Üldine

Pindala
103125 km2
Rahvaarv
357 050 (2019)
Riigikeel
Islandi keel
Riigikord
Parlamentaarne vabariik
Riigipea
Guðni Thorlacius Jóhannesson
Pealinn
Reykjavik
Telefoni suunakood
+354
rahaühik
Islandi kroon

Protseduurid riigis sisseseadmiseks

Kirjeldus

Islandi ettevõtjad, kes võtavad tööle nende riikide kodanikest välismaalasi, on kohustatud sellest teatama tööhõiveametile kümne päeva jooksul ning saatma töölepingu koopia ja asjakohased andmed töötaja kohta. Üksikasjalik teave leidub ameti kodulehel: http://www.vinnumalastofnun.is  

Kui teie viibimine riigis on plaanitud kauemaks, kui 3 kuud (6 kuud töö otsimisel), siis tuleb teil registreerida elamine elanike registris.

Enne tööle asumist:

  • Registreerige ennast Rahvastiku Registris (Hagstofan) https://www.skra.is/english/individuals/ , et saada ID-number (Kennitala)
  • Rahvastikuregistris tuleb registreerida ka oma Islandi elukoha aadress.
  • Taotlege tulumaksukaart (Skattkort) kohalikust Maksuameti kontorist.
  • Tööotsijal peab olema tööandja lubadus (konkreetne töökoht) töö saamiseks.
  • Tööotsijal peab olema täidetud elamisloa avaldus ja saadetud Migratsiooniametisse www.utl.is koos passifotoga (35mm x 45mm).
  • NB! Pass peab kehtima veel 3 kuud peale reisi lõppu. Islandil pole tööluba vaja, kuid töölepingu sõlmimisel Eesti kodanikuga peab tööandja informeerima Islandi Tööturuametit (Directorate of Labour) http://www.vinnumalastofnun.is   töötaja nimest, ID numbrist ja Islandi elukoha aadressist. Samuti peab tööandja lisama registreeringule koopia töölepingust. Kõik need dokumendid tuleb Islandi Tööturuametisse saata 10 päeva jooksul peale töölepingu sõlmimist.

 

 

Töötamine

Tööturu ülevaade

Kirjeldus

Tööturu ülevaade

Islandi Statistikaameti andmetel oli Islandi rahvaarv 1. jaanuar  2019  aastal  357 050  Islandi rahvas on üks noorematest Euroopas – keskmine vanus on 36 aastat, 70% rahvast on alla 50. Islandi tööturu iseloomustab kõrge tööhõive (umbes 80% töövõimelisetest on vanuses 16-74).

Islandi tähtsaimaks majandusalaks on teenusemajandus näiteks reisikorraldus, finants- ja terviseteenused, aga ka mitmesugused tööstused nagu põllumajandus ja kalandus, mis moodustab suurima osa riigitulust. Püügialused on modernsed ning hästi varustatud. 70% elanikest teenib elatist teenindussfääris. Paljud islandlased on spetsialiseerunud andmetöötlusele ja suurenemas on programmieksport. Sellest tunduvalt tähtsam on siiski rasketööstus, mille märkimisväärseim väljaminekuartikkel on energiat nõudev alumiiniumi tootmine. See on Islandile tulus, kuna energia on Islandil odav.

35% töötajatest töötavad ametikohtadel, mis eeldavad kõrgharidust või kutseharidust. Kontori- ja äritöötajate arv on ligikaudu 26%, kaupmeeste 13% ja 12% on lihttöölised. Põllumajandustootjatele ja kaluritele arv ligikaudu 5%. Teiseks Islandi tööturu iseloomulikuks faktiks on see, et umbes 85% töötajatest on ametiühingu liikmed.

Aastal 2020 (veebruar)  oli tööpuudus keskmiselt 3.8 %.

Töö leidmine

Kirjeldus

Islandil pakutavate töökohtadega on võimalik tutvuda ka Islandi EURESe koduleheküljelt www.eures.is

Aadressil www.vinnumalastofnun.is/eures  on Teil võimalik täita avalduse vorm, kus saate kirjutada oma töösoovist. Pärast avalduse registreerimist tuleb kontakteeruda Islandi EURES nõustajaga (eures@vmst.is), kes assisteerib Teid töökohaotsingul.

