Üldine

Pindala
385 207 km2
Rahvaarv
5,4 mln
Riigikeel
ametlikud keeled - norra keel (bokmål ja nynorsk), kuues kohalikus omavalitsuses ka saami keel
Riigikord
Konstitutsiooniline monarhia
Riigipea
Kuningas Harald V
Pealinn
Oslo
Rahaühik
Norra kroon (NOK)
Telefoni suunakood
+47
rahaühik
Norra kroon (NOK)

Protseduurid riigis sisseseadmiseks

Kirjeldus

Eesti (Euroopa Liidu) kodanikul peab Norrasse sõites kaasas olema kehtiv pass või ID-kaart (Kuna piiridel on passikontrolli tõhustatud, siis passiga reisides on kontrolli läbimine kindlasti kiirem. Seega, kui on võimalus valida nende kahe dokumendi vahel, siis soovitame reisida passiga. Kui teil on vaid ID-kaart, siis tuleks arvestada, et kontroll läbimine võib paiguti olla aeganõudvam).

Eesti kodanik ei pea Norras elamiseks/ töötamiseks elamisluba taotlema, kuid viibides Norras kauem kui 3 kuud tuleb oma riigis viibimine registreerida - algul elektroonselt ning seejärel tuleb isiklikult külastada politseijaoskonda või Võõrtööliste Keskust.

Kui olete EL/EMP/EFTA kodanik ning teil on kehtiv ID-kaart või pass, võite Norras viibida kuni 3 kuud. Sama kehtib ka teie EL/EMP/EFTA kodanikust pereliikmete kohta. Mitte-EL-kodanikest pereliikmetel peab kaasas olema kehtiv pass ning pereliikmeks olemist ja ülalpidamist tõendavad dokumendid.

Tööpakkumise olemasolul võite koos pereliikmetega sõita Norrasse ja kohe tööle asuda.

Norra eluga saab tutvuda leheküljel New In Norway,  Work in Norway.

Registreerimine Norras

Kui kavatsete Norras elada ja töötada kauem kui 3 kuud, tuleb riigis viibimine registreerida. Te võite end kõigepealt ise online's registreerida ning seejärel tuleb isiklikult käia politseis vôi Võõrtööliste keskuses. Pärast registreerimist antakse teile registreerimistõend. Eestis asuvas Norra Saatkonnas end registreerida ei saa.

Registreerimine asendab senist elamislubade süsteemi. Kui Teil on juba kehtiv elamisluba, ei ole Teil vaja end registreerida enne selle lõppemist.

 Te peate end registreerima, kui olete:

•Töövõtja
•Eraettevõtja
•Teenusepakkuja
•Õpilane/üliõpilane
•Elate Norras oma vahenditest või toetustest (näiteks pensionist) ning teil on olemas tervisekindlustus
•Olete EL kodaniku pereliige ning ise samuti EL kodanik
•Kui te ise ei ole EL kodanik, kuid soovite elada Norras koos oma EL-kodanikust pereliikmega, peate taotlema spetsiaalset kaarti(residence card).Registreerimisel vajalikud dokumendid:

Töövõtjal

  • Tööpakkumine või tööleping, mis on vastavuses Norra tööseadusandlusega
  • Kehtiv pass või ID-kaart 

Eraettevõtjal

Välisettevõtte töötaja / teenusepakkuja

  • Ülesande ja selle kestvuse dokumentaalne kinnitus Norra kliendi või tööandja poolt teisest EEA riigist (teenus peab olema tähtajaline)  
  • Välismaise tööandjaga sõlmitud tööleping, mis on vastavuses tööseadusandlusega
  • Kehtiv pass või ID-kaart

Üliõpilasel

Isikul, kes elab Norras oma vahenditest

  • Tervisekindlustus (era-tervisekindlustus või Euroopa ravikindlustuskaart)
  • Dokumendid elatusvahendite olemasolu kohta. Teil peab olema piisavalt rahalisi vahendeid enda ning teiega koos Norras viibivate pereliikmete ülalpidamiseks. Üksikisiku minimaalseks nõutavaks rahaliste vahendite määraks on 191 422 NOK aastas enne maksustamist (2020). Kui teil on pereliikmeid, on nõuded olemasolevatele rahalistele vahenditele kõrgemad. Rahaliste vahendite olemasolu tõendamiseks sobib nii pangakontol olevad vahendid kui ka näiteks pension.
  • Kehtiv pass või ID-kaart

EL kodaniku pereliikmel, kes ise on samuti EL kodanik

  • Sugulust tõendavad dokumendid, näiteks abielu- või sünnitunnistus. Eestis välja antud dokumendid tuleb lasta tõlkida inglise või norra keelde ning varustada apostilliga
  • Selle EL/EMP kodaniku registreerimistõendi väljastamise alusdokumendid, kellega koos Norras elatakse
  • Kui EL/EMP kodanik, kellega te koos Norras viibite on õpilane või saanud elamisõiguse Norras piisavate rahaliste vahendite olemasolu alusel, tuleb teil täiendavalt juurde esitada dokument, mis näitab et teil on olemas eratervisekindlustus järgnevaks 12. kuuks.  
  • Kehtiv pass või ID-kaart

Juhul kui üks pereliikmetest on alla 18. aastane ning ainult üks lapsevanematest jääb elama Norra, siis on vajalik teise lapsevanema kirjalik nõusolek, koos kehtiva isikutunnustuse pildiga koopiaga või apostillitud kohtumäärus, mille kohaselt lapsevanemal, kes elab Norras on ainuhooldusõigus. Teise vanema nõusolek peab olema notariaalselt kinnitatud. Rohkem infot siin.


EL kodaniku pereliikmel, kes ise ei ole EL kodanik, tuleb taodelda residence card"residence card".

Täpsemat infot registreerimisprotseduuride kohta saate lugeda siit

Pikemalt EL kodaniku perekonna sisserändest

Registreerimistõendi sisu

Registreerimistõend on dokument, mis kinnitab teie legaalselt Norras viibimist. Olenemata sellest, kellena te end registreerisite (n. tudengi või töövõtjana), võite Norras nii töötada kui eraettevõtlusega tegeleda. Registreerimistõendit ei pea pikendama, see on tähtajatu.

Registreerimistõendil on kirjas teie nimi, aadress, registreerimise kuupäev, kodakondsus ning sünnikuupäev; perekonnaliikmel ka Norras elava isiku nimi ja sugulussuhe.

