Üldine

Pindala
64 589 km2
Rahvaarv
1,89 mln
Riigikeel
Läti keel
Riigikord
Demokraatlik parlamentaarne vabariik
Riigipea
Egils Levits
Pealinn
Riia
Telefoni suunakood
+371
Rahaühik
EUR

Protseduurid riigis sisseseadmiseks

Kirjeldus

Eesti kodanikud võivad siseneda Läti territooriumile nii kehtiva passi kui ID-kaardi (k.a. alaealistel lastel sõltumata vanusest) alusel. See nõue kehtib kogu Euroopa Liidu piires. Eesti kodanikel on võimalik viibida Lätis kuni kolm kuud. 

Kui Eesti kodanik soovib Lätti elama, tööle või õppima asuda või seal tööd otsida ning riigis soovitakse viibida kauem kui kolm kuud, tuleb tähtajalise elamisloa omandamiseks end registreerida Läti Kodakondsus- ja Migratsiooniametis hiljemalt kolme kuu möödumisel riiki sisenemise päevast arvates. Dokumendid peavad olema tõlgitud ning notariaalselt kinnitatud, koopiate esitamisel tuleb lisaks esitada ka originaaldokument. Tähtajaline elamisluba omandatakse kuni viieks aastaks.

Registreerimine on EL kodanikele tasuta ning esitada tuleb järgmised dokumendid: avaldus, kehtiv reisidokument, foto, töölepingu või mõne muu töösuhet kinnitava dokumendi koopia, väljavõte karistusregistrist.  Vajalike dokumentide loetelu ja edasised tegevusjuhised leiate siit.

Lätis töötamiseks Eesti kodanikud tööluba ei vaja. Kui olete leidnud töö, tuleb Teil end registreerida maksumaksjana Maksuametis aadressil www.vid.gov.lv.

Elukoha registreerimise seaduse kohaselt peab igaüks, kes muudab oma elukohta, deklareerima uue elukoha ühe kuu jooksul pädevas asutuses. Uue elukoha võib deklareerida kohalikus omavalitsuses või elektrooniliselt veebisaidil www.latvija.lv.

EL / EMP liikmesriigi või Šveitsi kodanikud ning nende perekonnad, kes on saanud registreerimistunnistuse või Läti Vabariigis välja antud alalise elaniku tunnistuse, peaksid oma elukoha deklareerima kodakondsus- ja migratsiooniametis.

Kui EL / EMP riigi või Šveitsi kodanik on Lätis pidevalt elanud viis aastat, on tal õigus taotleda alalise elamise tunnistust.

Isikutel, kes on Lätis viibinud viis aastat, kuid kellel ei ole EL / EMP ega Šveitsi kodakondsust, on õigus taotleda Lätis Euroopa Ühenduse alalise elaniku staatust.

Lisateavet leiate kodakondsus- ja migratsiooniameti kodulehelt www.pmlp.gov.lv.

Töötamine

Kirjeldus

Majandustegevus on koondunud peamiselt Riiga ja selle lähiümbrusse, kus elab umbes pool riigi elanikkonnast. Paljud ümbritsevate territooriumide elanikud töötavad Riias.

Veebruar 2020 seisuga oli Lätis töötuse määr 6,4%.

Tööotsijatel, kellel on kvalifikatsioon ja oskused IKT sektoris, aga ka ehituses ja inseneeria valdkonnas, kvalifitseeritud metallitööstuse spetsialistidel, laevaehitajatel, meditsiinitöötajatel ja mitme võõrkeele (eriti põhjamaade) keelt oskavatel tööotsijatel, on head väljavaated leida sobiv töö, kuna Läti tööandjatel on vastavate erialade spetsialistidest puudus.

Majandusministeeriumi prognooside kohaselt on kõige suurem tööjõu ülejääk teeninduse, müügi ja kontoritöötajate kutsealadel, kus enamikul töötajatest on üldkeskharidus, ja sellise haridustasemega tööotsijate arv püsib kõrge. 

