Üldine

Pindala
64 589 km2
Rahvaarv
1,8 mln
Riigikeel
läti keel
Riigikord
parlamentaarne vabariik
Riigipea
Egils Levits
Pealinn
Riia
Telefoni suunakood
+371
Rahaühik
EUR

Protseduurid riigis sisseseadmiseks

Kirjeldus

Eesti kodanikud võivad siseneda Läti territooriumile nii kehtiva passi kui ID-kaardi alusel (k.a. alaealistel lastel sõltumata vanusest). See nõue kehtib kogu Euroopa Liidu piires. Eesti kodanikel on võimalik viibida Lätis kuni kolm kuud.

Kui Eesti kodanik soovib Lätti elama, tööle või õppima asuda ning riigis soovitakse viibida kauem kui kolm kuud, tuleb end EL kodaniku tähtajalise elamisõiguse omandamiseks registreerida Läti Kodakondsus- ja Migratsiooniametis hiljemalt kolme kuu möödumisel riiki sisenemise päevast arvates.

Vajalike dokumentide loeteluga on võimalik tutvuda siin.

EL kodaniku tähtajaline elamisluba omandatakse kuni viieks aastaks.

Kui olete leidnud Lätis töö ning olete Läti maksuresident, tuleb Teil end registreerida Läti Maksuametis.

Elukoha registreerimise seaduse kohaselt peab igaüks, kes muudab oma elukohta, registreerima uue elukoha hiljemalt ühe kuu jooksul muudatusest arvates pädevas asutuses. Uue elukoha võib registreerida kohalikus omavalitsuses, elektrooniliselt või veebisaidil www.latvija.lv.

EL/EMP liikmesriigi või Šveitsi kodanikud ning nende perekonnad, kes on saanud registreerimistunnistuse või Läti Vabariigis välja antud alalise elaniku tunnistuse, peavad oma elukoha registreerima Kodakondsus- ja Migratsiooniametis.

Kui EL/EMP riigi või Šveitsi kodanik on Lätis pidevalt elanud viis aastat, on tal õigus taotleda EL kodaniku alalist elamisõigust.

Lisainfot leiate Läti Kodakondsus- ja Migratsiooniameti kodulehel.

Töötamine

Tööturu ülevaade

Kirjeldus

Märtsis 2023 seisuga oli Lätis töötuse määr 5,9%, mis on sarnane Euroopa Liidu keskmisega.

Majandustegevus on koondunud peamiselt Riiga ja selle lähiümbrusse, kus elab umbes pool riigi elanikkonnast. Paljud ümbritsevate piirkondade elanikud töötavad Riias.

Prognooside kohaselt võib aastaks 2025 piisava kvalifikatsiooniga töötajate puudujääk ületada 17 000 töötajat, seda peamiselt sellistes valdkondades nagu energeetika, arvutiteadused, ehitus ja tsiviilehitus, samuti elektroonika ja automaatika. Lisaks on ühiskonna vananemise ja suurema nõudluse tõttu meditsiiniteenuste järele nii sise- kui ka välisturgudel jätkuvalt tööturul puudus tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande spetsialistidest.

Üha enam ettevõtteid kurdab töötajate puuduse üle. Vabanenud töökohtadele on enamasti vaja konkreetseid erialaspetsialiste: ehitus- ja IT-sektoris, samuti metallitöölisi, sõiduautode ja veoautode juhte jt.

Läti Majandusministeeriumi prognooside kohaselt on kõige suurem tööjõu ülejääk teeninduse, müügi ja kontoritöötajate kutsealadel, kus enamikul töötajatest on üldkeskharidus ning sellise haridustasemega tööotsijate arv püsib kõrge.

Lisainfo:

Tööturuamet

Majandusministeerium

Statistikaamet

Töö leidmine

Kirjeldus

Euroopa tööalase liikuvuse portaalis avaldavad töökohti EURES võrgustiku riiklikud liikmed ja partnerid, eelkõige Euroopa riikide tööturuasutused.