Kui teile mingil põhjusel registreerimistõendit välja ei anta, ei saa te selle kohta kaebust esitada. Sellisel juhul võite end registreerida hiljem, kui teil on vajalikud dokumendid olemas.

Lisainfot registreerimistõendi kohta on võimalik leida siit.

Kõige ajakohasem ning detailsem info Norra registreerimisnõuete kohta on leitav aadressilt https://www.udi.no/en/. Vajaminevate dokumentide loetelu ehk „checklistiga“ on mugav tutvuda https://www.udi.no/en/word-definitions/checklists-which-explains-which-documents-you-must-hand-in-with-your-application/.

Kui teie dokumendid on muus keeles kui norra, inglise, saksa või prantsuse keel, tuleb lasta dokumentidele teha notariaalne tõlge ka norra või inglise keelde. Tõlkele peab olema märgitud, kes ja millal dokumendi tõlkis.

Töötamine

Tööturu ülevaade

Kirjeldus

Eurostati andmetel oli Norras veebruar 2020 seisuga töötuse määr 3,8%.

Statistiliste andmetega Norra tööturu kohta on võimalik lisaks tutvuda www.tradingeconomics.com/norway/unemployment-rate.

Norras ei ole kehtestatud üldist riiklikku miinimumpalka. Enamikel ametialadel määrab kollektiivleping töötasu ja muude töötingimuste minimaaltaseme. Võidakse kokku leppida ka palgale lisanduvate soodustuste suhtes, nagu näiteks toit või majutus.

Kollektiivlepingu järgne töötasu suurus sõltub töötaja kvalifikatsiooni kategooriast ja töökoha asukohast. Erinevate sektorite palgamäärad on leitavad https://www.fellesforbundet.no/lonn-og-tariff/tariffoppgjoret-2020/overenskomster-tariff2020/.

Lisainfot leiate https://www.fellesforbundet.no/ ningwww.ssb.no.

Tööjõupuudus Norras on järgmistes valdkondades:

  • Tervishoid: medõed, hooldajad ja arstid
  • Haridus: õpetajad lasteaedadesse, koolidesse, ülikoolide õppejõud
  • Ehitus

 Allikas: eures.europa.eu

 Lisainfo tööturu olukorrast Norras:

 

Töö leidmine

Kirjeldus

Töö leidmine

Norras pakutavate vabade töökohtadega on võimalik tutvuda Norra tööturuasutuse NAV koduleheküljel aadressiga www.nav.no, mis on ühtlasi Norra suurim vabade ametikohtade andmebaas (info on norra keeles).

Kui te juba viibite Norras ning soovite tööd leida, soovitame teil ühendust võtta Norra tööturuasutuse piirkondliku esindusega (NAV lokal), mille teenused on tööotsijale tasuta. Tööturuasutuse piirkondlikes büroodes on teil võimalus kasutada telefoni ja arvutit, et helistada potentsiaalsetele tööandjatele ning koostada oma CV, lisaks on võimalik kasutada töö otsimiseks iseteenindusterminali (arbeidsterminal). Iseteenindusterminalid on kohaliku tööhõiveameti infosüsteemi ühendatud masinad, milles on kogu info vabade töökohtade kohta, mis on antud ajahetkel töövahendussüsteemis registreeritud. Sellised automaadid asuvad kõikides tööturuasutuse büroodes, raamatukogudes ning mujal.

Norras avaldatakse enamik töökuulutusi Internetis.

Tihti kuulutavad Norra ettevõtjad vabu töökohti vaid oma ettevõtte koduleheküljel. Ettevõtete veebileheküljed ja postiaadresside on leitavad Norra ärikataloogist aadressil www.gulesider.no.

Ka enamikes Norra ajalehtedes avaldatakse tööpakkumisi. Suurim üleriigiline leht on Aftenposten www.aftenposten.no , kus ilmub töökuulutusi iga päev.

Üle tasub vaadata ka kohalikud Norra töövahendusportaalid ja personaliotsingufirmadhttps://www.gulesider.no/ (otsi “rekruttering” või “vikartjenester”).

Ülevaade Norras ilmuvatest ajalehtedest on leitav www.norske-aviser.com.

Lisaks avaldatakse tööpakkumisi ametiühingute kodulehtedel: https://www.lo.no/, https://www.unio.no/english/,https://akademikerne.no/english, https://ys.no/om-ys/welcome-to-ys/.

Töökoha leidmise ja palkamise korraldamise eest tasu võtmise keeld
Kui leiate Norras tööd agentuuri või eraisiku vahendusel, siis on sellel agentuuril või eraisikul keelatud teile töökoha leidmise eest tasu võtta. Tööagentuuridel või tööhõiveteenuste osutajatel ei ole lubatud töövõtjatelt tasu vastu võtta.

TÖÖLE KANDIDEERIMINE

Töökohale kandideerimise üldlevinud kord Norras:

Töökuulutusele kandideerimisel esitage kandideerimisavaldus inglise keeles (või kui te valdate mõnda Skandinaavia keelt, siis selles keeles), lisades kaaskiri ja elulookirjeldus, mille maksimaalne pikkus on üks lehekülg (tehniliste ametialade kandidaatide elulookirjeldused võivad olla siiski pikemad ja üksikasjalikumad).

Kandideerimisavalduse saatmisel ettevõttesse, kes otseselt uusi töötajaid ei otsi, leidke ettevõtte veebilehekülg või aadress kollastelt lehekülgedelt (kättesaadav inglise keeles). Püüdke sealt leida ettevõtte personaliosakonna või värbaja kontakt, kellele  kandideerimisavaldus saata. Esitage kandideerimisavaldus ning kaaskiri inglise keeles (või kui te valdate mõnda Skandinaavia keelt, siis selles keeles).

Juhised kandideerimisdokumentide koostamiseks on leitavad:

https://www.nav.no/en/home/work-and-stay-in-norway/tips-for-job-seekers/writing-a-good-cv

http://cvnerden.no/cv-mal/

https://www.uio.no/studier/karriere/

https://europass.ee/

Lisainfo http://nowguide.no/job/ 

Esitage ühele vabale töökohale / ettevõttele üks kandideerimisavaldus.
Ärge saatke kõikidele vabadele töökohtadele / ettevõtetele sama tüüpavaldust. Tõestage oma sobivust vabale töökohale/ ettevõttesse. Kui olete kandideerinud töökohale suures ettevõttes
ja sooviavalduse saatmisest on möödunud 8–10 päeva, võite helistada või saata e-kirja värbajale/personaliosakonnale, et näidata oma huvi töökoha vastu ning küsida värbajalt, kas nad on teie elulookirjelduse kätte saanud ning millal võiks neilt vastust oodata.