Lisainfo:
Läti Tööturuamet - www.nva.gov.lv
Läti Riiklik Statistikaamet - www.csb.gov.lv
Tööandjate register - www.lursoft.lv

Töö leidmine

Kirjeldus

Lätis tööd otsides on oluline teada, et vajalik on läti keele oskus ning kasuks tulevad vene, inglise ja saksa keele oskus. 

Tööturupoliitikat ja -programme rakendab Läti Tööturuamet, mis on vastutav aktiivsete tööturumeetmete eest (kutseõpe, ümberõpe, hädaabitöö, tegevused piiratud töövõimega inimestele).

Läti Tööturuameti töövahendusportaal www.nva.gov.lv jagab infot vabade töökohtade ning töötamisega kaasnevate õiguste ja kohustuste kohta. Tööpakkumised on kättesaadavad kõigile huvilistele.Lisaks soovitame tutvuda ka Läti rahvusliku EURES portaaliga aadressil www.nva.gov.lv/eures/ ning rahvusvahelise Euroopa EURES portaaliga eures.europa.eu.

Litsenseeritud eratööbüroode nimekirjaga on võimalik tutvuda www.nva.lv

Tööpakkumised internetis:
www.cv.lv
www.workingday.lv
www.cvmarket.lv

Eratööbürood internetis:
www.fontes.lv
www.ariko.lv
www.adros.lv
www.prime.lv
www.mercuriurval.lv
www.fastpeople.lv

Töökohale kandideerimise üldlevinud kord Lätis

Tavaliselt algab kandideerimismenetlus sobiva tööpakkumise leidmisega. Soovitatav oleks kasutada kõiki võimalikke vahendeid ja meetodeid: internetti, meediat, isiklikke kontakte (Lätis väga tõhus). Kandideerimismenetluse väga oluline osa on kaaskiri: selles kirjeldatakse tööotsija kogemusi, teadmisi ja kirjutamisoskust. Soovituskirju, elulookirjeldust ja kaaskirja on Lätis ametliku töökohale kandideerimise menetluse puhul viimastel aastatel üha rohkem kasutama hakatud, kuid nende koostamise tüüpnõudeid ei ole välja töötatud.

Sagedamini leitakse tööd sotsiaalsete võrgustike ja isiklike kontaktide kaudu. Elulookirjeldust ja kaaskirja nõutakse enamasti kandideerimisavalduse toetuseks. Optimaalne aeg tööpakkumiskuulutuse avaldamise ja töö alustamise vahel on üks kuu. Kuid see oleneb ka töökohast, tööturu olukorrast, kutsealast jne.

Lätis toimub töövestlus tavaliselt ametliku vestluse vormis, kuigi see oleneb paljudest asjaoludest, näiteks pakutav töökoht, tööandja, personal, tööjõupuudus, inimlikud tegurid jms. Tööandjad võivad korraldada nn katsevestlusi, mis viiakse läbi telefoni teel või rühmas, et liidrit välja selgitada. Üha populaarsemaks on muutunud õhtusöögiga ühendatud vestlused väljaspool tööaega. Oma motivatsiooni, töötahte ja suutlikkuse tõestamine on väga oluline. Te peate olema aus ja oskama selgitada, mida suudaksite paremaks muuta ja kuidas te seda teeksite. Te peate näitama, et olete ettevõtte heaks töötamisest tõeliselt huvitatud.

Lätis sõlmitakse tööleping kirjalikult.  Enne lepingu sõlmimist arutavad tööandja ja töövõtja läbi kõik töötingimused, mis hõlmavad palka, palga maksmise sagedust, töötunde ja ületunnitööd, katseaega, lisahüvitisi ja muid küsimusi.

Tavaliselt makstakse Lätis palka kaks korda kuus. Tööandja võib soovida, et töötaja läbiks katseaja. Tavaliselt on katseaeg hõlmatud töölepinguga ja kestab 1–3 kuud. Lisaks seadusega ettenähtud õigustele võidakse pakkuda lisahüvitist sõidu- või elamiskulude või spordikeskuste külastamise katteks jne.

