne seadusega kehtestatud vanaduspensioniiga. Sel juhul väheneb pension 6,8% võrra iga aasta kohta, millal hakati pensioni varem välja maksma. Kui aga isik otsustab pensionile jäämist edasi lükata 1–5 aastat võrreldes riiklikult kehtestatud vanaduspensionieaga, siis tema pension tõuseb 5,2-31,5%, seda siis sõltuvalt kuude arvust, mille võrra isiku vanaduspensionile jäämise ja väljamaksete tegemise aeg edasi lükkub. Vanaduspensionäridel on õigus teatavatel tingimustel saada pensioni laste ja/või täiendavat pensioni abikaasa eest.        

Kui üks abikaasadest sureb, siis lesel, kes kasvatab ühte või mitut last, tekib õigus toitjakaotuspensionile. Toitjakaotuspensionile on õigus ka lastetul lesel ja seda juhul, kui ta on abikaasa surma ajal vähemalt 45-aastane ning oli eelnevalt abielus vähemalt viis aastat. Õigus toitjakaotuspensionile lõpeb järgmistel juhtudel - pensioni saaja abiellub uuesti, pensioni saaja surma korral või kui pensioni saaja noorim laps saab 18-aastaseks. Orvuks jäänud lastel on samuti õigus toitjakaotus- ehk orvu pensionile. Orvuks jäänud lastel on õigus pensionile kuni 18-aastaseks saamiseni või kui laps õpib, siis kuni 25-aastaseks saamiseni.

Invaliidsuskindlustuse eesmärk on taastada või parandada töövõimet isikutel, kellel on kaasasündinud töövõimetus või puue või kellel on tekkinud töövõimetus peale  haigust või õnnetusjuhtumit. Isikutel tekib õigus invaliidsuspensionile ainult pärast seda, kui on kindlaks tehtud, et nende  ametialane (ümber)integratsioon on võimatu. Śveitsi invaliidususkindlustussüsteemis on alati esimesel kohal rehabilitatsioonimeetmed ning juhul, kui antud meetmetega ei ole olnud võimalik inimest tööturule integreerida, siis tehakse otsus invaliidsuspensioni määramiseks.  

Tööalaste hüvitiste skeem (II sammas) – on lisa esimesele sambale. Tööalane kindlustus on kohustuslik ainult Śveitsis töötavatele (palgalistele) isikutele, kes on eelnevalt kindlustatud juba põhikindlustusega (I sammas) ja kelle aastasissetulek on vähemalt 20 520 CHF (2010. a). Koos peaksid need kaks kindlustusskeemi (I ja II sammas) võimaldama pensionäridel säilitada suures osas nende varasema elustandardi. Pension peaks olema ligikaudu 60% nende viimasest palgast. 

Individuaalne pensionikindlustus (III sammas) – isik võib teha endale veel lisakindlustuse, sõlmides pensionikindlustuslepingu kindlustuskompaniiga või pangaga või sõlmides elukindlustuslepingu.   

Lisainformatsioon pensionide kohta: www.bsv.admin.ch

 

Õnnetusjuhtumikindlustus

Seadusest tulenevalt on kõik töötajad Śveitsis kindlustatud õnnetusjuhtumite ja kutsehaiguste vastu. Õnnetusjuhtumi- ja kutsehaigusekindlustus hõlmab endas õnnetusjuhtumeid nii tööl kui ka tööst vabal ajal ning terviserikkeid/haigusi, mis on tekkinud tööhõive tagajärjel. Õnnetusjuhtumikindlustus on mõeldud eelkõige selleks, et korvata kindlustusvõtjale kahju, mis on tekkinud pärast õnnetust või kutsehaigust ning mille tulemusena on kindlustatu tervis ja töövõime halvenenud. 

Kõik isikud Šveitsis, kes saavad oma töö eest tasu, on kaetud õnnetusjuhtumikindlustusega ja kindlustuse omamine on kohustuslik.

 

Lastetoetused ja sünnituskindlustus.

Lastetoetused on mõeldud täiendamaks pere sissetulekut, pakkudes teatud kompensatsiooni pere ülalpidamiskuludele. Lastetoetuste akt (The Family Allowances Act), mis jõustus 01.01.09,  annab tagasihoidliku sissetulekuga peredele õiguse saada lastetoetust ja seda sõltumata asjaolust, kas nad töötavad või mitte. FIE-l on või pole õigust lastetoetusele olenevalt kantonist. Põllumajandussektoris on lastetoetused reguleeritud riiklikul tasemel,  samal ajal kui kõikide teiste töövõtjate puhul on see reguleeritud kantonite tasandil. Reeglina makstakse lastetoetusi tööandja poolt koos nende palgaga.

