Üldine

Pindala
450 295 km2
Rahvaarv
10,17 mln
Riigikeel
Rootsi
Riigikord
Konstitusiooniline monarhia ja parlamentaarne demokraatia
Riigipea
Peaminister Stefan Löfven
Pealinn
Stockholm
Rahaühik
Rootsi kroon (SEK)
Telefoni suunakood
+46

Protseduurid riigis sisseseadmiseks

Kirjeldus

EL-i ja Euroopa Majanduspiirkonna (EEA) kodanikele ei ole Rootsis tööle asumisel piiranguid.

EL-i kodanikel on elamisõigus Rootsis juhul, kui ollakse Rootsis kas töövõtjad, ettevõtjad, õppijad või on olemas piisav legaalne sissetulek.  Elamisõiguse kohta info  ja vajadusel ka elamisloa saamiseks, kui on kaasas mitte EU pereliige, pöördu https://www.migrationsverket.se/English/

Rootsi elanikeregistrisse saab end registreerida juhul, kui kavatsetakse jääda Rootsi kauemaks kui 1 aasta ja isikul on elamisõigus. Selleks pöörduge Skatteverketis

Eestis pikaajalise elamisloaga elavad mitte eesti kodanikud (mitte Euroopa liidu liikmesriikide kodanikud, hall pass) saavad Rootsi tööleasumise kohta infot järgmiselt lingilt: https://www.migrationsverket.se/English/Private-individuals/EU-citizens-and-long-term-residents/Long-term-residents.html

Rootsi ID-kaardi  saamiseks tuleb pöörduda isiklikult kohaliku Maksuameti kontori poole poole. Isikud, kes viibivad Rootsis alla ühe aasta, saavad ajutise isikukoodi. Ajutisel isikukoodil on samad funktsioonid kui püsival isikukoodil.

Kaasa tuleb võtta otsus elamisloa saamise kohta, pass või ID-kaart, vajadusel abielutunnistus ja muud dokumendid ning riigilõivu tasumist tõendav dokument. Selle alusel saate 10-numbrilise isikukoodi, mis on kasutusel ka sotsiaalkindlustuste saamisel. Teade isikukoodi valmimise kohta saadetakse posti teel koju kahe nädala jooksul. Lisainfo dokumentide taotlemise kohta leiate 

Info maksude kohta: Rootsi Maksuameti kodulehelt

Sotsiaalkindlustusüsteemi registreerimise jaoks võta ühendust the Swedish Social Insurance Agency, Försäkringskassan.external link, opens in new window

Tervishoiu küsimustes võta ühendust selle regiooni omavalitsusega, kus sa elad, kontaktid leiad: Find the right health care at 1177 Vårdguiden.external link, opens in new window

Kui sa otsid tööd, siis saad ennast registreerida the Swedish Public Employment Service, Arbetsförmedlingen.external link, opens in new window

Kolledžite ja ülikoolide kohta saad infot Universityadmissions.seexternal link, opens in new window or studera.nu.external link, opens in new window

Üliõpilastele mõeldud laenude ja toetuste kohta saad infot CSN.external link, opens in new window

Juhilubade kohta saad infot: the Swedish Transport Agency.external link, opens in new window

Rootsi haridussüsteemi kohta saad infot www.omsvenskaskolan.se.external link, opens in new window

Kasulikku infot : informationsverige.se.external link, opens in new window

the Swedish Institute.external link, opens in new window

Digitala spåret website.external link, opens in new window

The information service at the Swedish Consumer Agencyexternal link, opens in new window

Information Sweden

Töötamine

Tööturu ülevaade

Kirjeldus

Rootsi töötuse määr oli oktoobris 2019 on 6,6%. 