Lätis aitavad soovituskirjad tööotsijal lihtsamini tööd leida, sest töö otsimine isiklike kontaktide kaudu on väga levinud ja tõhus. Samas võivad soovitused ja soovituskirjad olla ka ametliku kandideerimismenetluse osa. Nõudmisel tuleb esitada diplomite koopiad ja kvalifikatsioonitunnistused. Teatavate ametikohtade puhul on kohustuslikud karistusregistri väljavõtted.

 

Õigused

Kirjeldus

Tööleping

Tööle asudes sõlmitakse töötaja ning tööandja vahel kirjalik tööleping. Tööleping vormistatakse 2 eksemplaris, üks töötajale ning üks tööandjale.

Töötajal on õigus sõlmida töölepinguid mitme tööandjaga, kui töölepingus või kollektiivses töölepingus ei ole sätestatud teisiti.

Üldreeglina sõlmitakse töölepingud määramata tähtajaks, kui töö eripärast lähtuvalt ei tulene teisiti:

  • hooajatööd;
  • palgalise töötaja asendamine;
  • erakorralised tööülesanded, mis ei kuulu ettevõtte igapäevategevuse alla;
  • lühiajaline töömahu suurenemine jt.

Tähtajalist lepingut ei ole lubatud sõlmida pikemaks perioodiks kui 3 aastat. Lepingu sõlmimisel tuleb konkreetselt määratleda lepingu lõppemise tähtaeg või asjaolud, mis toovad endaga kaasa lepingu lõppemise. Kui lepingus märgitud töösuhte lõppemise ajahetkel kumbki lepingu sõlminud osapooltest ei ole teinud ettepanekut leping lõpetada ning töösuhe endiselt jätkub, loetakse leping tähtajatult sõlmitud töölepinguks.

Tööandjal on õigus töötaja ametikohale sobivuse väljaselgitamiseks rakendada katseaega, mille pikkus ei või ületada 3 kuud. Katseaja rakendamine tuleb töölepingus eraldi alapunktina välja tuua. Kui töölepingus puudub märge katseaja rakendamise kohta, loetakse leping sõlmituks ilma katseaja rakendamiseta. Katseaega ei ole lubatud rakendada alla 18aastastele töötajatele. Katseajal on töötajal ning tööandjal õigus lepingust loobuda andes teisele osapoolele oma soovist teada 3-päevase kirjaliku etteteatamisega. 

Töölepingus peab kirjas olema:

  • töötaja ja tööandja nimed, töötaja isikukood ning elukoht, tööandja rekvisiidid
  • töösuhte alguskuupäev ning töö tegemise koht
  • palgamäär ja maksmise sagedus (korra kuus, nädalas)
  • töötunnid
  • puhkust ja haigust puudutav info
  • pensionikorraldust puudutav info
  • töötaja ning tööandja etteteatamisajad töösuhte lõpetamiseks
  • ametinimetus ning lühike töö sisu kirjeldus
  • tähtajalise lepingu puhul töösuhte lõpukuupäev

Töölepingu lõpetamise soovist on töötaja kohustatud teavitama tööandjat  kirjalikult vähemalt kuu aega enne kuupäeva, mil ta soovib lepingu lõpetada, kui kollektiivlepingutega või töölepingus ei ole kokku lepitud lühemas perioodis. Teatud eritingimustel võib esineda erisusi etteteatamise perioodide pikkuses.

Ametiühingusse kuuluvat töötajat ei ole lubatud vallandada ilma ametiühingu nõusolekuta.

Palka makstakse reeglina mitte harvemini kui 2 korda kuus, kui töölepingus ei ole kokku lepitud teisiti (kord kuus). Tööandja on töötajale kohustatud väljastama palgalehe. Kasuta töötasult maha arvatavate maksude vaatamisel palgakalkulaatorit

https://www.abways.lv/calculators/calculate-salary.