Ajavahemik tööpakkumise avaldamise ja töö alustamise vahel sõltub suurel määral sellest, millise vaba töökohaga on tegemist. Mõnes töökuulutuses märgitakse, et töö algab kolme kuu pärast, teises nõutakse tööga alustamist võimalikult kiiresti. Värbamisprotsessi pikkus sõltub ka värbajatele laekunud kandideerimisavalduste hulgast, kavandatud töövestluste arvust ning sellest, kas ühe kandidaadiga soovitakse vestelda üks või mitu korda.

Värbamisagentuurid kasutavad enamasti elektroonilisi kandideerimisavaldusi. Täitke vormid hoolikalt ja lisage nii palju üksikasju kui võimalik.

Kirjaliku kandideerimisavalduse võite koostada inglise keeles (või kui te valdate mõnda Skandinaavia keelt, siis selles keeles), lisades sellele maksimaalselt 1 lehekülje pikkuse kaaskirja, milles viidake töökuulutusele (kust te vaba töökoha leidsite, märkige võimaluse korral ka viitenumber) ja kirjeldage lühidalt oma kvalifikatsiooni. On väga oluline, et teie kvalifikatsioon ja eelnevad töökogemused/õpingud sobiksid kokku töökuulutuses nõutud kvalifikatsiooniga. Tooge oma pädevus selgelt välja, et värbaja seda kohe märkaks. NB! Fotot ei ole vaja lisada.

Enne kandideerimisavalduse edastamist võite helistada värbajale, et vajadusel töökoha kohta rohkem teada saada. Enne helistamist valmistage ette asjakohased küsimused töökoha/ettevõtte kohta. Helistage ajavahemikus 9.00–15.00 (esmaspäevast reedeni), s.t ajal, mil värbajat on tõenäoliselt kõige lihtsam kätte saada.

Enne kandideerimisavalduse saatmist ettevõttesse, kus otseselt uusi töötajaid ei otsita (spontaanne kandideerimine), tutvuge ettevõttega, et oleksite kindel, et teie kvalifikatsioon ja pädevus vastavad ettevõtte sektorile/toodetele/teenustele.

Kuidas töövestluseks valmistuda?

Tööotsija võib lasta oma dokumendid inglise või norra keelde tõlkida ja teha neist tõestatud koopiad. Vajaduse korral peate te tõestama, et teil on olemas kutsetunnistus, mis võimaldab teil Norras oma kutsealal töötada.

Kirjeldage ennast ja oma kvalifikatsiooni lühidalt ja selgelt. Olge aus ja ärge püüdke näidata ennast paremana kui te tegelikult olete. Norralaste elufilosoofia on järgmine: ma ei tohi arvata, et ma olen teistest parem. Elulookirjeldus peaks olema lihtne ja tagasihoidlik. Ärge liialdage, värbaja võib pidada seda ülbuseks. Olge aus oma keeleoskusest rääkides, eriti inglise keele puhul. Hea inglise keele oskus ei ole sama, mis on koolis omandatud inglise keel.

Pidage meeles, et kaaskiri ja elulookirjeldus on teie pääsmed töövestlusele. Seal tuleb näidata oma asjatundlikkust. Töövestlusel keskendutakse teie isikuomadustele ja isiksuse nendele tahkudele, mis on olulised tööolukorras.  Pädevus ja ka isiklikud oskused on tööandja jaoks väga olulised: ta tahab teada, kas te olete huvitatud, motiveeritud, innukas; kas te esitate õigeid küsimusi, julgete rääkida endast ja ütlete välja oma arvamuse. Isikuomadusi mainitakse sageli ka töökuulutuses töötaotlejatele esitatud nõudmistes.

Tavaliselt kestab töövestlus 45–90 minutit.

Kohtumise eest vastutav isik räägib teile kõigepealt ettevõttest ja töökohast. Seejärel lastakse teil ennast tutvustada ja selgitada, miks te üldse sellele töökohale kandideerite. Ärge kartke esitada ametialaseid küsimusi, mis on seotud ettevõtte ja töökohaga. Seejärel esitatakse teile mitmesuguseid küsimusi. Vestluse lõpul võite te esitada küsimusi palga ja töötingimuste kohta. Seejärel teatab värbaja, millal ta teile tagasisidet annab või kandideerimise tulemustest teatab.

Kohe pärast seda, kui vestlust juhtiv isik on lõpetanud teile ettevõtte ja töö tutvustamise, võite esitada (ja peaksitegi seda tegema) ametialaseid küsimusi, mis on otseselt teie tööga seotud. Ühtlasi võite küsida töökorralduse kohta: lahtiolekuajad, tööajad, töötajate arv jne. Vestluse lõpus võite esitada küsimusi palga ja töötingimuste kohta.

Te arutate peamiselt ametialaseid küsimusi, kuid värbaja hindab veelgi kõrgemalt seda, kas te oskate oma kutsekvalifikatsiooni isikupärasel viisil tutvustada.

Diskrimineerimine poliitiliste vaadete, usuliste veendumuste, seksuaalsete eelistuste, vanuse, puude või ametiühingusse kuulumise alusel on seadusega keelatud, välja arvatud juhul, kui need teemad on kõnealuse tööga otseselt seotud. See tähendab, et teil ei ole vaja vastata isiklikele küsimustele, mis puudutavad rasedust või rasedaks jäämise kavatsust, mis tahes liiki toetuse või hüvitise saamist, laste arvu ja nende vanust jne. Samas peaksite te siinkohal mõistlikult käituma. Norras on ausus heade inimlike suhete alus, seda ka töövaldkonnas.

Lisainfot töövestluste kohta on võimalik leida: www.nav.no/en/Home/Work+and+stay+in+Norway/Tips+for+job+seekers/Job+interviews

Sageli ei ole läbirääkimised palga üle vajalikud, sest on olemas tüüptöölepingud, ja paljudel juhtudel on need alalised. Et saada ettekujutust eeldatavast palgaskaalast, oleks teil ehk mõistlik oma valdkonna ametiühingu esindajalt eelnevalt uurida, milline on kutseala palgatase sellise töö puhul, millele teie kandideerite. Loomulikult võite te pidada läbirääkimisi, kui oskate oma soove hästi põhjendada. Töötasu väljendatakse tavaliselt kuupalgana, kuid hooajatööde puhul võidakse maksta ka tunnipalka.