Tööjõu puudus Rootsis on järgmistes valdkondades (kevad 2018): 

• Ehitus
• Haridus
• Tervishoid
• Infotehnoloogia
• Tehnika

Puudu on :

Veoautojuhid

Automehhaanikud

Lasteaiakasvatajad jne

 

Lisainfo tööturuolukorrast Rootsis:

Why work in Sweden - www.sweden.se/eng/Home/Work/Labor-market/;

Töö leidmine

Kirjeldus

Tööotsinguportaale:

Tööpakkumiste ning vastava lisainformatsiooniga on võimalik tutvuda Rootsi Tööturuameti (Arbetsförmedlingen) koduleheküljelt www.arbetsformedlingen.se. ja ise sinna kohale minnes.

 Arbetsförmedlingeni infoteenuste kasutamiseks ei pea Te end Rootsis tööotsijaks registreeruma. Tööhõiveametites on olemas klienditeeninduspunktid, kus võib ise töökuulutusi ja muud informatsiooni tööpakkumiste ning tööandjate kohta otsida

Töö otsime Rootsist eeldab teie enda aktiivsust ja Internetiteenuste kasutamist. Kui otsite tööd Rootsis, siis tasub meeles pidada, et tööandjad eeldavad tööotsijatelt ROOTSI KEELE OSKUST.

Kasulikku infot tööotsinugportaalidega leiad siit:

https://sweden.se/collection/working-in-sweden/article/finding-a-job-in-sweden/

 

Õigused

Kirjeldus

Rootsis on tööõiguse reeglid kehtestatud seaduste, kollektiivlepingute ja individuaalsete töölepingutega.

Tööleping sõlmitakse kirjalikult.
Töölepingus peab olema:

  • Töötaja nimi ja aadress
  • töö kirjeldus 
  • töö tegemise koht 
  • töösuhte alguse kuupäev 
  • töötasu suurus
  • Lisaks tuleb tööandja ja töövõtja vahel sõlmitavas töölepingus ära näidata muud tingimused, sealhulgas: 
  • Palgapäevad
  • Tööaeg
  • puhkuse pikkus
  • välismaal tötamise tingimused kui töötaja peab välismaal töötama rohkem kui 1 kuu
  • viide kollektiivlepingule (kui on)
  •  töölepingu lõpetamisest etteteatamise tähtaeg 

Mõnede seaduste kohaldamine on tingimusteta kohustuslik, teiste puhul võib vastastikuse kokkuleppe alusel vastava sätte kohaldamisest loobuda. Seega võib kollektiivlepingus ja mõnedes teistes lepingutes otsustada teisiti, kui on sätestatud seaduses.

 Rootsis on kollektiivlepingud väga levinud ning need katavad suure osa tööjõuturust.

Individuaalse töölepingu poolteks on töövõtja ja tööandja. Tööleping võib sisaldada seadustest ja kollektiivlepingust võetud sätteid ning lisaks veel muid tingimusi.

 Tööaeg on reeglina 40 tundi nädalas. Vanemad, kellel on alla 8 aastane laps võivad tööaega lühendada 25%. 

Tööturu osapoolteks, kes omavahel tingimused kooskõlastavad, on Rootsi Ettevõtete Konföderatsioon (Svensk Näringsliv) , Rootsi Ametiühingute Keskliit (Landorganisatsionen ehk LO) ning Tööstuse- ja Teenindussektori Palgatöötajate Föderatsioon (Privattjänstemannakartellen PTK). See tähendab, et nii kodumaistel kui ka Rootsis tegutsevatel välismaistel ettevõtetel, üksikettevõtjatel ja ka töövõtjatel on soovitav sõlmida kollektiivleping vastava eriala ametiühinguga Rootsis kehtivate tavade ja reeglite järgi.

Riiklikku miinimumpalka ei ole, kuid miinimumpalk on kokku lepitud paljudes kollektiivlepingutes.