Aastal 2020 on Lätis kehtestatud riiklik miinimumpalk 430€ kuus (bruto).

Tööaeg
Töötaja ei tohi reeglina töötada rohkem kui 8 tundi päevas, seega 40 töötundi nädalas 5 tööpäeva jooksul. Tulenevalt teatud tööde eripärast on võimalik kokku leppida kuue-päevases töönädalas, kuid sel juhul ei tohi tööaeg ületada 7 tundi päevas. Laupäevane tööpäev peab olema lühem kui teised tööpäevad ning see on fikseeritud kas kollektiivlepingutes või töölepingus. Ületunnitöö peab olema töölepingus fikseeritud, ületunde ei ole lubatud teha rohkem kui 144 tundi nelja-kuulise perioodi jooksul. Ületunnitöö ning töötamine riigipühadel on kõrgemalt tasustatud (100%). Riigipühadele vahetult eelnev tööpäev on lühendatud ühe tunni võrra, kui kollektiivlepingute või töölepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

 Puhkus
Töötajal on õigus iga-aastasele 4. kalendrinädala pikkusele puhkusele, sealjuures üks puhkuse periood peab olema vähemalt kaks järjestikust kalendrinädalat pikk. Esimesel töötamise aastal tekib töötajal õigus puhkusele peale 6-kuulist töötamist. Tööandja on kohustatud sellise puhkuse andma täies mahus. Töötajal on lisaks ettenähtud puhkusele õigus küsida tööandjalt ka palgata puhkust.

Rohkem infot töötamisega kaasnevate õiguste ja kohustuste kohta leiate Läti Tööinspektsiooni koduleheküljelt www.vdi.lv. Töösuhteid reguleeriva seadusandluse kohta on võimalik leida lisainfot www.likumi.lv.
Ametiühingute kodulehekülg www.lbas.lv.

Naistel on õigus saada 112 kalendripäeva rasedus- ning sünnituspuhkust (56+56). Lapse isal on õigus saada 10 puhkepäeva seoses lapse sünniga, kuid mitte hiljem kui 2 kuu möödudes lapse sünnist arvates. Samuti on vanemal õigus saada kuni 18 kuud lapsehoolduspuhkust, tööandja on töötajale kohustatud selle perioodi vältel säilitama töökoha.

Füüsilisest isikust ettevõtjad ning ettevõtte loomine:

Kui Te soovite tööle asuda füüsilisest isikust ettevõtjana , tuleb Teil selleks esmalt luba taotleda ning registreerida end Maksuametis. Lisainfot füüsilisest isikust ettevõtjana registreerimise kohta leiate www.vid.gov.lv.

Füüsilisest isikust ettevõtjad maksavad riiklikke sotsiaalkindlustusmakseid (2019. aastal on määr 32,15%), kui nende igakuine tulu on vähemalt 430 eurot. Samuti maksavad nad 5% oma sissetulekust pensionifondi.

Ettevõtjana tegutsemiseks tuleb registreerida oma ettevõte Äriregistris. On oluline eelnevalt välja selgitada, kas ettevõttele on vajalik taotleda ka tegevusluba, näiteks alkoholi ja tubaka jaemüügi puhul. Kui tegevusluba on vajalik, tuleb see taotleda enne Äriregistris registreerimist. Samuti nõuavad eraldi luba toitlustusasutused. Maksuametis on kohustus maksumaksjana registreerida 30 päeva jooksul peale tegevuse alustamist. Lisainfot ettevõtjana registreerimise kohta leiate www.ur.gov.lv.

Lisateavet tööõiguse kohta leiate Riikliku Tööinspektsiooni kodulehelt: www.vdi.gov.lv (inglise ja läti keeles).

Töötus ja hüvitised

Kirjeldus

Lätis on töötushüvitise saamise õigus isikutel, kes on töötusele eelneva perioodi vältel teinud töötuskindlustusmakseid ning ennast Läti Tööturuametis (NVA) töötuna registreerinud - www.nva.gov.lv.