Lätis tööd otsides on oluline teada, et vajalik on läti keele oskus ning kasuks tuleb vene keele, mõningatel juhtudel ka inglise, saksa või mõne skandinaavia keele oskus. 

Tööturupoliitikat ja -programme rakendab Läti Tööturuamet, mis on vastutav aktiivsete tööturumeetmete eest (kutseõpe, ümberõpe, tegevused piiratud töövõimega inimestele jt).

Läti Tööturuameti veebilehekülg www.nva.gov.lv pakub infot vabade töökohtade ning töötamisega kaasnevate õiguste ja kohustuste kohta. Tööpakkumised on kättesaadavad kõigile huvilistele, samuti on soovijatel võimalik üles laadida oma CV. Lisaks soovitame tutvuda Läti EURES leheküljega, mis pakub esmast kasulikku ning ajakohast informatsiooni Lätis elamise ja töötamise kohta.

Lisaks on tööpakkumistega võimalik tutvuda:

www.cv.lv
www.cvmarket.lv
www.workingday.lv
www.visidarbi.lv
e-personals.lv

Kandideerimisdokumendid

Tööle kandideerimisel soovitame pühendada piisavalt aega kandideerimisdokumentide koostamisele, pöörata tähelepanu õigekirjale ning veenduda, et esitatud andmed on õiged.

CV koostamisel on üheks võimaluseks kasutada Europassi CV vormi, kus on võimalik koostada oma CV erinevates keeltes. CV-le foto lisamine on vabatahtlik.

Hea tava on lisada CV-le ka kaaskiri, milles on välja toodud järgmised punktid:

  • pöördumine ettevõtte/asutuse juhi poole;
  • pealkiri, mis viitab konkreetsele vabale töökohale;
  • kinnitus, et soovite osaleda konkursil;
  • lühike selgitus, miks arvate, et võiksite sobida pakutavale töökohale.

Kaaskiri on kuni 1 lk pikk ning peaks olema kirjutatud tööpakkumisega samas keeles. Kui pöördute otse tööandja poole, kasutage läti keelt või rahvusvaheliste ettevõtete puhul inglise keelt.

Töökohale kandideerimise üldlevinud korda Lätis (sh. teistes Euroopa riikides) tutvustab teatmik  "Kas oled valmis minema välismaale tööle?".

Ettevõtlusega alustamine

www.vid.gov.lv

www.ur.gov.lv

Praktiline teave ettevõtluseks Euroopas

Õigused

Kirjeldus

Tööleping

Tööle asudes sõlmitakse töötaja ning tööandja vahel kirjalik tööleping. Tööleping vormistatakse 2 eksemplaris, millest üks jääb töötajale ja teine tööandjale.

Tööseadus näeb ette kahte tüüpi töölepinguid:

Reeglina sõlmitakse töölepingud määramata tähtajaks, kui töö eripärast lähtuvalt ei tulene teisiti:

  • hooajatööd;
  • palgalise töötaja asendamine;
  • erakorralised tööülesanded, mis ei kuulu ettevõtte igapäevategevuse alla;
  • lühiajaline töömahu suurenemine jt.

Tööandjal on õigus töötaja ametikohale sobivuse väljaselgitamiseks rakendada katseaega, mille pikkus ei või ületada 3 kuud. Katseaja rakendamine tuleb töölepingus välja tuua. Kui töölepingus puudub märge katseaja rakendamise kohta, loetakse leping sõlmituks ilma katseaja rakendamiseta. Katseaega ei ole lubatud rakendada alla 18aastastele töötajatele. 