Seadusega kehtestatud puhkuseaeg on minimaalselt 25 tööpäeva aastas (aastas saab töötaja viis nädalat täispalgaga puhkust), tunni- ja tükitöö puhul on võimalik eelistada protsentuaalset palgalisa. Tööstusettevõtetes on tavaliselt puhkus juulikuus. Töötajatel on õigus järjestikusele puhkusele perioodil juuni kuni august, kui kolleektiivleping ei sätesta teisiti.

 

Riigipühad

New Year’s Day,

Epiphany (6 January),

Good Friday, Easter Monday,

1 May, Ascension Day,

Sweden’s National Day (6 June),

Midsummer’s Day,

All Saints’ Day,

Christmas Day,

Boxing Day.

Töötus ja hüvitised

Kirjeldus

Palun vaata infot: https://www.missoc.org/missoc-database/comparative-tables/

MISSOC on ELi vastastikune sotsiaalkaitsealane infosüsteem, mis hõlmab üksikasjalikku, võrreldavat ning korrapäraselt ajakohastatavat teavet riiklike sotsiaalkindlustussüsteemide kohta inglise, prantsuse ja saksa keeles.

MISSOC avaldab kaks korda aastas (jaanuaris ja juulis) ajakohastatud teavet sotsiaalkindlustussüsteemide kohta 28 ELi liikmesriigis + Islandil, Liechtensteinis, Norras ja Šveitsis, sealhulgas võrdlevaid tabeleid, mis hõlmavad 12 peamist sotsiaalkaitse valdkonda: rahastamine, tervishoid, haigus-, rasedus- ja sünnitus-, invaliidsus-, vanadus-, toitjakaotus-, tööõnnetus- ja kutsehaigus-, pere-, töötushüvitised, toimetulekutoetus ja pikaajaline hooldus. Tabelites on välja toodud maksmistingimused ja summad.

Elamistingimused

Maksustamine

Kirjeldus

Üksikisiku tulumaks
Residendid
Need, kes töötavad Rootsis kauem kui 6 kuud (residendid), on Rootsis maksukohuslased. Nende ja Rootsi alaliste elanike üksikisiku tulumaks koosneb kahest komponendist - riiklikust ja kohalikust tulumaksust.

 

Üksikisiku riikliku tulumaksu määr on 20%  sissetulekule 490,700  - 689,300 SEK-i. Alates sissetulekust 689,300 SEK-i tuleb maksta 25% tulumakus. Nimetatud määra korrigeeritakse igal aastal vastavalt inflatsiooni ja efektiivsuse kasvule ning seda võidakse korrutada poliitilistest kaalutlustest johtuva konstandiga.

Üksikisiku kohaliku tulumaksu määr on proportsionaalne ning selle otsustab iga kommuun aasta lõikes eraldi, keskmiselt jääb 29 - 34 % vahele (tavaliselt on see 31%). Lisaks kohalikule tulumaksu määrale on ka kirikumaks (umbes 1-2%). 

Jõukamatele, kellele laieneb ka riiklik tulumaks, võib tulumaksumäär ulatuda kuni 60 %-ni aastatulust.

Maksustamine Rootsis

Tulumaksu arvestamine - näited: https://www.nordisketax.net/main.asp?url=files/sve/eng/i07.asp 

Tervisehoid

Kirjeldus

Sotsiaalkindlustusega kaetud isikud


Üldine sotsiaalkindlustusskeem on kohustuslik, välja arvatud töötuskindlustuse sissetulekuga seotud osa. Sotsiaalkindlustus koosneb elukohapõhisest kindlustusest, mis hõlmab garanteeritud summat ja toetusi, ja sissetulekupõhisest kindlustusest, mis hüvitab saamata jäänud sissetuleku. Nende kindlustustega on kaetud kõik, kes elavad alaliselt või töötavad Rootsis.

Sotsiaalkindlustusi haldab Rootsi sotsiaalkindlustuskassa (Försäkringskassan).

Tervishoiu eest vastutavad Rootsi läänivalitsused või piirkonnad (ühel juhul kohalik omavalitsus), millel on õigus määrata kogutava maksu suurus.