Teised tööotsinguvõimalused:

Kui te juba viibite Islandil ning soovite tööd leida soovitame võtta ühendust Islandi Tööturuasutusega [Rðningarþjónustur] , mille teenused on klientidele tasuta. Islandil Tööturuasutuse osakonnad asuvad igas piirkonnas, kõige suurem on Reykjavikis (Vinnumidlun Höfudborgarsvŋdisins).

Ka enamikes Islandi ajalehtedes avaldatakse tööpakkumisi. Suurimad üleriigilised lehed on Morgunblaðið (The Morning Paper)https://www.mbl.is/frettir/ , Fréttablaðið (The Newspaper) https://www.visir.is/ , kus ilmub töökuulutusi iga päev. NB! Peaaegu kõik tööpakkumised on Islandi keeles.

Islandi tööpakkumisi on võimalik vaadata Islandi Tööturuasutuse koduleheküljelt  https://www.vinnumalastofnun.is/ kus on eratöövahendusfirmade nimekiri, osa tööpakkumisi on kättesaadavad ka inglise keeles.

Ninukot vahendab tööd põllumajandus-, turismi- ja lastehooldussektorites https://www.ninukot.is/

Capacent pakub tööd spetsialistidele  https://capacent.com/is/

Tudengitele vahendab tööd Student Employment Office   https://www.fs.is/is/forsida/

Töökohale kandideerimine:

Viimasel ajal on kõige levinum kandideerimise viis - e-posti teel. Selleks tuleb kandideerimisdokumente korralikult koostada. Tavaliselt kandideerimisdokumentide hulgas on:

  • CV
  • Kaaskiri
  • Soovituskirjad
  • Diplomite/tunnistuste skaneeritud koopiad
  • Portfoolio (vajadus sõltub teie ametialast)

Õigused

Kirjeldus

Tööleping:

Tööle võtmise tingimused ja muud suhted tööandja ja töötaja vahel on Islandil suures osas reguleeritakse ametiühinguorganisatsioonide ja tööandjaorganisatsioonide vaheliste kollektiivsete lepingutega. Enamus osa Islandil töötavatest inimestest on ametiühingute liikmed.

Suulised lepingud on töölevõtmisel kehtivad esimesed 2 kuud, kuid EL direktiivi kohaselt on tööandja kohustatud teavitama töötajat töölepingu tingimustest tööle asumise esimese kuu jooksul. Pärast 2 kuud on tööandja kohustatud sõlmida Teiega kirjaliku lepingu.

Kollektiivlepingutega kehtestatakse:

  • palgatase (miinimumpalk);
  • tööaeg ja töötingimused;
  • kaitse vallandamise eest ja koondamise etteteatamise tähtaeg;
  • sünnituspuhkuse tingimused;
  • reeglid töötajate usaldusisiku kohta. Püsitöökohtadele võetakse inimesi harilikult katseajaga, mis määratletakse ka kirjalikus lepingus. Katseaja pikkus on kokkuleppeline, kuid see ei saa ületada 6 kuud. Katseaja kestel võite nii teie kui teie tööandja töölepingu üles öelda 14 päevase etteteatamisajaga.

Vanus:

Vastavalt tervisekaitse eeskirjadele ja tööseadusandlusele võivad töötada 18aastaseks saanud isikud. Alaealiste töölevõtmine on rangelt tööseadusandlusega reguleeritud. Näiteks, 14aastased isikud võivad teostada ainult kerget tööd. Pensioni saamise aeg on 67 aastat. Erijuhtudel saab pensioni taotleda varem – alates 65 aastast. Meremeeste pensioni saamise ajaks loetakse 60 aastat.

Töötasu:

Vastavalt Islandi seadusandlusele on nõutav kollektiivtööleping. Töötasu ja töölevõtu tingimused ning muud suhted tööandja ja töötaja vahel on Islandil suures osas reguleeritud ametiühinguorganisatsioonide ja tööandjaorganisatsioonide vaheliste kollektiivsete lepingutega. Samuti minimaalne ametiala töötasu määratakse vastavalt kehtivale kollektiivlepingule. Kui teil on oma tööga seoses probleeme, arutage neid alati oma ülemusega. Kui see tulemusi ei anna, peaksite pöörduma Ametiühingu poole: https://www.asi.is/ – Islandi keeles https://www.vr.is/  Kaubandustöötajate Ühing – inglise keeles   https://efling.is/– inglise keeleshttps://www.rafis.is/  – elektrikute ametiühing – inglise keeles

Tööaeg:

Kollektiivlepingute põhines on tööaeg Islandil üldreeglina kuni 40 tundi nädalas (tööpäev kestab 8 tundi ja 5 tööpäeva: esmaspäevast reedeni). Vahetustega töötajatel võib aegajalt tekkida ka lühem või pikem töönädal. Kontoris töötatakse tavaliselt ajavahemikus 08.00-16.00, tööstuses alustatakse kell 07.00, mõnikord ka kell 9 00. Kui tööaeg ületab nädalas 40 tundi, siis käsitletakse ülejäänud aega ületundidena. Maksimaalselt võib Islandil töötada 48 tundi nädalas 4 kuude jooksul.