Täiendav info töötushüvitise kohta on leitav aadressil https://www.vsaa.gov.lv/pakalpojumi/stradajosajiem/bezdarbnieka-pabalsts/.

Lisainfot on võimalik leida Läti Sotsiaalkindlustusameti (VSAA) koduleheküljelt www.vsaa.gov.lv.

Palun vaata infot: https://www.missoc.org/missoc-database/comparative-tables/

MISSOC on ELi vastastikune sotsiaalkaitsealane infosüsteem, mis hõlmab üksikasjalikku, võrreldavat ning korrapäraselt ajakohastatavat teavet riiklike sotsiaalkindlustussüsteemide kohta inglise, prantsuse ja saksa keeles.

MISSOC avaldab kaks korda aastas (jaanuaris ja juulis) ajakohastatud teavet sotsiaalkindlustussüsteemide kohta 28 ELi liikmesriigis + Islandil, Liechtensteinis, Norras ja Šveitsis, sealhulgas võrdlevaid tabeleid, mis hõlmavad 12 peamist sotsiaalkaitse valdkonda: rahastamine, tervishoid, haigus-, rasedus- ja sünnitus-, invaliidsus-, vanadus-, toitjakaotus-, tööõnnetus- ja kutsehaigus-, pere-, töötushüvitised, toimetulekutoetus ja pikaajaline hooldus. Tabelites on välja toodud maksmistingimused ja summad.

Elamistingimused

Maksustamine

Kirjeldus

Oluline on teada, et asudes tööle ja elama teises liikmesriigis, saate enamasti ka selle riigi residendiks maksustamise tähenduses. Residentsuse määratlus on liikmesriigiti erinev. Et välja selgitada, millises riigis on Teie töötasu ja muu sissetulek maksustatav ja milliste määradega, tuleb võtta ühendust Läti Maksuametiga www.vid.gov.lv. Kasulik oleks nõu pidada nii oma praeguse elukohariigi (Eesti) kui ka selle riigi nõustajate või maksuasutusega, kuhu Te kavatsete elama asuda. Maksuasutuste nõustajad oskavad Teid juhendada ka formaalsuste osas, mis Teil täita tuleb. Niiviisi on võimalik arvesse võtta Teie kutsealane, isiklik ja perekondlik olukord.

Eesti Maksu- ja Tolliameti info välisriiki tööle suunduvale eestlasele: www.emta.ee
Oluline on teada, et välismaal saadud tulu tuleb Eestis deklareerida. Füüsiline isik peab deklareerima kogu maailmas teenitud tulud ja tasuma määratud maksud Eestis ka siis, kui ta viibib Eestist väljaspool kauem kui 183 päeval 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul, kuid tema elukoht Eestis säilib. Välisriigi tulud deklareeritakse füüsilise isiku tuludeklaratsiooni lehel "Välismaalt saadud tulu".  Kui viibite deklareerimisperioodil välisriigis, on mugavaim võimalus tuludeklaratsiooni esitamiseks Interneti teel e-maksuameti kaudu. Eesti ja Läti vahel on topeltmaksustamise vältimiseks sõlmitud kahepoolne maksukokkulepe, milles on erinevate sissetulekuliikide maksustamise õigus vastuvõtva ja päritoluriigi vahel ära jagatud. Kokkulepe võimaldab ka kindlaks määrata isiku residentsuse juhul, kui teda võiks vastuvõtva ja päritoluriigi õigusaktide kohaselt lugeda mõlema riigi residendiks.

Eesti ja Läti vahelise topeltmaksustamise vältimiseks sõlmitud kahepoolse kokkuleppega on võimalik tutvuda www.riigiteataja.ee.