Puhkusetasu on seadusega reguleeritud ja kuulub töötasu hulka, seega selle üle läbirääkimisi pidada ei saa. Aastapreemiad, kui neid makstakse, on erinevates ettevõtetes erinevad. Mõnel pool on need töötasu hulka arvatud, mõnel pool mitte. Kõige tavalisemad lisahüvitised, mis ei ole seadusega ette nähtud, on järgmised: ettevõtte auto kasutamine, (tasuta) mobiiltelefon, autokompensatsioon, läbisõidu hüvitamine, koduarvuti, individuaalne pensionikindlustuse
skeem (kui ettevõttel ei ole kollektiivlepingut) jne.

NB! Osa neis hüvitistest kuulub maksustamisele. Ametiühingud peavad riiklikul tasandil läbirääkimisi töötasu ja täiendavate seadusjärgsete hüvitiste üle. Ametiühingu esindajad vastutavad kohalike tööläbirääkimiste eest, kuid üksnes siis, kui tegemist on nende organisatsiooni liikmetega. Proovipäeva sooritamist tavaliselt ei nõuta. Te võite sellest keelduda, kui teile selle eest ei maksta.

Paljud ettevõtted ei kompenseeri töövestlusele tulekuga seotud sõidukulusid, kuid on ka erandeid. Kui ettevõte seda võimalust ei paku, kuid teie siiski soovite kulude hüvitamist, tuleb seda ise küsida.

Kui teid tööle võetakse, kinnitab värbaja seda teile kirjalikult, sageli on kinnitusele lisatud töölepingu projekt. Vahel tööandja isegi helistab teile enne dokumentide saatmist. Kui te tööd ei saanud, teatatakse teile sellest posti teel või e-kirjaga. NB! Äraütlemise korral võite te helistada värbajale ja küsida, mis oli teie kandidatuuri tagasilükkamise põhjus või millised kvalifikatsioonid olid töökoha saanud isikul olemas, kuid teil mitte. See annab teile vähemalt ettekujutuse, milline on teie seisund oma ametialal.

Kas vajate soovitusi?

Jah, te vajate soovitusi (loetlege need elulookirjelduse lõpus). Norra tööandjad kontrollivad soovitusi süstemaatiliselt ja see on oluline osa värbamisprotsessist. Soovitajaks võib olla endine tööandja/osakonnajuhataja või kui teil töökogemused veel puuduvad, siis endine õpetaja. Soovituskirjad peaksid kirjeldama norralasest värbajale (inglise keeles või mõnes Skandinaavia keeles) teie eelnevaid tööülesandeid ning teie ametioskusi ja isikuomadusi.

Tööandjad vajavad teie diplomi tõestatud koopiat koos kinnitatud tõlkega (norra või inglise keeles). Saatke diplomite/tunnistuste koopiad koos kandideerimisavalduse ja elulookirjeldusega värbajale üksnes siis, kui tööpakkumises on seda nõutud. Kui seda märgitud ei ole, esitage need alles värbaja nõudmisel: kas siis, kui ta on teie kandideerimisavalduse kätte saanud, või töövestluse ajal.

Tavaliselt ei nõua Norra tööandjad soovituskirju, vaid eelistavad soovitajaid, kellega nad võivad ise ühendust võtta. Kuid kui te ei ole tahtnud või suutnud ühtegi soovitajat leida, on kasulik esitada vähemalt üks soovituskiri.

Turva- ja haridussektori töökohtadele kandideerimisel nõutakse teilt tõendeid selle kohta, et teid ei ole kriminaalkorras karistatud, kuid seda mainitakse tavaliselt juba töökuulutuses.

Hea mulje jätmine
Olge täpne. Ka värbaja on täpne. Teil ei ole vaja töövestlusele tulekut kinnitada. Kui te ei saa kokkulepitud vestlusele tulla, teatage sellest võimalikult kiiresti telefoni või e-posti teel ja paluge uut kohtumist.

Tavaliselt kutsutakse teid isiklikule vestlusele. Vahel toimub esimene töövestlus telefoni teel. Videokonverentsid ei ole väga levinud.

Norras kasutatakse sundimatut riietumisstiili. Riietuge tavaliselt, kuid kenasti. Valge särk ja lips on kohustuslikud üksnes juhtivale töökohale kandideerides, eriti finants-, kinnisvara- ja
nõustamisteenuste valdkonnas, kus esinduslikkus käib töökoha juurde.

Soovitus: vaadake ettevõtte koduleheküljelt töötajate fotosid, et näha, kuidas nad riides on. Vältige tugevat parfüümi ja silmatorkavat jumestust. Võite kasutada ehteid, mida te tavaliselt kannate, kuid ärge nendega liialdage. Käesurumine on üsna tavaline ja see peab olema tugev. Kuid ärge üllatuge, kui värbaja ütleb teile üksnes „Tere“ ja teie kätt ei suru. Kallistamine ja suudlemine ei ole asjakohased.

Värbaja ei eelda, et te võtate pärast töövestlust temaga tagasiside saamiseks ühendust. Kuid võite saata intervjueerijale ka lühikese lihtsa e-kirja ja tänada teda vestluse eest.

Kokkuvõtteks: ärge püüdke intervjueerijatele oma väljanägemisega muljet avaldada. Avaldage neile muljet oma ametialaste ja individuaalsete oskustega. Ärge püüdke värbajat mingil moel ära osta. Ärge hoobelge. Olge loomulik, ärge liialdage. Ärge ajage asju keeruliseks ja minge otse asja juurde. Norralased on praktilised, lihtsad ja tagasihoidlikud inimesed. Norras on väga vähe hierarhilisi suhteid, kaasa arvatud töökohtadel.

 Ametiühingud

Ametiühingud on Teile head teabeallikad. Ametiühingud teevad Norras omavahel koostööd ja võivad seepärast olla tööotsijatele väga kasulikud. Ametiühingusse kuulumine pole Norras kohustuslik, kuid siiski laialdaselt levinud.

- Norra suurim ametiühingute liit on Landsorganisasjonen i Norge (LO), mis pakub teile hea ülevaate Norra erinevatest ametiühingutest.   

- Oluline ametiühing on näiteks Akademikerne, mis ühendab kõrgharidusega töötajaid.