Töölepingus peab kirjas olema:

  • töötaja ja tööandja nimed, töötaja isikukood ning elukoht, tööandja rekvisiidid
  • töösuhte alguskuupäev ning töö tegemise koht
  • eeldatav töösuhte kestus (kui tööleping sõlmitakse tähtajaliselt)
  • ametinimetus ning üldine tööülesannete kirjeldus
  • palgamäär ja palga maksmise sagedus
  • töötunnid
  • puhkust puudutav info
  • töötaja ning tööandja etteteatamisajad töösuhte lõpetamiseks
  • viide asjakohasele kollektiivlepingule

2023. aastal on Lätis kehtestatud riiklik miinimumpalk 620 EUR kuus (bruto).

Tööandja on kohustatud maksma palka vähemalt 2 korda kuus, kui töölepingus ei ole kokku lepitud teisiti, näiteks igakuistes palgamaksetes.

Tööandja maksab oma töötajate eest riiklikud sotsiaalkindlustusmaksed. Tööandja on kohustatud väljastama töötajale palgalehe.

Töötasult maha arvatavate maksude vaatamiseks on võimalik kasutada palgakalkulaatorit.

Tööaeg

Tavapärane tööaeg Lätis on 8 tundi päevas ning 40 töötundi ja 5 tööpäeva nädalas. Tulenevalt teatud tööde eripärast on võimalik kokku leppida kuuepäevases töönädalas, kuid sel juhul ei tohi tööaeg ületada 7. tundi päevas. Laupäevane tööpäev peab olema lühem kui teised tööpäevad ning see on fikseeritud kas kollektiivlepingutes, ettevõtte sisekorraeeskirjas või töölepingus.

Ületunnitöö on lubatud, kui see on töölepingus fikseeritud. Ületunnitöö ei tohi ületada keskmiselt 8. tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Ületunnitöö ning riigipühadel töötamine on kõrgemalt tasustatud (100%). Riigipühadele vahetult eelnev tööpäev on lühendatud ühe tunni võrra, kui kollektiivlepingu või töölepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

Puhkus

Töötajal on õigus iga-aastasele 4. kalendrinädala pikkusele puhkusele, sealjuures peab üks puhkuse periood olema vähemalt kaks järjestikust kalendrinädalat pikk.

Lisainfo:

Tööinspektsioon

Läti tööõigus

Ametiühingud

Maksuamet

Töötus ja hüvitised

Kirjeldus

Töötushüvitiste saamise õiguse kohta Lätis jagab infot Läti Tööturuamet.

Täiendavat infot erinevate toetuste ja hüvitiste kohta on võimalik leida Läti Sotsiaalkindlustusameti koduleheküljelt, täpsemalt siin.

2022. aastal on Lätis pensioniiga 64 aastat ja kolm kuud.

Läti pensionisüsteemiga on detailsemalt võimalik tutvuda siin ning siin.

Läti sotsiaalkindlustussüsteemi ülevaade (inglise keeles)

Elamistingimused

Maksustamine

Kirjeldus

Oluline on teada, et asudes tööle ja elama teises liikmesriigis, saate enamasti ka selle riigi residendiks maksustamise tähenduses. Residentsuse määratlus on liikmesriigiti erinev. Et välja selgitada, millises riigis on Teie töötasu ja muu sissetulek maksustatav ja milliste määradega, soovitame võtta ühendust nii Läti kui ka Eesti Maksuametiga. Maksuasutuste nõustajad oskavad Teid juhendada formaalsuste osas, mis Teil täita tuleb.

Eesti ja Läti vahelise topeltmaksustamise vältimiseks sõlmitud kahepoolse kokkuleppega on võimalik tutvuda aadressil www.riigiteataja.ee.

Lätis on kehtestatud astmeline tulumaks. Aastal 2023 on Lätis üksikisiku tulumaksu määrad järgmised:

  • 20% aastasissetulekult kuni 20 004 eurot;
  • 23% aastase sissetuleku osa puhul, mis ületab 20 004 eurot, kuid jääb alla 78 100 euro;
  • 31% aastase sissetuleku osa puhul, mis ületab 78 100 eurot.