Lätis on kehtestatud astmeline tulumaks. Aastal 2019 olid Lätis üksikisiku tulumaksu määrad järgmised:

  • 20% aastasissetulekult kuni 20 004 eurot;
  • 23% aastase sissetuleku osa puhul, mis ületab 20 004 eurot, kuid jääb alla 62 800 euro;
  • 31,4% aastase sissetuleku osa puhul, mis ületab 62 800 eurot.

Sotsiaalkindlustusmaksu määr on 35,09% töötaja sissetulekust (kui töötaja on kaetud kõigi sotsiaalkindlustusvormidega), sellest 24,09% maksab tööandja ja 11% töötaja.

Tavaline käibemaksumäär on 21% ja teatavatele kauba- ja teenuseliikidele vähendatud maksumäärad on 12% ja 0%.Rohkem infot maksude kohta on võimalik saada Läti Rahandusministeeriumi koduleheküljelt www.fm.gov.lv/

Tervisehoid

Kirjeldus

Sotsiaalkindlustus

Töösuhte alates hakkab töötaja maksma kohustuslikke sotsiaalkindlustusmakseid, mis tagavad talle riigipoolse toetuse haiguse, emaduse, tööõnnetuste ning kutsehaiguste puhul.

Erinevate lapsetoetuse liikidega on võimalik lähemalt tutvuda https://www.vsaa.gov.lv/en/services/for-parents/.

Teiste erinevate toetuste liikidega on võimalik tutvuda https://www.vsaa.gov.lv/en/services/.

Pensionid

Lätis kehtib kolmesambaline pensionikindlustussüsteem (kohustuslik isiku poolt finantseeritav, riigi poolt finantseeritav ning vabatahtlik isiku poolt finantseeritav). Vanaduspensionile mineku iga on nii meestel kui naistel 63 aastat ja üheksa kuud. Vanaduspensioni on õigus saada pensioniikka jõudnud Lätis elaval isikul, kes pensionile mineku ajaks on panustanud sotsiaalkindlustussüsteemi (töötanud) vähemalt 15 aastat. Pensioni suurus sõltub kindlustusmaksete suurusest ning maksete perioodi kestusest. Isikutel, kelle kindlustusperioodi pikkus on vähemalt 30 aastat, on õigus minna ennetähtaegsele vanaduspensionile 2 aastat varem. Eelpensioni saamise tingimuseks on, et isik ei tööta.

Pensioniiga tõstetakse järk-järgult 3 kuu võrra igal aastal, jõudes 1. jaanuaril 2025 65 aastani. Alates 1. jaanuarist 2025 on vanaduspensioni saamiseks vajalik minimaalne kindlustusstaaž 20 aastat.

Läti sotsiaalkindlustussüsteemist ning makstavatest toetustest ning nende taotlemise alustest on võimalik lähemalt lugeda Sotsiaalkindlustusameti koduleheküljelt www.vsaa.lv.

Tervishoid
Arstiabi saamiseks välisriigis peate raviasutuses esitama Euroopa ravikindlustuskaardi või selle asendussertifikaadi ning isikut tõendava dokumendi. Euroopa Ravikindlustuskaart tõestab tervisekindlustatuse olemasolu ning avab juurdepääsu tervishoiuteenustele Lätis. Euroopa Liidu ravikindlustuskaarti või selle asendussertifikaati ei tohi kasutada, kui inimesel puudub ravikindlustus. Vajaminev arstiabi ei pruugi olla tasuta – maksta tuleb patsiendi omavastutustasud (visiiditasu, voodipäevatasu jne) asukohamaa tariifide järgi. Patsiendi omavastutustasusid patsiendile ei korvata. Samuti ei kata kaart riikidevahelise transpordi kulusid. Haigekassa soovitab sõlmida lisaks ka reisikindlustuse. Üldjuhul tasub reisikindlustus omavastutustasude ja riikidevahelise transpordi eest. Lisainfot leiate www.haigekassa.ee.

Haigestumisel võite pöörduda otse igasse riikliku tervisekindlustuse fondiga (VOAVA) lepingu sõlminud tervishoiuasutusse. Arstile tuleb esitada vormikohane tõend koos isikut tõendava dokumendiga. 