Lastetoetuse määrad on:

200 CHF kuus lapse kohta kuni lapse 16-aastaseks saamiseni;

250 CHF kuus lapse kohta, kui laps on vanuses 16-25 ja õpib (õppetoetus).

Kantonitel on õigus maksta ka suuremaid hüvitisi, kui seda on seadusega kehtestatud miinimum.

Raseduse ja sünnitusega seoses katab kohustuslik tervisekindlustus enamiku vajalikest meditsiinilistest protseduuridest: raseduseaegsed ja -järgsed tervisekontrollid; sünnitus; vastsündinu haiglakulud seni, kuni ta on seal koos emaga.

 

Sünnituskindlustus: 01.07.2005 jõustus määrus, mille kohaselt on töötavatel emadel õigus tasulisele sünnituspuhkusele. Sünnituskindlustus tagab kõigile töötavaile naistele (ka FIE-dele)  14 nädala  jooksul peale sünnitust õiguse tasulisele sünnituspuhkusele. Sünnitushüvitise määraks on 80% kindlustatu viimasest palgast/sissetulekust, kuid mitte rohkem kui 196 CHF päev, mis on hetkel kehtestatud maksimum. Sünnitushüvitise maksmine lõpetatakse, kui naine naaseb tööle.

Õigus sünnitushüvitisele tekib juhul, kui naine on olnud kindlustatud vähemalt üheksa kuud enne lapse sündi ning selle perioodi jooksul on ta olnud hõivatud tasustatud tegevusega vähemalt viie kuu jooksul.     

 

Sotsiaalabi

Śveitsi põhiseadus tagab toimetulekuraskustes isikutele õiguse sotsiaalabile. Kriitilises situatsioonis isikutel, kes ei suuda enda eest hoolitseda, on õigus saada abi (teave ja juhendamine), samuti õigus eluasemele ja rahalisele toetusele tagamaks inimväärset eksistensi. Sotsiaalabi sekkub, kui asjaomane isik ei ole võimeline katma kulutusi, mis on vajalikud tema elus toimetulekuks ning abi ei ole tulemas ka kolmandatelt isikutelt (nt  lapsed, sugulased). Sotsiaalabi sekkub sõltumata põhjustest, mis on viinud kriitilise olukorra tekkimiseni. Sotsiaalabi osutatakse üldiselt elukohajärgse kommuuni sotsiaalabi büroo poolt.

 

Allikad ja lisainfo:  

Elamiskulud

Kirjeldus

Majutus Šveitsis on üsna kallis ja sellest tulenevalt ei ole paljud inimesed võimelised endale kinnisvara soetama ning 2/3 Šveitsi elanikest elavad rendipinnal. Renditingimused pannakse paika seadusetega ja rendilepinguga. Siinkohal on äratoodud keskmised rendihinnad kõigi mugavustega korteritele kaasaarvatud köök ja vannituba, kuid üldjuhul möbleerimata ja ei sisalda kommunaalmakseid, loe lisaks www.ch.ch/en/homeownership/.

Majutus/kinnivarapakkumisi saab uurida kohalikest ajalehtedest ja ametlikest reklaamlehtedes www.onlinenewspapers.com/switzerl.htm. Enamik Šveitsi ajalehti avaldab regulaarselt vabu majutuspakkumisi. Kontakteeruge ka kommuuniga, kuhu te plaanite kolida. Enamik kommuune omab aeg-ajalt uuenevat andmebaasi vabadest korteritest oma alas. Samuti pakuvad majutust kinnisvaraga tegelevad firmad. Viimaste puhul tuleb arvestada teenustasuga.

Šveitsis on mitmeid erinevaid informatsiooni – ja nõustamiskeskusi, kes aitavad inimesi elukoha leidmisel ning jagavad infot kehtivatest seadustest, mis korrigeerivad üüriturgu.

The Arbitration Agency (Schlichtungsbehörden / autorités de conciliation / autoritą di conciliazione) - Annab informatsiooni kõikvõimalike korteri või maja üürimisega seonduvate küsimuste korral. Näiteks lepingu lõpetamine, üürihinna tõus jne. Veelgi enam, nad pakuvad ka abi läbirääkimiste pidamiseks, kui peaks juhtuma, et tekib konflikte üürileandja ja üürija vahel. Kõik nende teenused on tasuta.
The Landlord and Tenant Associations - pakub informatsiooni ja nõu nii üürnikele kui ka üürile andjatele (maja või korteri omanikele). Koduleht: www.mieterverband.ch
Neile kahele organisatsioonile lisaks on üle Šveitsi erinevaid riiklike ja era nõuandekeskusi, kes võivad aidata korteri otsimisel, ametlike kirjade kirjutamisel, tõlkimisel ning anda nõu probleemide korral naabritega. Paljud majutusühistud omavad ka enda sotsiaalseid nõuandekeskusi üürnikele. Ülalmainitud keskuste aadresse võib leida kohalike võimuesindajate kontoritest või leheküljelt: www.bwo.admin.ch


Kui teil peaks omanikuga tekkima üüriperioodi ajal või selle lõpetamisel konflikte soovitame teil ühendust võtta Šveitsi üürnike assotsiatsiooniga (Swiss Tenants’ Association), kes väikese tasu eest pakuvad kasulikku abi.