Enamik kuludest kaetakse tööandjate makstavatest sotsiaalkindlustusmaksest (31,42% palgast).

Kõigil elanikel on õigus tervishoiuteenustele. Kvalifikatsiooniperioodi ei ole. Rootsi piirkondlik tervishoiusüsteem on suures osas sotsiaalkindlustussüsteemist sõltumatu. Iga Maavolikogu (Landstinget) või piirkond (region) ning ühel juhul kohalik omavalitsus (kommun) peab tagama, et kõikidel riigis või piirkonnas elavatel isikutel oleks juurdepääs kvaliteetsele arstiabile.

Haigestumise korral ja arsti poole pöördumisel katab enamiku kuludest läänivalitsus, kuid te peate ise maksma teenustasu 120–400 SEK (11–22 EUR).

Elamiskulud

Kirjeldus

Rootsis on kolm tüüpi eluaseme omandamise vorme:
-isiklik omand;
-korteriühistu;
-üüriõigus.

Peaaegu kõik isiklikku omandisse kuuluvad eluasemed on ühe- või kahepereelamud. Korteriühistud ja üürikorterid asuvad suuremates korterielamutes, mõned üksikud on ka ühe- ja kahepere elamutes. Üürikulud on eluaseme asukohast, suurusest ja standardist sõltuvalt väga erinevad.

Enamus korteritest kuuluvad kommunaalsetele kinnisvaraühistutele. Korteriühistusse kuuluva korteri omanik on korteriühistu majandusliku ühingu liige. Korteriühistuga liitumine eeldab kapitali sissemakset. Korteriühistute ja eramajade/ridamajade hinnad Rootsis eri rajoonides väga erinevad.

Lisainformatsiooni eluaseme kohta on Rootsi Omavalitsusliidu koduleheküljel, kus on kõikide Rootsi valdade lingid ja kust võib leida kõik kommunaalsed korteriühistud.

Rootsis elukoha otsimiseks on mitmeid võimalusi: ajalehed, kinnisvarafirmad, internet. Üürikulud on eluaseme asukohast, suurusest ja standardist sõltuvalt väga erinevad. Stockholmi piirkonnas on majutuskulutused eestlastele suhteliselt kallid. Elukoha leidmine Stockholmi piirkonnas on tänapäeval raske, munitsipaalnimekirjadel on väga pikad ooteajad ja Stockholm on elamiseks kallis linn. Leidmaks Stockholmis kiiresti elukohta, võite otsida tuttavate ja pereliikmete kaudu või otsida korterikaaslast või allüüri lepingut. 
 

Kui te üürite elukohta kinnisvarafirmalt, kutsutakse seda esmaseks üürimiseks. Kui te üürite elukohta inimeselt, kellel on juba olemas üürileping elamu tegeliku omanikuga, kutsutakse seda allüürimiseks. Kui te üürite ühte tuba või osa korterist, kutsutakse seda korterikaasluseks.


• Küsige oma sõprade, tuttavate ja sugulaste käest.
• Võtke ühendust kinnisvarafirmade, fondide ja eraomanikega.
• Pange üles kuulutused teadetetahvlitele, poodidesse ja trepikodadesse neis piirkondades, kus te tahaksite elada.
• Võtke ühendust allüürimisagentuuridega, mille kohta leiate informatsiooni Internetist või telefoniraamatust.
• Otsige kuulutusi Interneti kaudu, näiteks Blocketi leheküljelt, või ajalehtedest. Väga paljud maja- ja korteriomanikud üürivad välja tube.
• Avaldage kuulutus elukoha otsimise kohta kohalikes lehtedes.