Teavet riikliku süsteemiga liitunud tervishoiuasutuste kohta leiab internetiaadressilt www.vsaa.lv.

Täiskasvanuile on hambaravi tasuline. Kuni 18-aastastele on vajaminev hambaravi tasuta.

Ravimite loetellu kantud ravimeid hüvitatakse inimesele kindlaksmääratud hüvitusprotsendi alusel. Soodusravimeid saab vaid retsepti alusel. Retsept kehtib üldjuhul 3 kuud. Retseptiravimeid saab osta igast apteegist.

Kui vajate kiirabi, helistage 03 või 112. Vältimatu abi korral on kiirabiteenus tasuta. Muud kiirabi veokulud kannab patsient ise.

Pane tähele!
Kui arstil ei ole lepingut riikliku tervisekindlustuse fondiga (VOAVA), peab inimene ise tasuma kõik arsti vastuvõtuga seotud kulud.

Haridus

Kirjeldus

Läti tunnustab reeglina EL liikmesriikides väljastatud kutsetunnistusi. 
Kutsetunnistuste tunnustamisega seonduvat reguleerib: 
- seadus teatud elukutsete ja vastavate kvalifikatsioonide tunnustamisest (vt. Läti Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehelt) www.smm.lt/en/.
- EL liikmesriikide spetsialistide kutsetunnistuste tunnustamise ja vajadusel nende alusel vastava Läti tunnistuse väljastamisega tegeleb Läti Akadeemilise Info Keskuse osakond www.aic.lv/rec/Eng/index.htm.

Lisainfot on võimalik leida ENIC/NARIC Läti kodulehelt www.aic.lv.

Euroopa haridussüsteemide ning õppimisvõimaluste kohta pakub infot Euroopa PLOTEUS portaal: www.ec.europa.eu/ploteus/

Rahvusvahelisi koole on võimalik leida www.ecis.org

Lapsele lasteaia- või koolikoha leidmiseks tuleb esmalt pöörduda kas kohaliku omavalitsuse või piirkondliku haridusosakonna poole, kus jagatakse infot valikuvõimaluste ning ootejärjekordade kohta. Suuremates linnades võib olla lasteaiakohtade arv piiratud. Võimalik on laps paigutada kas riiklikku või eraasutusse (tasuline), samuti võivad olla mõningatel ettevõtetel eralasteaiad enda töötajate laste jaoks.

Eelkool: lapsed - 5.-6. eluaasta, ettevalmistused kooliks.

Põhiharidus: vanusevahemik 7–16 aastat, kohustuslik, finantseeritakse riigi ja linna eelarvest. Põhihariduse omandamist kinnitab 9. klassi lõputunnistus.

Keskharidus jaguneb kaheks: üldkeskharidus (3 aastat) või kutsekeskharidus (2-4 aastat). Vabatahtlik. Finantseeritakse riigi ja linna eelarvest. Keskhariduse või kutsekeshariduse omandamist kinnitab vastav tunnistus.

Akadeemiline kõrgharidus (bakalaureus, magister):  vabatahtlik. Finantseeritakse riigieelarvest või üliõpilased tasuvad õppemaksu ise. Bakalaureuseõpe kestab 3-4 aastat, magistriõpe 1-2 aastat. Haridust tõendavaks dokumendiks on bakalaureuse või magistri diplom.

Doktorikraad: eeldab magistrikraadi olemasolu. Vabatahtlik; finantseeritakse riigi eelarvest või üliõpilased tasuvad ise õppemaksu. Haridust tõendav dokument on doktori diplom. Lätis on võimalik doktorikraadi teha sotsiaalteaduste, loodusteaduste, õigusteaduse, tehnika- ning humanitaarteadustes.

Lisainfot Läti haridussüsteemi kohta on võimalik leida Läti Haridus- ning Teadusministeeriumi kodulehelt www.smm.lt/en/.