Kasulikud portaalid elukoha otsimisel: 
www.homegate.chwww.immostreet.chwww.immoscout24.chwww.immo.search.chwww.die-immobilienmakler.ch (kinnisvaramaaklerid); www.zeitung.ch (ajalehed).

 Infot kinnisvara ostmise kohta leiate Riikliku Õigusbüroo (Federal Office of Justice www.bj.admin.ch) välja antud faktilehelt, mis selgitab kinnisvara ostmist välismaalastele. 

Elukallidus

Elukalliduse tase Šveitsis on väga kõrge. Euro-Baromeetri uuringute alusel on Šveits üks kallimatest maadest peale Norrat, Taanit ja Soomet. 
Lisainfot: www.numbeo.com/cost-of-living.  
 

Haridus

Kirjeldus

Šveitsi haridussüsteem on väga suures osas killustunud. Enamik otsuseid üldhariduskoolide juhtimises võetakse vastu kantoni tasemel. Samuti on just kantonid need, kes võimaldavad koolidele finantseeringu. Šveitsil puudub ka riiklik haridusminister. Sellegipoolest on koolielus organisatoorseid aspekte, mis kehtivad kogu riigis. Nende punktide alla lähevad näiteks kooliaasta pikkus ja kohustusliku koolitee pikkus. Ülejäänud asjades saavad kantonid ja vahel ka isegi kogukonnad nautida üsnagi suurt autonoomsust.

Kohustuslik haridus, ülevaade: Šveitsi haridussüsteem jaguneb neljaks etapiks: eelkool, algkool, põhikooli I aste, põhikooli II aste, kolmas aste ja täiskasvanuharidus.

Eelkool ehk lasteaed on suures osas kogukonna poolt rahastatav. Olenevalt kantonist on lastel õigus ühele või kahele eelkooli aastale enne kohustusliku koolitee algust.

Koolikohuslased on kõik lapsed alates kuuendast eluaastast. Teine ja kolmas aste ehk siis algkool ja põhikooli I aste, on kohustuslikud ja kestavad üheksa aastat. 16-aastased õpilased, kes soovivad oma kooliteed jätkata liiguvad edasi põhikooli II astmesse, mis enamasti kestab 3-4 aastat. Põhikooli II aste kas annab kutseoskused ja suunab noore otse tööturule või valmistab noori ette kolmandaks astmeks. Kolmas aste on edasijõudnute kutsekoolid, ülikoolid ja kutsekoolid, millel on ülikoolistaatus. Kuigi on olemas ka erakoolid, käib enamik õpilasi siiski riigikoolides.

Integratsiooniklassid: Paljud kogukonnad on kokku pannud integratsiooni- või vastuvõtuklassid, et aidata kaasa laste ja alla 16 aastaste integreerumisele Šveitsi ühiskonda, kui nad ei oska veel piisavalt hästi keelt. Klasside mõte on arendada laste keeleoskust ja harjutada neid eluga Šveitsis. Mõne aja pärast suunatakse lapsed hariduse jätkamiseks tavaklassidesse.

Kooli otsimine: Ükskõik mis astme kooli otsimisel lapsele soovitame me võtta ühendust kohalike omavalitsusasutustega. Kui otsite kõrgkooli, siis soovitame ühendust võtta otse kooliga ning esitada sinna ka oma elamisluba ning tervisekindlustuse sertifikaat.
Info Šveitsi haridussüsteemi kohta: www.edk.chwww.educa.ch. Rohkem teavet õppimisvõimalustest Šveitsis leiab siit  studyinginswitzerland.com

Lisainfo

Kirjeldus

Šveitsi Konföderatsioon asub Kesk-Euroopa Alpi regioonis. Šveits piirneb põhjast Saksamaaga, lõunast Itaaliaga, läänest Prantsusmaaga ja idast Austria ja Liechtensteiniga. Elanikkonnast 79,8% moodustavad Šveitsi kodanikud ja vastavalt välismaalastest residente 20,2%, kellest suurima osakaaluga itaallased 18%. 
Lisaks Bernile on teised suuremad linnad Geneva ja Zürich.

Keel
Šveitsis on neli ametlikku riigikeelt: saksa-, prantsuse-, itaalia- ja romaani keel Umbes 70% rahvastikust kõneleb saksa keelt, 20% prantsuse keelt, 7% itaalia keelt. Romaani keelt räägitakse ainult mõnes Graubündeni kantoni orus.