Mõningad  hinnanäited:

https://www.numbeo.com/cost-of-living/country_result.jsp?country=Sweden

info Rootsi elukalliduse kohta: http://www.expatarrivals.com/europe/sweden/cost-living-sweden

Haridus

Kirjeldus

Rootsi haridussüsteem

Rootsi kooli õppekava on kinnitatud valitsuse poolt ja kehtib kõigis koolides.

Förskola- lasteaed on üks osa kooliks ettevalmistusest, mis on mõeldud 1-5 – aastastele lastele. Lapsevanemal, kes õpib või käib tööl, on õigus oma laps lasteaeda panna juba 1 aasta vanuselt. Lapsel, kes on 4 või 5 aastat vana on õigus ühiskondlikule tasuta lasteaiakohale 525 tundi aastas, mis teeb 15 tundi nädalas või 3 tundi päevas. Selline ühiskondlik lasteaed on tasuta, muidu maksavad vanemad lasteaiatasu.

Enamik valdu võtab kohatasu ja mis sõltub vanema sissetulekust. Eralasteaed on lasteaed, mis ei kuulu vallale. 

Põhiharidus
9-aastane põhiharidus on kohustuslik kõigile 7-16 aasta vanustele lastele, kuid kooli võib minna ka juba kuueselt. Kooliharidus on Rootsis tasuta. .
 

Eelkooliklass on üks osa koolist (jagab õppekava algkooli ja pikapäevarühmaga), mille mõte on olla pedagoogiline sild lasteaia ja algkooli vahel. Enamus valdu organiseerib nii, et eelkooliklass asub algkooli juures. Eelkool ei ole kohustuslik, laps võib ka kohe esimesse klassi minna.


 Kõik lapsed paigutatakse kodule kõige lähemasse kooli. Lapse piirkondlik kool ei saa lapsele koolis kohta ära öelda, lapsele on alati koht kodulähedases koolis garanteeritud.

keel).
 

Üleminekuklassid
Rootsi koolide juures on ettevalmistusklassid, kus äsja Rootsi saabunud lastele õpetatakse intensiivselt rootsi keelt ja põhiaineid lihtsa keelega õpikute järgi. Ettevalmistusklassides käivad lapsed seni, kuni nende rootsi keel on küllalt hea, et jätkata õpinguid tavaklassides. Sellistes ainetes nagu käsitöö, muusika, kehaline kasvatus käivad lapsed koos oma eakaaslastega.

 Keskkool-gümnaasium
Peaaegu kõik põhikooli lõpetajad jätkavad gümnaasiumis ja lõpetavad selle kolme aastaga. Gümnaasium on tasuta.

Ülikoolid ja kolledžid

Umbes veerand gümnaasiumi lõpetajatest jätkavad õpinguid kõrgkoolides. Võib õppida individuaalselt kombineeritud kursusi või kindla õppeprogrammiga kindlaks elukutseks, õpingud on tasuta. Võimalik on võtta õppelaenu, tudengitel tuleb maksta nii oma õppematerjalide kui ka elamise eest.
 

Koolid ei tohi lapsevanematelt mingisugust raha koguda, sellepärast ei korraldata ühisüritusi, väljasõite. Juhul, kui muuseumikülastus on tasuta, saavad lapsed seda külastada. Kui üritus on lapsevanemate initsiatiivil, on teine lugu. Reeglina peavad üritused olema tasuta. Oma esimese kaustiku, pliiatsi ja kustutuskummi saavad lapse koolist.
 

TÄIENDAV INFORMATSIOON:

  • Põhjalikku infot Rootsi haridussüsteemi kohta nii rootsi kui inglise keeles on võimalik leida Rootsi Haridusameti koduleheküljelt (Rootsikeelne kodulehekülg: haridussüsteem, seadused, hindamine, statistika jm.)
  • Kõrgahariduse kohta leidub infot lisaks eelnevale aadressile ka institutsiooni Högskoleverket (National Agency for Higher Education) koduleheküljelt

Ingliskeelne lehekülg, mis tutvustab õppimisvõimalusi Rootsis