UNIO ühendab õpetajaid, politseinike ja medõdesid.

Oma ettevõtte asutamise kohta on võimalik leida infot:

https://www.workinnorway.no/en/Home

https://www.altinn.no/en/start-and-run-business/

 

Õigused

Kirjeldus

 Teises ELi liikmesriigis töötava ELi kodanikuna on teil ja teie perel õigus selle riigi kodanikega võrdsele kohtlemisele. See tähendab, et teil on õigus saada samu hüvitisi, mida saavad selle riigi kodanikud, alates päevast, mil alustate seal tööd.Seega on teil õigus saada hüvitisi, mida antakse selle riigi kodanikele, kuna nad seal töötavad (töövõtjate või füüsilisest isikust ettevõtjatena). See võib hõlmata ka soodustusi, mis ei ole otseselt seotud tööga (odavamad rongipiletid, tööandjapension, stipendiumid või töötushüvitised teie lastele, kui nad otsivad oma esimest töökohta). Samuti võib teil olla õigus mitterahalistele hüvedele (nt õigus tõlketeenustele kohtumenetlustes). Kui te konkreetses riigis elate, siis on teil õigus saada ka neid hüvitisi, mida makstakse töötajatele ja nende peredele tulenevalt sellest, et nad selles riigi elavad.

Sotsiaalkindlustuskaitse tingimustega on võimalik tutvuda siin.

Kui töökoht on leitud:

Kõik Norras töötavad isikud peavad olema registreeritud Töötajate registrisse (Aa-registeret). JTeie registreerimise eest vastutab tööandja, kuid alati tasub kindlaks teha, kas teie tööandja on teie registreerimise eest ka tegelikult hoolt kandnud.

Personaalne maksukaartväljastatakse teile teie D-numbri või isikukoodi põhjal ning seda tuleb taotleda kohalikust maksuameti kontorist.. Maksukaart tuleb esitada tööandjale. Kui te seda ei tee, on tööandja kohustatud pidama teie palgast maksuna kinni 50%.

Tööleping

Kõikidel Norras töötavatel töövõtjatel peab olema sõlmitud tööandjaga tööleping. Lepingus peab sisalduma tööandja nimi, töövõtja nimi, töökoha nimetus ja kokkulepitud töötingimused. Töölepingul peab olema lepingu sõlmimise kuupäev ja tööandja allkiri. Lisainformatsiooni leiate Norra Tööinspektsiooni koduleheküljelt www.arbeidstilsynet.no. Samuti peaksite veenduma, kes katab teie sõidu- ja elamiskulud, kasteie või tööandja.

Tähtajatu lepinguga ametikohtadele värvatakse töötajaid reeglina katseajaga, mis määratletakse ka kirjalikus lepingus. Katseaja pikkus on kokkuleppeline, kuid see ei tohi ületada 6 kuud. Katseaja kestel võite nii teie kui teie tööandja töölepingu üles öelda 2-nädalase etteteatamisajaga.

Norra tööinspektsioon on välja töötanud  töölepingu näidise, mis annab hea ülevaate milliseid punkte peab tööleping sisaldama.

Töötasult tuleb tasuda tulu- ja sotsiaalmaksu. Tööandja teeb vastavad mahaarvamised teie palgast ja kannab raha üle vastavatele asutustele. Muid mahaarvamisi pole tööandjal õigus teha; näiteks pole tal õigust nõuda tasu ööbimise või toitlustamise eest, tööriiete või sõitude eest jmt, väljaarvatud juhul, kui teiega on eelnevalt sõlmitud vastav kirjalik kokkulepe. Lisaks palgale on teil õigus saada kirjalikult palgaarvestuse andmed, kus on näidatud, milliseid mahaarvamisi on palgast tehtud.

Töölepingu lõpetamine

Kui töötate Norra firmas ning teie tööleping lõpetatakse, siis kehtivad olukorra lahendamisel Norra töölepingu lõpetamise reeglid. Töölepingu lõpetamisest tuleb teada anda kirjalikult. Tööleping lõpeb tavaliselt kuu aega pärast seda, kui olete saanud teate töölepingu lõpetamise kohta. Kui olete tööl katseajaga ning see on teie lepingus kirjas, siis on etteteatamise tähtaeg 14 päeva.

Kui olete lisaks ka ametiühingu liige ja teie töökohas kehtivad palgalepped, siis on teil võimalik omada Norra ühiskonnas veelgi laialdasemaid õigusi. Kui soovite töötajate õiguste ja kohustuste kohta lisainfot, siis võtke ühendust Fellesforbundetiga.

Tööaeg 

Maksimaalne tööaeg Norras on 40 tundi nädalas ning 9 tundi päevas. Vahetustega töö puhul kujuneb seitsmepäevase töönädala töötundide arvuks 36 või 38 töötundi, sõltuvalt graafikust. Poolte kirjalikul kokkuleppel on võimalik kasutada ka töötundide keskmise arvestust, kuid töötatud tundide arv ei tohi siiski ületada tööaja piirnorme. Kui tööaeg nädalas ületab 40 tundi, siis käsitletakse  seda aega ületundidena, mille lisatasu on vähemalt 40% tavalisest tunnitasust.

Reeglina peab puhkeaeg olema 24 tunni jooksul 11 ​​tundi ja 7 päeva jooksul 35 tundi ning puhkepäevad on reeglina pühapäeviti või riigipühadel. Töötajatel on õigus pausile, kui nende päevane tööaeg ületab 5,5 tundi ja puhkepauside kestus on 30 minutit, kui päevane tööaeg ületab 8. tundi. Öine töö ja pühapäeviti töötamine on lubatud ainult juhul, kui see on tingitud töö iseloomust.

Töötasu Norras ei ole kehtestatud üldist riiklikku miinimumpalka. Enamikel ametialadel määrab kollektiivleping töötasu ja muude töötingimuste minimaaltaseme. Võidakse kokku leppida ka palgale lisanduvate soodustuste suhtes, nagu näiteks toit või majutus.

Kollektiivlepingu järgne töötasu suurus sõltub töötaja kvalifikatsiooni kategooriast ja töökoha asukohast. Erinevate sektorite palgamäärad on leitavad https://www.fellesforbundet.no/lonn-og-tariff/tariffoppgjoret-2020/overenskomster-tariff2020/.