Puhkus:

Vastavalt puhkuse seadusele (Annual Holiday Act) töötajal on õigus saada puhkust 24 tööpäeva aastas. Puhkusetasu makstakse töötajale ette, kui ta jääb puhkusele, puhkusetasu sõltub töötaja palgast.

Riiklikud pühad:

  • 1 January (New Years Day) 1. jaanuar
  • Easter Monday – Puhas Neljapäev, Suur Reede, Lihavõtmise esmaspäev - Whit Monday – Nelipühade Esmaspäev - Ascension Day in May – Taevaminemispüha mais
  • 1. Mai - kevadpüha –
  • 17. Juuni - Iseseisvuspäev –
  • The first Monday in August – esimene augustikuu esmaspäev

Juhul kui riigipüha langeb päevale, mil töötaja tavaliselt töötab, on töötajal õigus ühele järgnevast:

  • tasustatud vabale päevale,
  • ühele lisapuhkuse päevale,
  • lisahüvitisele

Juhul kui tööandja ei paku töötajale välja ühte eelpool nimetatud variandist on töötajal automaatselt õigus tasustatud vabale päevale riigipüha ajal tööl oldud päeva eest. Juhul kui riigipüha langeb päevale, mil töötaja tavaliselt ei tööta, on töötajal õigus saada puhkuse hüvitist 1/5 töötaja tava nädala palgast.

Lisateave tööõiguste kohta saab Islandi Tööinspektsionist (Alþýðusamband Íslands) www.asi.is

Töötus ja hüvitised

Kirjeldus

Islandil töötamise ajal kuulute te Islandi sotsiaalkindlustussüsteemi alla. Kõik isikud, kes Islandil töötavad või elavad, on automaatselt kindlustatud. Kindlustusmaksed peab tööandja kinni teie palgast. Töötuks jäämisel makstakse Islandil töötutoetust. Töötutoetuse saamiseks peab inimene end kõigepealt võtma tööturuameti (Vinnumalastofnun) kohalikus osakonnas töötuna arvele ja esitama seal avalduse töötutoetuse taotlemiseks.

Kes saavad töötutoetust?

Töötutoetusele tekib õigus inimesel, kes:

  • on vanuses 16-70 aastat
  • elab Islandil (kellel on Islandi elamisluba või Põhjamaade kodakondsus)
  • ei tööta
  • otsib aktiivselt tööd
  • on võimeline ja valmis vastu võtma sobiva töö
  • on töötanud ametlikult ja makse tasunud vähemalt 3 (10 nädalat) kuud töötuks jäämisele eelnenud 12 kuu jooksul

Vajalikud dokumendid töötutoetuse taotlemiseks:

  • kehtiv isikut tõendav dokument
  • töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõiguslik leping endiselt tööandjalt vottorð vinnuveitanda (juhul kui neid oli kaks, siis esimeselt tööandjalt). Lepingus peab olema kirjas tööhõive algus ja lõpp ning kas inimene töötas põhi- või poole kohaga
  • meditsiinitõend juhul, kui isikul on vastunäidustused või piirangud töö tegemiseks
  • vanemate nõusolek, kui isik on 16-17 aastat vana
  • dokumendid, mis tõestavad Teie palgast kinnipeetud ja väljamakstud makseid Sotsiaalkindlustusametisse (Tryggingastofnun r?kisins), Pensionifondi jne.
  • maksukaart
  • Haridust tõendav dokument (Islandil saadud diplomi tunnistus)

Töötutoetuse peatamise/lõpetamise tingimused:

  • keeldumine Tööturuameti poolt pakutavast tööst. Isik kaotab õiguse saada toetust 40 tööpäevaks
  • isik ei täida tööotsimiskavas kokkulepitud tegevusi
  • isik lahkub töölt ilma põhjuseta või oma vea pärast. Toetus peatatakse 40 tööpäevaks
  • isik langes koolist välja ilma põhjuseta. Isikul on õigus saada toetust ainult 40 tööpäeva jooksul arvates koolist lahkumise päevast
  • juhul, kui isik kaotas õiguse saada toetust 2 korda järjest, peab ta ootama uue toetuse saamiseks 60 tööpäeva
  • juhul, kui isik kaotas õiguse saada toetust 3 korda järjest, siis ta peab töötama 8 nädalat Islandil selleks, et tal uuesti tekiks õigus saada toetust

NB! Valeandmete esitamisel kaotab isik õiguse saada töötutoetust

Rohkem teavet teema kohta saate Islandi Tööturuametist (Vinnumalastofnu) https://vinnumalastofnun.is/en

 

Elamistingimused

Maksustamine

Kirjeldus

Maksustamine

Makstava tulumaksu suurus oleneb sissetulekute suurusest (PAYE - Pay As You Earn). See süsteem võimaldab täpsemini arvutada makse ja vältida suurt disbalansi arvutatud ja tasutud maksete vahel. Eesti ja Islandi vahel on sõlmitud kahepoolne leping, mis tagab topeltmaksustamise vältimist. Sellega seotud asjad on parem oma maksuametist järele kontrollida enne Islandile kolimist.

2019 . aastal on Islandil riigi tulumaksu määr 36,94%, kui tulud on 0-893 713 ISK kuus; 46,24% kui tulud on rohkem, kui 893 713 ISK kuus. 

Rohkem infot Islandi maksusüsteemi kohta: https://www.rsk.is/english/individuals/general-information/

Elamiskulud

Kirjeldus

Kui soovite leida eluaset Islandil, siis soovitame kasutada järgmisi teid:

• Pange kuulutused üles järgmistesse kohtadesse: ülikoolide reklaamitahvel, supermarket, kohalik kiosk, kogukonnakeskus, haigla ja teised avalikud teadete tahvlid.

• Reegel Word-of-mouth – ütle kõigile, keda Sa tunned, et otsid endale majutust. Islandil liigub üürivõimaluste info väga tihti tuttavate kaudu ja ajalehtedeni vastav informatsioon ei jõuagi.

• Kasuta Interneti –  https://www.visir.is/, https://www.mbl.is/frettir/,

• Kasuta online agentuuride abi, mis tegelevad rentimisega:

https://www.leiga.is/,  – info ainult islandi keeles. Samuti kinnisvarafirma Leigulistinn (Skipholt 50b, 105 Reykjav?k) http://leigulistinn.is/  annab oma klientidele üürimajade nimekirja. AGA selle firma teenused on tasulised!

• Pane kuulutus ajalehtedesse – väikse tasu eest võid sa avaldada kuulutuse, et soovid üürida tuba või korterit. Samas peate arvestama, et tavaliselt tuleb ette maksta ühe kuu rent + tagatisraha. Kui kasutate vahendusfirma teenuseid, tuleb arvestada ka nende vahendustasudega. Lisainformatsiooni on võimalik leida:  https://apartmenthouse.is/ (inglise, poola ja islandi keeles). Renditoetus Islandil on igal üürnikul õigus saada kompensatsiooni makstud üüri eest Sotsiaalabiametist. Renditoetust taotlev isik:

  1. peab olema vähemalt 18 aastat vana;
  2. tal peab olema sõlmitud kirjalik rendileping vähemalt 6 kuuks;
  3. peab täitma vormikohase avalduse ära kohalikus Sotsiaalabiameti kontoris

Inimene võib saada sellist sotsiaalteenust kõikides Islandi Kohaliku Omavalitsuse kontorites.

Rohkem infot elamiskulude ja eluaseme kulude kohta: https://www.numbeo.com/cost-of-living/in/Reykjavik

 

Lisainfo

Kirjeldus

Island on saar keset Atlandi ookeani. Helsingist Reykjaviki on linnulennult 2 451 km ning lennureis kestab 3 tundi ja 10 minutit. Islandile lähim riik on Gröönimaa, kuhu põhjarannikult on 286 km. Lõunapoolseim riik on Šotimaa, milleni on 795 km, ning idapoolseim Norra, 950 km.

Islandi pindala on 103 000 km², mis on vähem kui kolmandik Soome pindalast. Kogu maa-alast moodustavad ülesharitud põllumaad 1%, karjamaad 20%, laavaga on kaetud 11% maast ja jääliustikega 12%, järved moodustavad 3% ning ülejäänud osal laiub tühermaa.