2023. aastal on sotsiaalkindlustusmaksu määr 34,09% töötaja sissetulekust (kui töötaja on kaetud kõigi sotsiaalkindlustusvormidega), millest 23,59% maksab tööandja ja 10,5% töötaja.

Käibemaksumäär on 21%, teatavate kauba- ja teenuseliikidele vähendatud maksumäärad on 12% ja 5%.

Rohkem infot maksude kohta on võimalik leida Läti Maksuameti ja Rahandusministeeriumi koduleheküljelt.

Tervishoid

Kirjeldus

Lätis pakuvad esmatasandi arstiabi perearstid. Kui olete asunud Lätti elama ning tööle, on Teil õigus valida endale perearst. Registreerimine on tasuta, igal elanikul on õigus valida endale vaid üks perearst. Registreerimiseks on vajalik esitada isikuttõendav dokument, lapse puhul lapse sünnitunnistus.

Kui vajate kiirabi, helistage 113 või 112.

Vähem tõsiste haiguste või vigastuste korral pöörduge oma perearsti poole või helistage perearsti konsultatsioonitelefonile +371 66016001 (tööpäeviti kell 17:00–08:00, nädalavahetustel ja pühadel ööpäevaringselt, konsultatsioonid on võimalikud läti, vene ja inglise keeles). Vajadusel külastage lähimat erakorralise meditsiini osakonda või polikliinikut.

Arstiabi ja tervishoid Lätis

Lisainfo:

Arstiabist välisriigis

Esmaabi

Haigekassa

Tervisekaitseinspektsioon

Tervishoiuministeerium

Elamiskulud

Kirjeldus

Elukalliduse taset oma elukoha ning Läti vahel (sh. teiste riikidega) on võimalik võrrelda siin ja siin.

Haridus

Kirjeldus

Läti riiklike haridusasutuste õppekeeleks on läti keel.

Lapsed vanuses 1,5–7 eluaastat käivad koolieelsetes lasteasutustes, alushariduse omandamine on kohustuslik lastele alates 5. eluaastast.

Lapsele lasteaia- või koolikoha leidmiseks tuleb esmalt pöörduda kohaliku omavalitsuse või piirkondliku haridusosakonna poole, kus jagatakse infot valikuvõimaluste ning ootejärjekordade kohta. Suuremates linnades võib olla lasteaiakohtade arv piiratud. Võimalik on laps paigutada kas riiklikku või eraasutusse (tasuline), samuti võivad mõningatel ettevõtetel olla eralasteaiad oma töötajate laste jaoks.

1. klassi astuvad lapsed 6. või 7. aastaselt. Põhihariduse omandamine kestab üheksa aastat ja selle omandamine on kohustuslik kõigile kuni 15-aastastele või kuni põhikooli lõpetamiseni. Soovi korral saab jätkata õppimist 12. klassini. Õpilastel on võimalus valida üldkeskhariduse (kestab kolm aastat ja valmistab õpilast ette kõrghariduse saamiseks) või kutsekeskhariduse (on suunatud kutse saamisele) vahel.

Lätis on kasutusel kümnepunktiline hindamissüsteem, kus kümme esindab maksimaalset ehk väga head tulemust. Hindamisskaala on täpsemalt lahti selgitatud akadeemilise teabekeskuse AIC veebisaidil.

Põhi- ja keskharidus on tasuta.

Kui keskhariduse tunnistus on omandatud välisriigis, tuleb see dokument vastavalt kõrgkoolide seadusele esitada eksperthinnanguks AIC akadeemilisele teabekeskusele.

Erinevate riikide haridussüsteemidega on võimalik tutvuda Eurydice veebilehel.

Lisainfo:

Kõrghariduse omandamine Lätis

Riiklik andmebaas haridusvõimaluste kohta

Akadeemiline teabekeskus AIC

Haridus- ja teadusministeerium

Lisainfo

Kirjeldus

Läti turismiinfo