Töölevõtu tingimused ja muud suhted tööandja ja töötaja vahel on Norras suures osas reguleeritud ametiühingute ja tööandjate organisatsioonide vaheliste kollektiivsete lepingutega.

Norras on olemas töökaitseseadus, mis reguleerib tööandjate ja töövõtjate õigusi ja kohustusi. Seaduse eesmärk on kaitsta töövõtjaid füüsiliste ja psüühiliste kahjude eest ning luua meeldivamat töökeskkonda ja turvalisemaid, tervisesõbralikumaid töötingimusi kõigile. See seadus on tõlgitud inglise keelde ja seda on võimalik osta kõikidest Norra raamatukauplustest.
 
Artikkel - The Working Environment Act and the Annual Holidays Act – on samuti kättesaadav erinevates keeltes aadressil  Kui teil on oma tööga seoses probleeme, arutage neid alati esmalt oma ülemusega. Kui see tulemusi ei anna, peaksite pöörduma töökaitseinspektori (verneombud), tööandja usaldusisiku (tillitsvalgt) või ametiühingu poole. Kui ka see lahenduseni ei vii, võite paluda abi Tööinspektsioonilt (Arbeidstilsynet).

Puhkus

Töötajal on õigus saada vähemalt 25 tööpäeva puhkust igal aastal. Alates 60. eluaastast on teil õigus ühele lisanädalale. Samuti on teil õigus saada puhkuseraha. Kalendriaasta jooksul peab tööandja teie palgast kinni 10,2 % puhkuseraha„feriepenger“ ja maksab selle teile välja siis, kui te puhkusele lähete. Üle 60-aastaste inimeste jaoks on vastav määr12,5%. Lisainfot puhkuse kohta leiate https://www.arbeidstilsynet.no/en/working-conditions/holiday/.

Tööõnnetuskindlustus
Kõik Norras tööd pakkuvad tööandjad peavad tagama oma töötajatele tööõnnetuskindlustuse raames tööõnnetusi ja kutsehaigusi hõlmava kindlustuskatte.

Lisainfo Norra tööseadusandluse kohta on leitav http://www.nyinorge.no/en/Ny-i-Norge-velg-sprak/New-in-Norway/Work/Employment/, https://www.arbeidstilsynet.no/en/,  https://www.altinn.no/en/start-and-run-business/working-conditions/ ning https://www.fellesforbundet.no/.

 

Elamistingimused

Maksustamine

Kirjeldus

Norras rakendatakse progressiivset astmelist tulumaksu ehk maksumäärad sõltuvad sissetulekute suurusest. Töötamiseks on teil vaja maksukaarti, millelt on näha ka teie Norra isikukood. Esitage maksukaart tööandjale, kui te olete tööle asunud.

Isikukoodi saamiseks võtke ühendust oma Norra elukohajärgse maksuameti kontori või Võõrtööliste teeninduskeskusega. Isikukoodi või D-numbri taotlemisest on võimalik lähemalt lugeda siin.

Kui teie elukohaks on Oslo, Stavanger, Bergen, Trondheim või Kirkenes, saate kõik vajalikud toimingud (registreerimise, maksutõendi ja D-koodi taotluse) teha Võõrtööliste keskuses.

Lisainfo https://www.skatteetaten.no/en/person/ ning http://www.sua.no/en/.

Norras on riiklik register, mis sisaldab olulist teavet kõigi kohta, kes on või on elanud Norras. Seetõttu on oluline, et elukoha muutusest tuleb alati teavitada ka maksuametit veendumaks, et teie aadress riiklikus registris on õige. Lisainfo https://www.skatteetaten.no/en/person/foreign/you-must-notify-us-when-you-move/?nav-veiviser=12900

Märtsi lõpus, aprilli alguses saadetakse isikutele eelmise aasta sissetulekute, varade ja võlgade kokkuvõte ehk maksudeklaratsioon. Peate kontrollima, et maksudeklaratsioonis sisalduv teave oleks õige, nii et te ei maksa liiga palju ega liiga vähe makse. Maksudeklaratsiooni on võimalik kontrollida siin.

Kui maksudeklaratsioon on töödeldud, saate maksuteate. See näitab teie sissetulekut, millelt maks arvutati, kas teil esineb maksuvõlg või saate maksutagastuse.

Tuludeklaratsiooni esitamise tähtaeg on 30. aprill. Kui töötaja tuludeklaratsiooni ei saa, peab ta kasutama vormi RF-1281.

Maksude kalkuleerimisel on täiendavalt abiks maksukalkulaator, mis on leitav siin.

Olulised kuupäevad on leitavad siin.

Üksikisiku tulumaks

2020. aasta maksumääradega on võimalik tutvuda siin.

Välismaalased, kes töötavad Norras, peavad makse maksma esimesest päevast alates Norra maksuametile, olenemata enda või tööandja kodakondsusest ning sõltumata sellest, kui pikaks ajaks tööleping on sõlmitud.

Norras rakendatakse progresseeruvat astmelist tulumaksu. Isikul peab olema maksukaart ("skattekort"), mille alusel tööandja peab kinni vastava tulumaksumääraga maksu. Isikud peavad ise jälgima, et nende maksumäär vastaks tulu suurusele. Lisaks peetakse palgalt kinni sotsiaalkindlustusmaksed.

Norras on tööandjal kohustus töötajatele tehtud maksustatavatelt väljamaksetelt maksud kinni pidada ja tasuda. Kui tööandja on jätnud oma kohustused täitmata, asutakse maksukohustust töötajalt sisse nõudma.

Kuigi Eesti ja Norra vahel on sõlmitud maksuleping topeltmaksustamise vältimiseks, ei vabasta see tulude deklareerimise kohustusest Norras, sest deklareerimise kohustused reguleeritakse lepinguosaliste riikide seadustega maksulepingust olenemata. Norras laieneb tulude deklareerimise kohustus ka kõigile mitteresidentidele (seega ka Eesti residendist töötajatele), vaata täiendavat infot Eesti Maksu ja Tolliameti kodulehelt.

Kui otsustate Norrasse tööle minna, siis soovitame koheselt võtta ühendust Norra maksuametiga ning uurida täpsemalt järgi, millised maksukohustused teil tekivad. Samuti tasub Norra maksuametilt uurida, kas oleks tarvilik Eestist paluda esitamiseks residentsustõend. Kontaktid on leitavad https://www.emta.ee/et ning https://www.skatteetaten.no/en/contact/.