Islandi pealinn on Reykjavík, kus elab enam kui 120 000 elanikku. Reykjavik ja selle lähilinnad Mosfellsbær, Kópavogur, Garðarbær, Seltjarnarnes ja Hafnarfjörður moodustavad tihedalt asustatud piirkonna umbes 175 000 elanikuga. Pea 60% islandlastest elab pealinna piirkonnas. Teised suured keskused on põhjas asuv Akureyri (15 015; 1997), Reykjavikist 50 km kaugusel olev Keflavík (7 629; 1997) ja Vestmanni saared lõunarannikul (4 749; 1997). Keflavíki lennuväljale maanduvad ka kõik saabuvad lennukid.

Island asustati 870. aastal. Suurem osa ümberasujaist saabus Norra läänerannikult. Islandi rahva sünniajalugu on üsna täpne, kuna aastatel 1100–1200 kirjutatud raamatud jutustavad saare asustamisest, seal valitsevaist seadustest ja inimeste elust tuhat aastat tagasi. Sel ajal kirjutati vasikanahkadele. Kuulsaim muinasaja kirjanik on Snorri Sturluson.

Island oli iseseisev riik aastatel 900–1262 , seejärel langes ta Norra alluvusse ning hiljem koos Norraga Taani võimu alla. Aastal 1904 saavutati autonoomia, 1918 moodustati oma riik, mida valitses taanlastega ühine kuningas. 17. juunil 1944 kuulutati välja iseseisvus ja valiti esimene president. Seepärast tähistataksegi Islandi rahvuspüha 17. juunil.

Tänapäeval on Island vabariik. Alting (Alþing) on rahvasaadikute institutsioon, kuhu kuulub 63 esindajat. President on Ólafur Ragnar Grímsson, kes valiti ametisse 1996. aastal. Tema eelkäija Vigdís Finnbogadóttir oli maailma esimene demokraatlikult valitud naispresident. Ta juhtis riiki 16 aastat. Ühe ametiaja pikkuseks on neli aastat. Presidendi ametikodu nimetatakse Bessastaðuriks.

Island on Põhjamaade Nõukogu liige, lisaks kuulub ta ÜRO-sse, EEA-sse ning NATO-sse, kuid ei kuulu Euroopa Liitu.

Islandi rahaühikuks on kroon (kròna), mille väärtus on umbes 2 Eesti krooni.

Islandi tähtsaimaks majandusalaks on kalandus, mis moodustab suurima osa riigitulust. Kalatööstuses töötab vaid 10% islandlastest, kuna püügialused on modernsed ning hästi varustatud. 70% elanikest teenib elatist teenindussfääris. Peamiseks tegevusvaldkonnaks on üha kasvav turism.

Islandlaste elatustase on kõrge ja tööpuudus väga väike, vaid 4%.

Riigikeeleks on islandi keel. 1998. aasta sügisest on koolis esimeseks kohustuslikuks võõrkeeleks inglise keel, mida kõneldakse meelsasti.

Islandlaste kultuurielu on mitmekesine. Vabal ajal käiakse teatris, kinos, raamatukogus ja kunstinäitustel. Islandlaste seas on laialt levinud muusikaharrastus ning paljud on omandanud muusikalise hariduse. Peaaegu igaüks laulab kooris. Hetke kuulsaim islandi lauljatar on Björk.

Populaarsemad meeskonnaspordialad on jalgpall ja käsipall. Suurem osa kodanikest harrastab ujumist, tänu kuumale veele on ujulaid peaaegu igas linnas. Teised soositud spordialad on veel ratsutamine, matkamine ja golf. Islandlased harrastavad ka mälumänge ja on kirglikud malemängijad. Rahvusvahelisi malesuurmeistreid on koguni kuus.

Islandi ilmastik on aastaringselt soe tänu Golfi hoovusele. Temperatuur langeb Lõuna-Islandil talvel kõige rohkem umbes -10º C ja Põhja-Islandil umbes -15º C. Suvel seevastu on temperatuur kuni +23º C lõunas ja +24,5º C põhjas.

Islandil on rikkalikult kuuma vett, millega köetakse 85% majadest. Samal viisil soojendatakse ka kasvuhooneid. Kuuma vett kasutatakse ka ujulates. Islandil on ühtekokku 800 kuumaveeallikat, millest mõned asuvad isegi maapinnal. Nende veetemperatuur on umbes 70° C.