Kui isik lahkub Norrast, siis tuleb sellest teavitada ka Norra maksuametit, vastasel juhul maksustamine jätkub.

Norra maksuvõlad 
Lisaks maksusummale nõutakse maksude õigeaegse tasumata jätmise ja ka deklaratsiooni esitamata jätmise korral Norras maksukohustuslaselt välja ka viivised ning trahvid. Kui Eesti residendist töötaja tulusid Norras deklareeritud ei ole, määrab maksuhaldur maksusumma hindamise alusel ja lisab kohe ka maksunõude summale viivised ja trahvid (ka deklaratsiooni esitamata jätmise eest). Eeltoodust tulenevalt ongi võimalik, et Norras tööl olnud isikud saavad maksunõuded, millele märgitud summad ületavad nende poolt teenitud tulu.

Maksuvõla vaidlustamine 
Kui maksukohustuslane ei nõustu Norras määratud maksusumma või maksuvõlaga, peab ta vaidega pöörduma otse Norra maksuhalduri vastava üksuse poole. 

Maksumaksjate nõustamine 
Eesti maksuhaldur ei nõusta maksumaksjaid Norra maksusüsteemi kohta. Maksumaksjad saavad infot Norra maksusüsteemi kohta, kui nad pöörduvad Norra maksuameti rahvusvaheliste asjadega tegeleva büroo poole

Põhjalikum info on leitav Norra maksuameti veebilehel www.skatteetaten.no ning www.taxnorway.no.

Käibemaks 
Norras kehtib kolm käibemaksumäära:

•25% on üldine kaupade ja teenuste puhul rakendatav määr;
•12% määra rakendatakse reisijateveo, kinopiletite, üüriteenuste jt puhul;
•15% toiduainete puhul.

Lisainfo https://www.skatteetaten.no/en/rates/value-added-tax/.

Tervishoid

Kirjeldus

Norra sotsiaalkindlustussüsteem tagab vajaduse korral arstiabi. Haigestumise või õnnetuse puhul peab töötaja arvestama, et osa kuludest katab Norra ravikindlustus, osa tuleb aga maksta töötajal endal. Norra sotsiaalkindlustus ei kata hambaravikulusid. 18-aastased ja erivajadusega isikud saavad hambaravi tasuta. 19 ja 20-aastased isikud saavad soodustust 75%, täpsem info hambaravi kohta on leitav siit

Endale perearsti valimisest on võimalik lähemalt lugeda siit.

Kiirabi on võimalik kutsuda numbrilt 113. Vältimatu abi korral kiirabiteenuse eest tasu ei võeta.

Norras töötades ei laiene teile Eesti sotsiaalkindlustuskaitse.
Euroopa ravikindlustuskaart

Soovituslik on endale enne välisriiki minekut taotleda Euroopa ravikindlustuskaarti. Ravikindlustuskaart tagab, et teil on samaväärne ligipääs riiklikele tervishoiuteenustele (nt arstiabile, apteekriteenustele, haiglale või tervisekeskusele) kui teie poolt külastatava riigi kodanikel.

On oluline meeles pidada, et ravikindlustuskaart ei kata teie tervishoiule tehtud kulutusi välismaal, kui teie reisi eesmärgiks on tervishoiuteenuste tarbimine, et ravida haigust või vigastust, mis teil esines enne reisi. Samuti ei kata ravikindlustuskaart kulusid erasektori tervishoiuteenuste eest.

Lisainfot Norra tervishoiu kohta leiate:

Sotsiaalabi Norras

Norra sotsiaalkindlustus annab Teile õiguse paljudele ühiskondlikele teenustele, lisainfo Norra tööturu- ja sotsiaalameti (NAV) koduleheküljel ning  siin.

Töötuskindlustushüvitis

Kui olete töötu ja Teil on õigus saada töötuskindlustushüvitist Eestist ning kavatsete minna Norrasse tööd otsima, küsige oma õiguste kohta Töötukassast või EURES nõustajatelt.

Lastetoetust on õigus saada isikutel, kes elavad ja töötavad Norras. Seda makstakse vanematele või hooldajatele kuni lapse 18-aastaseks saamiseni. Lastetoetuse suurus sõltub laste arvust.

PENSION

Norras on vanaduspensioniiga nii meestel kui naistel 67 eluaastat. Riiklikust sotsiaalkindlustussüsteemist tuleneva vanaduspensioni saamiseks peab teil reeglina olema Norras täitunud vähemalt kolm aastat riiklikku sotsiaalkindluskaitset (elamine ning töötamine). Täissummas põhipensioni saamiseks on siiski nõutav 40-aastane kindlustusperiood ja pensioni vähendatakse proportsionaalselt, kui kindlustusperiood on lühem.

Riiklik vanaduspension on paindliku iseloomuga ning osamakseid on võimalik hakata välja võtma alates 62. eluaastast, kombineerides pensioni saamist näiteks töötamisega. Eelduseks on piisavate sissetulekute olemasolu. Töö ning pensioni kombineerimisest ning nõuetest sissetulekule on võimalik lähemalt lugeda siin ning siin.

Lisaks riiklikule vanaduspensionile täiendavad sotisaalkaitset ametipensionid (riiklikud ja lepingulised) ning personaalsed pensioniplaanid kindlustusettevõtetega.

Norra pensionisüsteemiga on võimalik tutvuda siin, lisainfot leiab ka https://www.spk.no/.

Täiendavalt on võimalik lugeda Norra pensionite kohta lisainfot siin.

Pensioniõigused Euroopas  

 

Elamiskulud

Kirjeldus

Elamispinna otsimisega on soovitav hakata tegelema juba varakult, enne riiki saabumist.

Eluaseme pakkumisi on võimalik leida:

https://hybel.no/

https://www.eiendomsmegler1.no/

https://www.obos.no/

https://dnbeiendom.no/

https://www.finn.no/realestate/browse.html

Lisaks internetiportaalidele on pakkumisi majutuse leidmiseks võimalik leida ka suurematest päevalehtedest, näiteks www.aftenposten.no. Otsida tasub ka kohalikest ajalehtedest ning internetist aadressilt www.gulesider.no rubriigi "Eiendomsmegling" alt. 
 

Maju ja kortereid saab ka lühemaks või pikemaks ajaks üürida. See toimub üürifirmade või kohalikes ajalehtedes kuulutamise kaudu. Privaatmajutust saab organiseerida turismiinfopunktide kaudu. See on peatumiseks lihtne, kuid meeldiv viis, sest annab parema võimaluse inimestega kontakti luua. Ka teede ääres võib näha kuulutusi toa üürimiseks, siltidel on siis kirjas “rom” või “husrom”. 
 
Üürileping sõlmitakse kirjalikult. Lepingus fikseeritakse üüri suurus, selle maksmise viis ning tähtaeg, kui pikaks ajaks korter üüritakse, samuti kas kommunaalmaksed sisalduvad üüri hinnas või tuleb need lisaks tasuda. Enamasti tuleb üürnikul tasuda kuni 3 kuu üüri suurune tagatisraha (deposiit), mis ei tohiületada 6. kuu üürisummat. Korteriüüri makstakse kord kuus ettemaksena, tavaliselt kuu alguses. Üürilepingut on võimalik lõpetada oma soovist 3 kuud kirjalikult ette teatades, kui üürilepingus ei ole märgitud teisiti. Lisainfot on võimalik leida www.lbf.no.  

Norras leidub laias valikus kõrge kvaliteediga majutusvõimalusi – alates esmaklassilistest hotellidest kuni tubadeni eramajades. Kõiksuguste broneeringute tegemisel abistavad teid turismibürood. Tavaliselt on kiirteede ääres majutusasutustele viitavad sildid. Kui kavatsete tulla Norrasse kõrghooajal ja külastada suuremaid linnu või väga populaarseid turismipiirkondi, peaksite kindlasti majutuskoha ette ära broneerima. Aga kui plaanite reisida mööda kõrvalisi teid, peaks toa leidma ka ilma etteteatamiseta.

Hotellid

Norra pakub igale rahakotile sobivaid majutusvõimalusi. Siin on kõike luksushotellidest väikeste perefirma-hotellideni välja. Eriti populaarsed on mitmed ainulaadse õhustikuga puithotellid.
Hotelliketid pakuvad tihti mitmesuguseid, ainult nende hotellides kehtivaid puhkusepakette ja soodustusi. Enamikus kohtades kehtivad nädalavahetustel ja suviti erihinnad. Teenindus ja võimalused Norra hotellides vastavad rahvusvahelistele standarditele.

Lisainfo majutusvõimaluste kohta Norras on leitav https://www.visitnorway.com/hotels-more/hotels/.
Telkimine

Norras on rohkem kui 1000 laagripaika, nii ühe- kui viietärniseid – olenevalt kvaliteeditasemest ja pakutavatest võimalustest. Paljudes telkimiskohtades on ka kämpingumajakesed, mida saab eelnevalt reserveerida.
Kui plaanid ööbida telgis, siis kuni 48 tundi võib seda vabalt teha kõikjal metsas või mägedes, väljaarvatud haritaval põllumaal, ja tingimusel, et telk on püstitatud vähemalt 150 meetri kaugusele lähimast elumajast. Samuti on keelatud parkida oma haagissuvilat majale või kämpingumajakesele lähemale kui 150 meetrit. Pea meeles, et metsades ja põldudel on lahtise tule tegemine 15. aprillist kuni 15. septembrini keelatud.

Lisainfo telkimise kohta Norras on leitav https://www.routesnorth.com/places-to-stay-in-norway/camping-in-norway/.

Elukalliduse taset oma elukoha ning Norra vahel (sh teiste riikidega) on võimalik võrrelda https://www.expatistan.com/cost-of-living ning https://www.numbeo.com/cost-of-living/country_result.jsp?country=Norway.

 

 

Lisainfo

Kirjeldus

Hädaabi numbrid Norras:
Tuletõrje - 110
Politsei - 112
Kiirabi - 113

Norra asub küll kaugel Euroopa põhjaosas, kuid sinna pääseda ei ole sugugi keeruline. Et Norra on osa Euroopa mandrist, saab sinna sõita nii auto, bussi kui rongiga. Samuti suunduvad sinna laevaliinid Taanist, Saksamaalt ja Suurbritanniast. Ja loomulikult on alati võimalik lennata. Norrasse reisimine on tänapäeval lihtsam kui kunagi varem. Tiheda graafikuga lennuväljad kõikjal üle kogu riigi pakuvad ühendust terve Euroopaga. Arenenud raudteevõrgustik ühendab Norrat teiste Skandinaavia riikide ning muu Euroopaga. Skandinaavia pealinnade Kopenhaageni, Stockholmi ja Oslo vahel sõidavad kiirrongid. Norra, ülejäänud Skandinaavia ja Euroopa vahel on käigus ka graafiku alusel liiklevad laevad. Enamik neist on autopraamid. Kõik alused on kaasaegsed ja mugavad restoranide ja kajutitega reisilaevad ning nendega on hea üleöö ühest kohast teise jõuda.

Loe lähemaltNorra reisiinfo

https://www.visitnorway.com/

https://www.fjordnorway.com/

TÄHELEPANUKS! Kuigi Norras reisimine on turvaline, tuleks võimalike ebameeldivuste vältimiseks siiski olla tähelepanelik ning hoida dokumente, raha ja muid isiklikke asju turvalises kohas, samuti mitte jätta autosse nähtavale vähegi väärtuslikke esemeid jms.

HEA TEADA! Politsei kontrollib pisteliselt piisavate elatusvahendite olemasolu. Juhul, kui politsei teid mingil põhjusel kinni peab, on teil õigus helistada lähedastele (teatavate piirangutega) ja Eesti saatkonda, kasutada tõlgi ja advokaadi abi (lähem info https://www.politi.no/).

Liiklus - kiirusepiirang asulates on 50 km/h, asulavälistel maanteedel 80 km/h, mõnedel kiirteedel 90 kuni 100 km/h. Mitmed teed ning ka suurematesse linnadesse sissesõit on tasulised. Kiirust mõõdetakse nii automaatselt (Automatisk trafikkontrol) kui ka liikluspolitsei poolt. Karistused alkoholi- või narkojoobes sõiduki juhtimise eest on kõrged, ulatudes rahatrahvist kuni vanglakaristuseni ilma või ühes juhiloa äravõtmisega aastaks või kauemaks.

Joogivee kvaliteet on väga hea, looduses olles tasub siiski vett keeta või muul viisil puhastada.

Suitsetamine on keelatud enamikes riigiasutustes ning muudes avalikes kohtades ja ühistranspordis. Paljudes kohtades on sisse seatud ruumid suitsetamiseks.

 NORRASSE TÖÖLE/ELAMA ASUMINE